Obsah (6)

§ 158§ 165§ 108§ 109§ 251§ 175

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 21.04.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-60 Haldusasi X. X.´i kaebus Politsei- ja Pi

) § 165 lg 2 alusel ei korda kohus kõiki haldusaktis esitatud põhjendusi. 8.

§ 158

lg 3¹ esimese lause kohaselt hindab kohus rahvusvahelise kaitse andmisest keelduva otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga.

1. Rahvusvaheline kaitse (RVK) antakse VRKS § 1 lg 2 kohaselt välismaalasele, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund või täiendava kaitse seisund. VRKS § 4 lg 1 alusel on pagulane välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist mh poliitiliste veendumuste pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset ning kelle suhtes ei esine pagulasena tunnustamist välistavat asjaolu. VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasivõi väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise, tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu. Euroopa Kohus on märkinud, et isikut saaks lugeda täiendava kaitse nõuetele vastavaks, kui on põhjendatult alus arvata, et taotleja seisaks asjaomasesse riiki tagasipöördumisel silmitsi reaalse, mitte hüpoteetilise ohuga. VRKS § 20 lg 1 sätestab, et kui olemasolevate tõendite põhjal on selge, et taotleja ei vasta direktiivis 2011/95/EL ettenähtud rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele, loetakse taotlus põhjendamatuks. VRKS § 20 lg 2 alusel lükatakse põhjendamatu taotlus tagasi.
2. PPA on pidanud kaebaja poolt haldusmenetluses antud ütlusi teataval määral usutavateks, kuid ei pea eluliselt usutavaks kaebaja järeldusi talle Z Z-s osaks saava tagakiusu kohta (kaevatava otsuse p 1.4). Kaebaja varasemad kokkupuuted Z Z-i ametivõimudega pole olnud nii tõsised, et kujutaks endast tagakiusu alust ning kaebaja on ise väitnud, et vähemalt perioodil 2016-2022 oli tal päritoluriigis piisavalt turvaline elada ning kui poleks olnud vahejuhtumit Q. Q.iga oleks jätkuvalt elu Z Z-s võimalik. PPA leiab, et kaebaja profiil pole selline, et päritoluriigi infot arvesse võttes saaks eeldada kahjulike tagajärgede tekkimist, mida poleks võimalik vältida. Ei nähtu, et võimud oleksid kaebaja vaadetest ja varjunime alt tehtud postitustest teadlikud ja huvituksid kaebaja tegevusest.
3. Kaebaja ei vasta rahvusvahelise kaitse andmise eeldustele (VRKS § 4 lg 1 ja lg 3), mistõttu on PPA keeldumine rahvusvahelise kaitse andmisest õiguspärane. Kaebaja on haldusmenetluses nõuetekohaselt ära kuulatud, ta on saanud anda selgitusi oma taotluse ning kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. Kaebaja taotlust on hinnatud individuaalselt. Kaevatav haldusakt on piisavalt põhjendatud.
4. Kaevatavat otsust (resolutsiooni p 2) pole alust tühistada ka vabatahtliku täitmistähtajaga (7 päeva) lahkumisettekirjutuse osas. Kohus ei pea vajalikuks PPA põhjendusi korrata (

§ 165lg 2).

15. Sissesõidukeelu määramise osas on kaevatav haldusakt samuti õiguspärane ning kohus ei korda ka selles osas haldusorgani põhjendusi (

§ 165lg 2).

Kohus üksnes lisab, et kohtuistungil kaebaja poolt öeldu kinnitab sissesõidukeelu põhjendatust. Kaebaja teatas istungil, et ta tuleb koheselt Z Z-i tagasisaatmise järel tagasi Euroopa Liitu, isegi kui peaks illegaalselt piiri ületama, mis pole temale probleem, kuna ta on seda korduvalt teinud. 16. Kaebus tühistamis- ja kohustamisnõudes tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud 3

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud (

§ 109lg 1).

Esialgne õiguskaitse 18. Kaebaja esitas kohtuistungil taotluse tagada esialgse õiguskaitsega kaebajale võimalus jääda oma kohtuasja menetlemise ajaks Eestisse. VRKS § 251 lg 2 järgi on rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsuse vaidlustamisel taotlejal kaebetähtajal ja kuni lõpliku otsuse tegemiseni käesolevas seaduses nimetatud õigused ja kohustused. VRKS § 31 lg 1 p 2 kohaselt on lõplik otsus mh PPA otsus taotluse tagasilükkamise kohta, mille peale esitatud kaebuse on halduskohus jätnud rahuldamata. Kuivõrd halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, on lõppenud kaebaja varjupaigataotleja staatus ja ühes sellega õigus viibida Eestis ehk hakkaks kulgema vabatahtlikuks lahkumiseks antud tähtaeg. Kohus peab väljakujunenud kohtupraktikat arvestades põhjendatuks anda kaebajale võimalus viibida oma kohtumenetluse ajal Eestis. Riigikohus on 13.11.2020 määruses asjas nr 3-20-349 selgitanud, et esmase õiguskaitse meede peab olema proportsionaalne. Proportsionaalseks meetmeks (vähimaks vajalikuks) on praegusel juhul PPA 13.12.2022 otsuse punktis 2 tehtud lahkumisettekirjutuse täitmise peatamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni (

§ 251lg 1 p 1).

Kohtuotsuse avaldamise piirang 19. Kohus avaldab otsuse isiku identifitseerimist välistavalt (

§ 175lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 4