Obsah (7)

§ 121§ 158§ 4§ 2§ 55§ 37§ 45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Monika Laatsit ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 22.11.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-2480 Haldusasi Xi kaebus

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas halduskohtule avalduse, mille pealkirjastas põhiseaduslikkuse järelevalve taotlusena. X märgib avalduses, et Riigikogu võttis 12.12.2022 vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse. Selle seadusega otsustati üle minna eestikeelsele haridusele. X on seisukohal, et seadus ei võimalda koolitada lapsi nende emakeeles, tegemist on vägivaldse assimileerimisega, sellega rikutakse rahvuse säilimist, rikutakse lapse õigusi ega aidata säilitada rahvuslikku identiteeti. X taotleb, et kohus vaataks üle vastu võetud seaduse vastavuse põhiseadusele ja teistele rahvusvahelistele dokumentidele ning muudaks riigi kohustuseks säilitada Eesti venekeelse kogukonna lastele võimalus omandada haridus oma emakeeles.
2. Tallinna Halduskohus tagastas 06.11.2023 määrusega kaebuse

§ 121lg 1 p 1 alusel.

3-23-2480 X soovib, et kohus teostaks Vabariigi Presidendi 19.12.2022 otsusega nr 227 välja kuulutatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse (eestikeelsele õppele üleminek) üle abstraktset normikontrolli ning tuvastaks nimetatud seaduse põhiseadusvastasuse. Halduskohtul puuduvad pädevus ja volitused seda teha. Halduskohtul on kohustus jätta asja lahendamisel kohaldamata asjasse puutuv seadus või muu õigustloov akt, kui see on vastuolus põhiseadusega, ning edastada kohtuotsus Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluseks, mis võib päädida normi kehtetuks tunnistamisega (

§ 158

lg 4, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 ja § 15 lg 1 p 2), kuid see eeldab konkreetset vaidlust. Praegusel juhul ei nähtu, et kaebaja (või tema laste) suhtes oleks PGS muutmise seaduse alusel (mis jõustub 01.09.2024) tehtud mingisuguseid toiminguid või antud haldusakte, mis puudutavad konkreetselt tema õigusi või kohustusi. Teisisõnu, kaebaja ei ole vaidlustanud konkreetset haldusorgani tegevust, mis riivaks tema subjektiivseid õiguseid. Kaebaja ei saa abstraktselt kohtus vaidlustada õigusakte, millega ta rahul ei ole. Ka Riigikohus on selgitanud, et halduskohus ei vaata läbi õigustloovate aktide peale esitatud kaebusi, kuna selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord (Riigikohtu 25.10.2017 määrus nr 3-17-749, p 9). Abstraktseks normikontrolliks on kaebajal võimalik pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole (õiguskantsleri seaduse § 15). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ja asja halduskohtule saatmist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja pole nõudnud abstraktset normikontrolli. Kaebaja ei saa otse Riigikohtusse pöörduda. Kaebaja tahteks on, et halduskohus algataks vaidlusküsimuses põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse. Kui halduskohtul oli taotlus ebaselge, siis oleks kohus saanud kaebajale täpsustavaid küsimusi esitada; 2) seadus rikub kaebaja ja tema lapse õigusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
3. Kaebaja esitas halduskohtule kaebus Vabariigi Presidendi 19.12.2022 otsusega nr 227 välja kuulutatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse peale osas, millega seadusandja otsustas minna üle eestikeelsele õppele. Kaebuses puudub teave selle kohta, et kaebaja vaidlustaks ka mõne konkreetse haldusorgani tegevust eestikeelsele õppekeelele üleminemisel, mis põhineks vaidlusalusel seadusel.
4. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (

§ 4lg 1).

Halduskohtumenetluse ülesanne on eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel (

§ 2lg 1).

Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist (põhiseadus § 15 lg 1). Kui halduskohus lahendab täidesaatva riigivõimu tegevusest võrsunud kohtuasja ja selle raames tekib kohtul küsimus, kas täidesaatva riigivõimu tegevuse aluseks olnud seadus on põhiseadusega vastuolus, siis jätab esimese ja teise astme kohus kohtuasja lahendamisel seaduse normi kohaldamata ja annab asja põhiseaduslikkuse järelevalve küsimuse lahendamiseks Riigikohtule (vt PSJKS § 3 lg 3, § 4 lg 3 ja § 9). 2

§ 2lg 5).

Kui tegemist on kõrvaldatava puudusega, tuleb kaebus jätta käiguta (

§ 55lg 1).

9. Määruskaebuse alusel ei saa välistada kaebaja tahet algatada konkreetse kohtuasja raames kohtuvaidlus. Halduskohtul oleks enne kaebuse tagastamist tulnud välja selgitada, kas kaebaja tahteks on siiski algatada konkreetne kohtuasi. Näiteks, kas kaebajal on laps, kes õpib koolis, mille õppekeel vastab kehtivale PGS § 21 lg-le 1 ja milles laps saab venekeelset haridust. Kui kaebaja konkretiseerib eespool nimetatud küsimuses kohtuasja aluseks olevaid asjaolusid, võib tal õigus olla esitada halduskohtule keelamiskaebus (

§ 37lg 2 p 3).

Keelamiskaebuse võib esitada, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (

§ 45

lg 1; vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 21.10.2021 otsus asjas nr 3-20-286, p 12). Alates 01.09.2024 on põhikoolis ja gümnaasiumis õppekeel eesti keel ja sellest kuupäevast alates tuleb õpilasel koolis õppida eesti keeles (vt PGS § 21 lg 1 (redaktsioon, mis jõustub 01.09.2024), v.a teatud juhtudel haridusliku erivajadusega laps. Kaebaja käsitab eesti keeles õppimist oma lapse õiguste tulevase rikkumisena. Õiguste tõhus kaitsmine pärast 01.09.2024 esitatava kaebusega pole tõenäoliselt võimalik, sest alates sellest kuupäevast toimub kogu õpe koolis eesti keeles. Arvestades kooli toimimise loogikat, ei ole tõenäoline klassis üksnes ühele õpilasele erandi tegemine õppida teises keeles, sh esialgse õiguskaitse korras. Õiguste tõhusa kaitse ning lapse ja pere elukorralduse seisukohalt on mõistlik lahendada vaidlus õppekeele küsimuse üle enne, kui vaidlusalune muudatus jõustub. Vastasel korral võib laps ja pere sattuda kohtumenetluse ajaks määramatusse olukorda ning see pole lapse parimates huvides (lastekaitseseaduse § 5 p 3). Kui asjassepuutuv õigusnorm peaks osutuma põhiseaduspäraseks, on lapse perel vajaduse korral võimalus kaaluda, kas panna laps õppima erakooli või minna elama riiki, kus õpe toimub teises keeles. Keelamiskaebus on seetõttu praegusel juhul kaebaja õiguste kaitseks vajalik õiguskaitsevahend (vt

§ 45lg d 1–3).

Seega võib ringkonnakohtu hinnangul kaebajal, kui ta konkretiseerib kaebuse aluseks olevaid asjaolusid, olla õigus esitada kaebus, millega nõutakse konkreetses koolis alates 01.09.2024 eestikeelsele õppekeelele üleminemise keelamist. Selle vaidluse raames saab halduskohus mh kontrollida, kas normid, millega otsustati alates 01.09.2024 üle minna eestikeelsele õppele, on põhiseaduspärased. 10. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse ja tühistab halduskohtu määruse. (allkirjastatud digitaalselt) 3