2-22-151139 KOHTUOTSUS Kohus Eesti Vabariigi nimel Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 03.11.2023. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-151139 Tsiviilasi Elisa Ees

) § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Seega saab lugeda, et hageja esitas kostja vastu hagi 28.12.

1. a, s.o enne nõude aegumistähtaja möödumist. Hagi esitamisega aegumine peatus. Eeltoodut arvestades ei ole hageja nõue aegunud ja hagejal on õigus nõuda kostjalt nõude täitmist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult ka viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 9.
2. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja on rikkunud lepingust tulenevat maksekohustust ja tal on tähtaegselt hagejale tasumata 324,14 eurot. 4

§ 367

kohaselt mõistab kohus viivise välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on arvestanud hagiavalduse esitamise, s.o 23.02.

1. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 95,90 eurot. Perioodi eest alates 24.02.
2. a kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o kuni 03.11.
3. a kujuneb 324,14 euro suuruselt põhivõlalt VÕS § 113 lg 1
4. lauses sätestatud määras viivise suuruseks 25,18 eurot. Kohus arvestab sealjuures, et VÕS § 94 lõike 1 kohaselt Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär alates
5. jaanuarist
6. a oli 2,5% ja alates
7. juulist
8. a on 4%. Seega alates 24.02.
9. a kuni 30.06.
10. a on VÕS § 113 lg 1
11. lauses sätestatud viivise määr (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
12. jaanuari ja
13. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) 10,5% aastas ja alates
14. juulist
15. a on 12% aastas. Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 445,22 eurot, sh põhivõlg summas 324,14 eurot ja 03.11.
16. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 121,08 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja viivise põhivõlalt alates 03.11.
17. a VÕS § 113 lg 1
18. lauses sätestatud määras kuni põhivõla nõude täitmiseni. Kuna käesolevas asjas ei ületa hagihind summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, siis on tegemist

§ 405lg 1 mõttes lihtmenetluse asjaga.

9.5.

§ 630

lg 1 kohaselt võib pool esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.

§ 442

lg 10 näeb erisusena ette, et sama seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud lihtmenetluse asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama. Kohus antud asjas edasikaebamise luba ei anna. Kui pool esitab otsuse peale apellatsioonikaebuse, siis ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse ja menetleb asja ringkonnakohtus üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetluskulude jaotus 5

§ 173

lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Antud juhul rahuldab kohus hagi ja seega tuleb menetluskulud

§ 162lg 1 alusel jätta kostja kanda.

11.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv summas 140 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu summas 338 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud taotletud ulatuses saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks osaliselt. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu kokku summas 140 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 75 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtuvalt hagihinnast. Seega saab lugeda hagilt tasutud riigilõivu summas 140 eurot põhjendatud hageja menetluskuluks. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud vaid osaliselt.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejat esindanud jurist teinud seoses nõude esitamisega toiminguid 2 tunni ulatuses, sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine, nõude alusdokumentide tellimine, nendega tutvumine ja nõude analüüs ning hagiavalduse koostamine ja selle lisade komplekteerimine. Hageja esindaja taotleb toimingute eest tasu määraga 169 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid, saab lugeda märgitud hageja lepingulise esindaja toimingud vajalikeks ning ka nendele toimingutele kulunud ajakulu 2 tunni ulatuses mõistlikuks ning põhjendatuks. Kohtu hinnangul on aga asja keerukust ja mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni arvestades, on esindaja tasumäär, 169 eurot ühe töötunni eest, põhjendamatult suur. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega, mis eeldaks mahukat tõendite kogumist. Kohtule esitatud hagiavaldus on lühike ja sisaldas ka mõningaid ebaselgusi, millised hageja esindaja kohtu nõudel hiljem kõrvaldas. Arvestades menetluse asjaolusid loeb kohus mõistlikuks esindaja tasu määras 100 eurot ühe töötunni eest, mis keskmiselt sarnastes asjades juristist lepingulise esindaja puhul on tavaline. Seega loeb kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 2 töötunni eest kokku summas 200 eurot. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 340 eurot, sh 140 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 200 eurot lepingulise esindaja tasu. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 340 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Hageja taotlusel ja

§ 177

lg 2 alusel märgib kohus otsuses, et kostjal tuleb temalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask 6