1-23-3609/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. november 2023 Kohtuasja number 1-23-3609 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kohtuasi Sergei Kostritsõni (isikukood 35712020073) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. novembri 2023 määrus Määruskaebuste esitajad Sergei Kostritsõn ja tema kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör pooled Ragnar Plistkin Menetluse vorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Jätta Sergei Kostritsõni ja tema kaitsja määruskaebused Viru Maakohtu
4. novembri 2023 määruse peale läbi vaatamata.
5. Määrata OSAÜHINGULE NARVA ESIMENE ADVOKAADIBÜROO määruskaebemenetluses Sergei Kostritsõnile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 108 eurot, sealhulgas käibemaks 18 eurot.
6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Sergei Kostritsõnilt Eesti Vabariigi kasuks välja 108 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täielikult täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA
7. Viru Maakohtu
8. novembri 2023 määrusega jäeti Sergei Kostritsõn tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata. Lühidalt selgub määrusest järgmist. S. Kostritsõn kannab alates
9. novembrist
10. a 2 aasta 7 kuu ja 28 päevast liitvangistust. Tema viimaseks kuriteoks olid vargused. Vangistuse ajal on S. Kostritsõn käitunud korrektselt. Ta suhtub haridusse ja enesetäiendamisse positiivselt ning on vanglaametnikega lugupidav. Tal on olemas toetavad lähedased, kindel elukoht ja enda sõnul ka erinevad tööoskused. Samas ei saa arvestamata jätta, et S. Kostritsõnit on juba 27 korral kriminaalkorras karistatud ning vanglas viibib ta
11. korda. Varem on talle antud võimalusi kanda oma karistust vabaduses, kuid ta on sooritanud uued kuriteod ja rikkunud ka käitumiskontrolli nõudeid. Valdavalt on S. Kostritsõni kuritegude eesmärgiks olnud majandusliku kasu teenimine. S. Kostritsõn saab vabaduses väikest pensioni. S. Kostritsõnil on väga palju võlgu. S. Kostritsõn võib jälle hakata alkoholi kuritarvitama. Lähedaste toetus varem S. Kostritsõnit uute kuritegudest eemal hoidnud pole. Piisavat abi pole loota ka elektroonilisest valvest.
12. Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused S. Kostritsõn ja tema kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev.
13. S. Kostritsõni kaebuse sisu on kokkuvõtlikult järgmine. Tema vabastamise üle otsustanud maakohtunik ei olnud erapooletu. Sama kohtunik on jätnud teda vabastamata ka varem. Vangla ja prokuratuur toetavad S. Kostritsõni vabastamist, lähedased on esmakordselt nõus teda materiaalselt toetama ning tal on vabaduses olemas sobiv elukoht. Ta on saanud piisavalt vanaks, et analüüsida oma varasemaid vigu ja mitte neid korrata. Ta kahetseb oma varasemat käitumist.
14. Kaitsja kaebuse sisu on kokkuvõtlikult järgmine. Kohus tugines liialt S. Kostritsõni minevikule ega arvestanud kõiki vajalikke asjaolusid kogumis. S. Kostritsõn on käitunud vanglas õiguspäraselt. Tal on olemas toetavad lähedased, ta on olnud vanglaametnikega lugupidav ning tal on olemas tööoskused. Ei tohi piirduda nentimisega, et isikut on varem nii ja nii mitu korda karistatud – varasem karistatus võib oma tähenduse minetanud olla. Viimase kuriteo eest karistati S. Kostritsõnit miinimumi lähedase karistusega. S. Kostritsõni kuriteo asjaolude ja uue kuriteo toimepanemise kahtluse vahel puudub relevantne seos. Inimene ei saa muuta oma minevikku. S. Kostritsõni varasemad kuriteod tema retsidiivsusriskile ei viita. Seega on S. Kostritsõn vaja ennetähtaegselt vabastada.
15. Maakohtul on ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatuslik otsustusruum (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
16. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Eelkõige S. Kostritsõni korduvad kuriteod, tema varasemate arvukate karistuste ebatõhusus ja majanduslikud riskitegurid annavad aluse öelda, et maakohus ei teinud kaalutlusviga, kui jättis S. Kostritsõni ennetähtaegselt vabastamata. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebusel puudub ilmselgelt igasugune edulootus. Seetõttu jätab ringkonnakohus S. Kostritsõni määruskaebuse kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata.
17. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et kohtumäärusega tutvumisele, kliendiga nõupidamisele ja määruskaebuse koostamisele kulus tal kokku 75 minutit. Selle eest soovib kaitsja tasu 108 eurot, sealhulgas käibemaks 18 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause analoogiast lähtudes tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu S. Kostritsõnilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 2