KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 01.11.2023 Kohtuasja number 1-22-3050 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Kaitsja vandeadvokaat Leelo VIIL Asja läbivaatamise kuupäev 18.10.2023 Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Roman RUTSKIHHI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Roman RUTSKIHH sünd. 13.05.1979, isikukood 37905133718, Venemaa Föderatsiooni kodanik, elukoht xxx, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 12.02.2022 ja lõpp 18.03.2025 Jätta Roman RUTSKIHH vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Leelo VIILI taotlus osaliselt, määrata tema poolt Roman RUTSKIHHILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 86 (kaheksakümmend kuus) eurot 40 senti (s.h. materjalidega tutvumine 36 €, kohtuistungil osalemine 36 €, käibemaks 14,40 €). Välja mõista Roman RUTSKIHHILT kaitsjale (vandeadvokaat Leelo VIIL) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 86 (kaheksakümmend kuus) eurot 40 senti. Kaitsjatasu tuleb Roman RUTSKIHHIL tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE522200221013264447 Luminor Bank nr EE401700017002872300 1 LHV pangas nr EE
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922700018834 ning selgitus „Roman RUTSKIHH 1-22-3050 menetluskulud“. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Roman Rutskihhi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Roman Rutskihh on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 25.02.2022 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §120 lg.1 järgi ning karistatud §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 1 kuu 6 päeva alates 12.02.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 17 korda, kehtivaid karistusi on 11 ja vangistuses viibib ta kaheksandat korda. Kinnipeetava kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine. Kinnipeetav on vangistuses töötanud koristajana ja töötab käesoleval hetkel xxx; õppis riigikeelt, kuid arvati grupist välja, sest ei käinud kohal ning oli väljasaadetav ja läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda koos õega viimasele kuuluvasse 2-toalisesse korterisse aadressil xxx või abikaasa juurde ühiselamusse aadressil xxx. Lisaks avaldas kinnipeetav soovi minna rehabilitatsiooniteenusele SA Viljandi Haiglas, mille koordinaator andis teada, et kinnipeetav on sinna registreeritud, ent kuna tema elamisluba on aegunud ja tegemist on väljasaadetavaga, siis puudub tal võimalus rehabilitatsiooniteenusele asuda. Kriminaalhooldaja peab vajalikuks rõhutada, et Politsei- ja Piirivalveameti 20.02.2023 otsusega keelduti Roman Rutskihhile tähtajalise elamisloa andmisest ning tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks (mis kuulub sundtäitmisele pärast Roman Rutskihhi kinnipidamiskohast vabastamist) ja kohaldati talle sissesõidukeeldu viieks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Seega puudub kinnipeetaval isikut tõendav dokument. Kinnipeetav avaldas soovi asuda vabanemise korral tööle ettevõttes Style Expert OÜ, kuid kriminaalhooldusametnikul ei õnnestunud võimaliku tööandjaga vestelda. Kinnipeetaval on 13.09.2023 seisuga tasumata võlanõudeid summas 130,91 €. Kinnipeetaval on lähedastest õde ja abikaasa, kellega on head ja toetavad suhted. Kriminaalhooldaja märgib, et kinnipeetava abikaasa on kriminaalkorras karistatud, oli kuriteo kaasosaline ja tema suhtes pani kinnipeetav kuriteo toime. Kinnipeetaval on ka palju kriminaalse taustaga tuttavaid. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholi- ja narkosõltuvus. Kriminaalhooldaja toob välja, et kinnipeetav on süstemaatiline seaduserikkuja ning tal on välja kujunenud kriminaalset elu pooldavad hoiakud ja käitumismuster. Kinnipeetav on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele ning kõrgohtlik konkreetse(te)le täiskasvanu(te)le. Kinnipeetava poolt uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 73% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 68%. Viru Vangla toetab kinnipeetav Roman Rutskihhi ennetähtaegset 2 vabastamist vaid tingimusel, kui kohaldatakse Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §426 lg.3 sätestatut. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, siis tulenevalt asjaolust, et tegemist on väljasaadetavaga, tuleks KrMS §426 lg.3 alusel jätta tema suhtes käitumiskontroll kohaldamata. Samas lisab kriminaalhooldusametnik, et kui kohus peab siiski võimalikuks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, tuleb talle määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuni 18.03.2025, mille kestel on ta kohustatud järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS §75 lg.2 p.2, 21, 8 sätestatud lisakohustusi. Abiprokurör Anu Toluk maakohtu istungil osaleda ei soovinud, oma kirjalikus seisukohas toetas kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Abiprokurör lisas, et prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta, sest sellised andmed on vanglal, kes on nende pinnalt oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vastavas hinnangus kahelda. Abiprokurör viitas Riigikohtu lahendile nr.3-1-1-12-17, märkides „[v]angistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS §76 lg.4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.“ Maakohtu istung Kinnipeetav Roman Rutskihh selgitas maakohtu istungil, et ta toetas varem subkultuuri, kuid nüüd hakkas ta vanglas tööle, abiellus ning võttis rehabilitatsioonikeskusega ühendust, et seal ravi läbida. Kinnipeetav lubas, et ta ei hakka enam uusi kuritegusid toime panema ning talle piisab oma lähedastest. Vastuseks kaitsja küsimustele selgitas kinnipeetav, et tema juured on Eestis ning ta ei ole endale vabatahtlikult Venemaa Föderatsiooni kodakondsust võtnud. Kinnipeetav märkis, et ta läbis vangistuses programmi ning plaanib veel täiendavalt rehabilitatsioonikeskusesse minna. Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil leidis, et käesolevas asjas esinevad kõik alused kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks. Kaitsja palus eelduslikult mitte arvestada kinnipeetava pikka karistusregistrit ning lähtuda muutustest, mis on viimasel ajal vangistuses toimunud. Kaitsja juhtis maakohtu tähelepanu, et kinnipeetav on vangistuses pidevalt töötanud, läbinud rehabilitatsiooni ja sotsiaalprogrammi. Kaitsja märkis, et kinnipeetav on hiljuti endale perekonna loonud ja see toetab kinnipeetavat vabaduses ja vähendab uue kuriteo toimepanemise riske. Kaitsja oli veendunud, et tegemist pole üleliialt raske kuriteoga. Kaitsja palus maakohtul mitte liigset tähelepanu pöörata kinnipeetava väljasaatmisotsustusele. Maakohtu määruse põhjendused 3 Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid mõne lausega, milles teatab, et ei soovi asja arutamisest osa võtta ning toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuivõrd prokuratuuril puuduvad andmed kinnipeetava suhtes arvamuse kujundamiseks. Samuti on abiprokurör viidanud õigesti Riigikohtu lahendile, kuid ei ole seda sisustanud konkreetse kinnipeetavaga. Seega on tegemist sisuliselt motiveerimata abiprokuröri seisukohaga ning samale järeldusele jõudis ka Tartu Ringkonnakohus oma 20.09.2023 määruses kohtuasjas nr.1-21-
- Vastavalt KarS §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus leiab, et ainuüksi KarS §76 lg.1 p.2 sätestatud formaalsete aluste täidetus ei tingi kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vabanemine eeldab ka materiaalsete aluste täitmist. Vangistusseaduse §6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Vangistus on oma eesmärgi saavutanud juhul, kui kinnipeetavast lähtuv retsidiivsusrisk on väike. Seega on oluline kõiki asjaolusid hinnates just see, kui suur on tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabanedes toime uue kuriteo. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 17 korda, kehtivaid karistusi on üksteist ja vanglas viibib ta kaheksandat korda. Sedavõrd suur kriminaalkaristuste hulk ilmestab maakohtu hinnangul asjaolu, et kinnipeetav ei suuda vabaduses kuidagi seadusekuulekalt elada ja tal on välja kujunenud kriminaalne käitumismuster. Pealegi on viimane kuritegu toime pandud kinnipidamisasutuses, mis näitab, et kinnipeetav pole oma varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab kuritegudega olenemata tema isoleerimisest ühiskonnast. Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 ja 12.06.2023 lahendis kohtuasjas nr.1-18-9392 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Maakohus tuvastas, et eelnimetatud distsiplinaarkaristus määrati kinnipeetavale 19.10.
- Vastavalt Vangistusseaduse §65 lg.5 kustub distsiplinaarkaristus ühe aasta jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest arvates. Seega puuduvad kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused ja see väärib maakohtu silmis tunnustust. Tunnustust 4 väärib ka asjaolu, et kinnipeetav on vangistuses töötanud koristajana ja töötab käesoleval hetkel pesumaja operaatorina, ta on õppinud riigikeelt ning läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda koos õega viimasele kuuluvasse 2-toalisesse korterisse xxx. Lisaks on kinnipeetaval xxx võimalus elama asuda koos abikaasaga ühiselamusse. Maakohus tunnustab siingi kinnipeetavat, et tal on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht. Vastuseks kinnipeetava väidetele rehabilitatsioonikeskusesse asumise osas märgib maakohus, et Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et rehabilitatsioonikeskuse koordinaatori sõnul puudub kinnipeetaval võimalus sealsele teenusele asuda. Seega on kinnipeetava väited võimaliku ravile asumise osas vaid paljasõnalised. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et Politsei- ja Piirivalveameti 20.02.2023 otsusega nr.15.3-3.2/82-1 keelduti Roman Rutskihhile tähtajalise elamisloa andmisest, tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks kõrvaltingimusega, mis kuulub sundtäitmisele pärast Roman Rutskihhi kinnipidamiskohast vabastamist ja kohaldati talle sissesõidukeeldu viieks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Viru Vangla lisab, et Roman Rutskihhil ei ole kehtivat isikut tõendavat dokumenti. Maakohus rõhutab siinkohal, et vaatamata sellele, et kinnipeetava elamisluba on kehtetuks tunnistatud ning tema suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu, ei tähenda see eelduslikult, et ta tuleks vangistusest vabastada KarS §76 lg.4 eelduslikke aluseid kontrollimata. See tähendab, et kui KarS §76 lg.4 tulenevad ennetähtaegse vabastamise eeldused ei ole täidetud, ei saa isikut vabastada hoolimata sellest, et ta saadetaks vabanemise korral Eestist välja (Riigikohtu 12.09.2022 lahend kohtuasjas nr.1-15-2671). Ennetähtaegse vabanemise korral puudub kinnipeetaval vabanemisjärgne töökoht ja tal on tasumata võlanõudeid 130,91 € ulatuses. Maakohus möönab, et tegemist pole iseenesest suurte võlgnevustega, ent garanteeritud töökoha puudumine suurendab iseenesest uue kuriteo toimepanemise riski. Seda enam veel olukorras, kus kinnipeetaval on diagnoositud alkoholi- ja narkosõltuvus. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et vangla ei ole märkinud kinnipeetava vabanemisfondis olevate vahendite suurust ja maakohus peab seda taunimisväärseks. Seega tuvastas maakohus kinnipeetava vabakasutuskonto päringu abil, et ainuüksi perioodil juuli – oktoober 2023 (päringu ei luba sisestada üle 4 kuu pikkust perioodi) on kinnipeetava vabanemisfondi laekunud 114,06 €. Niisiis on kinnipeetaval olemas teatavad rahalised vahendid ja see väärib tunnustamist. Kinnipeetaval on lähedastest õde ja abikaasa, kellega on head ja toetavad suhted. Maakohus tunnustab ka siinkohal kinnipeetavat, et tal on vabaduses teatav lähedaste toetus. Samas on tema tutvusringkonnas palju kriminaalse taustaga tuttavaid. See aga omakorda ei soosi seadusekuulekat elu. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist ja märgib, et ta on kõrgohtlik konkreetse(te)le täiskasvanu(te)le ja ohtlik avalikkusele. Vangla lisab, et kinnipeetava poolt uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 73% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 68%. Maakohus seesugust riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel 5 ei arvesta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav ning samale järeldusele jõudis ka Riigikohus oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 p.
- Kokkuvõttes on maakohus seisukohal, et Roman Rutskihhi üksikult positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles tema uute kuritegude toimepanemise riski suurendavaid asjaolusid. Maakohtu hinnangul võib korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, kelle väljavaated vabaduses pole kõige paremad, taas uue kuriteo toime panna. Kuigi kinnipeetav on ennast vangistuses hästi üleval pidanud ja seal ka mõningaid pingutusi resotsialiseerumise nimel teinud, ei tekkinud maakohtul veendumust, et sedavõrd hästi ta end ka vabaduses üleval pidada suudaks, sest suure tõenäosusega saaksid temas valitsevad kuritegelikud hoiakud kinnipeetavast võitu. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil riigi õigusabi korras kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, kes esitas taotluse kaitsekulude hüvitamiseks summas 129,60 € (s.h. materjalidega tutvumine 72 €, kohtuistungil osalemine 36 €, käibemaks 21,60 €). Maakohus peab seda summat põhjendatuks osaliselt ja rahuldab seega taotluse ka osaliselt. Maakohus on seisukohal, et asja materjalidega tutvumise eest ei ole taotlus põhjendatud 60 minuti eest summas 72 € vaid 30 minuti eest summas 36 €, sest tegemist ei ole liialt keerulise kohtuasja ja mahuka materjaliga. Muus osas on tasutaotlus põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab maakohus kaitsja tasutaotluse summas 86,40 € (s.h. materjalidega tutvumine 36 €, kohtuistungil osalemine 36 €, käibemaks 14,40 €) ja mõistab selle riigituludest kaitsja kasuks välja. Kaitsjatasu kuulub vastavalt Tartu Ringkonnakohtu 20.02.2023 määruse nr.107-8640 p.21 ja KrMS §175 lg.1 p.4 alusel väljamõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6