MS § 426, § 432, kohus RESOLUTSIOON MÄÄRAS: Jätta Rain Gustavson vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, Viru Ringkonnaprokuratuurile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas registreeriti 13.10.2023 Viru Vangla materjalid kinnipeetava Rain Gustavsoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Pärnu Maakohtu 15.12.2020 otsusega tunnistati Rain Gustavson süüdi
lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aatat 6 kuud vangistust ja
lg 2 p 9 järgi mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendati raskemat karistust ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 10 kuud vangistust.
Kandmisele kuuluv kandmata karistuse osa on 4 aastat 7 kuud 22 päeva vangistust. Seejärel moodustati liitkaristus
lg 2 alusel Harju Maakohtu 1 / 10 18.10.2016 otsusega nr 1-16-6819 mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 11 päeva vangistusega, mõistes liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 5 aastat 8 kuud 2 päeva vangistust, lugedes karistuse kandmise alguseks 15.12.
Talle mõisteti liitkaristus Harju Maakohtu 18.10.2016 otsusega
Harju Maakohtu 18.10.2016 otsusega oli Rain Gustavson süüdi tunnistatud
Seega kannab Rain Gustavson karistust mh esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks tulenevad
lg-st 2.
lg 2 sätestab, et tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtumääruse koostamise seisuga on Rain Gustavson kandnud rohkem, kui poole temale Pärnu Maakohtu 15.12.2020 otsuse alusel käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistusest, 5 aasta 8 kuu 2 päeva pikkusest vangistusest. See on ühtlasi rohkem, kui 4 kuud. Kohtule on kinnipidamisasutuse poolt edastatud Rain Gustavsoni nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on kohtule esitatud iseloomustuse lisa, millest nähtuvalt kontrollis kriminaalhooldusametnik 28.08.2023 XXX asuvat elukohta ühiselamus ning ametniku hinnangul vastab elukoht elektroonilise valve kohaldamiseks ning Järve Maja OÜ volitatud esindaja andis 28.08.2023 kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks antud aadressil. Seega on täidetud formaalsed eeldused isiku ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla. Järgnevalt kohus analüüsib materiaalseid eelduseid isiku ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Praktikas omaksvõetud seisukoha järgi, millele osutas Riigikohtu kriminaalkolleegium mh 12.06.2023 lahendis kohtuasjas nr 1-18-9392, on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.
lg 4 kohaselt tugineb vastav hinnang sellele, kuidas on isik end karistuse kandmise ajal ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kogumis tuleb hinnata kõiki retsidiivsusriski mõjutavaid asjaolusid, mille hulka kuulub vaieldamatult ka hinnang avavanglas kantud karistuse edukusele (RKKK 12.06.2023, 1-18-9392, p 9 koos edasiviidetega- RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9). 5 / 10 Käitumine vanglas ja individuaalse täitmiskava täitmine Vangistuses käitumise kohta on vangla iseloomustuses toodud välja mitmeid positiivseid aspekte. Vangistuses viibimise ajal on kinnipeetav täitnud töökohustusi erinevatel ametikohtadel. Viibib käesoleval aja avavanglas ning peale eduka proovipäeva läbimist täidab töökohustusi AS-is X. Vanglas viibimise perioodil on omandatud puidupingitöölise kutse. Kinnipeetav on läbinud temale individuaalses täitmiskavas ettenähtud psühholoogilise vestluse teemal suhtlusringkonna kriminaalse tausta, mõjutatavuse ja riskiva elustiili teemal. Sotisaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbiviija hinnangul on olemas motivatsioon muutusteks. Läbi on viidud vestlused töövihiku „Viha ja kriitika“ põhjal – vestluse käigus oli tunda, et isik on läbinud Viha juhtimise programmi, kuna oskas tuua näiteid programmist õpitu kohta. Seejärel on läbitud tagasilanguse ennetamise programm – püstitatud eesmärgid on realistlikud, sotsiaalselt aktsepteeritavad ja seadusekuulekat elu toetavad, plaan eesmärkide saavutamiseks on olemas. Viimatise koolitusena on 2023 aastal läbitud eetikateemaline programm. Kinnipeetavale on SÜTIK-programmist esitatud kinnituskiri, et isikule on määratud tugiisik, kes vajadusel toetab ning abistab vabanedes. Selles programmis on toimunud ka 25.08.2023 esimene kohtumine tugiisikuga T. A.. Rain Gustavson oli 22.09.2023 lubatud lühiajalisele väljasõidule, et hoida suhteid emaga – vangla hinnangul täitis lühiajaline väljasõit enda eesmärki. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi isikul vangistuses ei ole. Kohtu hinnangul väärivad süüdimõistetu pingutused vanglas käitumise osas tunnustust ning õiguskuulekas käitumine vanglas ning individuaalse täitmiskava täitmine annab tõepoolest olulist kaalu isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Seejuures hindab kohus kõrgelt seda, et läbivalt terve kantud karistusaja on kinnipeetavaga viidud läbi erinevate programmidega erinevaid sotsialiseerivaid tegevusi, mis järjepidevalt toimununa on loonud eeldused Rain Gustavsoni suundumisel õiguskuulekale teele. Individuaalsest täitmiskavast nähtuvalt on süüdimõistetu paigutatud Viru Vangla avavanglasse 20.07.2023. Vangla on andnud hinnangu, et kui vangla kinnises osakonnas oli Rain Gustavsoni käitumine rahuldav, siis isiku käitumine avavanglas on olnud hea ning probleeme ametnikega ei ole esinenud. Avavanglas viibimise perioodil täidab Rain Gustavson tööülesandeid väljaspool vangla piire AS-is X. Lisaks on avavanglas viibides kinnipeetavaga toimunud SÜTIK programmi raames kohtumine ning toimunud on üks lühiajaline väljasõit. Vangla on hinnanud lühiajalise väljasõidu enda eesmärki täitvaks. Ka kohus on seisukohal, et lühiajalise avavanglas viibimise perioodil on Rain Gustavson näidanud üles suutlikkust järgida tal lasuvaid nõudeid ja kohustusi. Ehk teisisõnu öelduna, vangistuses omandatud teadmised seaduskuulekaks eluks on oma eesmärki täitmas. Siiski kohus peab vajalikuks osundada, et vaid pelk mõnekuuline avavanglas viibitud aeg ei võimalda teha pikaajalist positiivset järeldust edaspidiseks seaduskuulekaks eluks. Selleks kohus järgnevalt analüüsib määruses Rain Gustavsoni kohta olevaid andmeid nende kogumis. Võimalused vabaduses ja ohuprognoos Ennetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu vabaneda Kohtla-Järvel XXX asuvasse ühiselamusse. Kohtu hinnangul, tulenevalt vangla iseloomustuses kajastatud andmetest, isiku enda arusaamisest ja karistusandmetest, teeb kohus järelduse, et Rain Gustavson võib olla mõjutatav ümbritseva keskkonna ja ümbritsevate isikute poolt mõjutatav. Tema vabanemisjärgsed elutingimused õiguskuulekale teele asumist ei soosi. Tegemist on ühiselamuga, kus elavad valdavalt kehvas sotsiaalses seisus, enamasti kriminaalse taustaga, sõltuvusainete või alkoholi tarvitajad, samuti vanglast vabanenud isikud. Rain Gustavson on aga varasemalt toime pannud eriliigilisi kuritegusid, mis on mh seotud narkootiliste ainetega ja varavastase kuriteo. Elutingimusi vabaduses ei hinda kohus heaks. Seega Rain Gustavsoni toimepandud kuritegude iseloom koosmõjus vabanemisjärgsete elutingimustega ei toeta tema ennetähtaegset tingimisi karistuse kandmiselt vabastamist. 6 / 10 Rain Gustavsonil vabanemise korraks töökohagarantii puudub. Viibides avavanglas ja täites töökohustusi väljaspool vanglat, ei ole Rain Gustavson suutnud tegeleda sellega, et hankida töökohagarantii vabanemise korraks. Seejuures ei kujunda kohus seisukohta pelgalt fakti pinnalt on või ei ole olemas töökohagarantii. Rain Gustavson on isik, kes vajab vaba aja sisutihedat kasutamist ning selliseks võimaluseks on töökohagarantii olemasolul vabanemise korral töökohustuste täitmine. Kuigi enne vangistust oli Rain Gustavson (osalise) töövõime kaotusega, on tema tervislik seisund võimaldanud vanglas töökohustusi täita. Varasem elukäik aga näitab, et töötamise registri andmetel Rain Gustavson töökohti omanud ei ole, s.o puuduvad legaalsed andmed vabaduses töötamise kohta. Seega legaalselt Rain Gustavson töökohustusi täitnud ei ole, vaid selle asemel on Rain Gustavson oma rahalisi vajadusi rahuldanud kuritegelikul teel saadud tulu arvelt, s.o on toime pannud narkokuritegusid isikliku sõltuvuse rahuldamiseks. Arvestades sedagi, et on olnud kalduvus panna toime muuhulgas varavastaseid kuritegusid, olles narkootilisi aineid tarvitav isik ning käitumismustrit iseloomustab narkootikumidega seotud süütegude toimepanemine, korrates järjepidevalt oma varasemaid vigu ja omamata seejuures töökoha garantiid, mis tagab vaba aja mõtestatud tegevusega täitmisega ja tagab legaalse sissetulekuallika esmavajaduste rahuldamiseks, on oht rohke vaba aja tingimustes tagasilanguseks. Märkimist vääriv on Rain Gustavsoni võlakohustuste suurus summas 26 359,99 eurot, millest 23 563,83 eurot on pankrotimenetluses, mis võib tekitada frustratsiooni ja avaldab omakorda mõju igapäevasele hakkamasaamisele. Oht uute kuritegude toimepanemisele on kõrge. Rain Gustavsonil on lähedased päritoluperekonnast. Ema on valmis süüdimõistetut vabanemise korral toetama. Varasemad erimeelsused on ületatud ning suhted lähedastega on head ja toetavad. Narkootikumidega seotud süüteod eeldavad kriminaalse tutvusringkonna olemasolu. Arvestades iseloomustuses toodut, et peamiselt on suhtlusringkonnaks kriminaalse taustaga isikud, et Rain Gustavson on vangistust kandnud korduvalt, narkootikumidega seotud süütegude toimepanemisel teadmiste ja oskuste ning samuti kontaktide olemasolu, ei toeta lähedaste, tugiisiku ja kriminaalhooldaja olemasolu kinnipeetava vabanemisjärgset elukorraldust määral, et käesolevaks ajaks saab kohus veendunult väita – Rain Gustavson enam uusi kuritegusid toime ei pane. Kohtul puudub Rain Gustavsoni suhtes selline usalduskriteerium, et kantud karistusaeg on olnud sellise pikkusega, mis on avaldanud sellist pikaajalist mõju kinnipeetava käitumisele, et vabastada isik karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Kahtlusteta on positiivne, et vangistuses on süüdimõistetu tegelenud narkosõltuvusprobleemile lahenduste otsimisega – kinnipeetav oli kohtumistel aktiivne ning koostööaldis ning kodused tööd olid tehtud. Programmi jooksul analüüsis enda tarvitamise häid ja halbu külgi. Mõistab tagasilanguse kahjulikkust ning on läbi mõelnud sammud selle ennetamiseks. Mõistab suhtlusringkonna muutmise vajadust. On otsustanud oma elu muuta, et saavutada programmi jooksul seatud eesmärk. Vähemalt vangistuse tingimustes, kus isikul ei ole võimalik narkootikume tarvitada, on tal motivatsioon narkootikumide tarvitamisest loobuda. Kohtu hinnangul on vaatamata vanglas eeskujulikule käitumisele vajalik arvestada asjaoluga, et isik on narkootikumide tarvitaja, et diagnoositud on sõltuvus. Vangla tingimustes on ainete tarvitamine sisuliselt välistatud, samal ajal kui vabaduse tingimustes võib sõltuvusainetest tarbimise motivatsioon jääda taaskord vaid lubaduseks. Kohus leiab, et käitumiskontrolli nõuded ei ole süüdimõistetu puhul piisavalt mõjuvad, ta ei suuda sellises vormis kontrollile alluda ning oht uusi kuritegusid toime panna on süüdimõistetu puhul endiselt kõrge. Samas peab kohus vajalikuks välja tuua, et Rain Gustavson on isik, kes on leidnud ikka ja jälle erinevaid põhjusi narkootiliste ainete tarvitamiseks. Viimati vabaduses olles tarvitas narkootilisi aineid igapäevaselt. Olukorras, kus isik on tarvitanud eriliigilisi narkootilisi aineid, on viimatise kuriteona toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo ja viibides samal ajal katseajal, olles 7 / 10 Tartu Maakohtu 22.10.2019 määrusega nr 1–16-6819 vabastatud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega koos allutamisega elektroonilisele valvele, siis järeldub vaid üks – mõistetud karistuse täitmisele pööramise teadmine ei ole selline argument, mis hoiab Rain Gustavsoni eemal uute kuritegude toimepanemisest. Veelgi enam, Harju Maakohus on 3.04.2020 ja 19.08.2020 arutanud Rain Gustavsoni kohta esitatud erakorralisi ettekandeid seoses elektroonilise valve ajakava rikkumisega ja narkootilise aine tarvitamisega. Kohus tuvastas sellegi, et kohustuste rikkumised olid tahtlikud. Rain Gustavsonile Harju Maakohtu 18.10.2016 kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistus 1 aasta 3 kuud 17 päeva vangistust pöörati täitmisele. Peale selle, Rain Gustavson pani katseajal toime uue, seejuures samaliigilise narkootikumidega seotud kuriteo. Varasem karistuse kandmise kogemus ning kohtu usaldus isiku karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastamisel ei pälvinud Rain Gustavsoni piisavat tähelepanu ning ta jätkas harjumuspärase elulaadiga. Kohus peab ohuprognoosi hindamise puhul oluliseks süüdimõistetul tuvastatud narkootikumide tarvitamise harjumust. Süüdimõistetu varasemast käitumisest ei nähtu sõltuvusainete tarvitamisest loobumiseks tõsist motivatsiooni. Seetõttu on süüdimõistetu suhtes prognoos temast tuleneva ohtu kohta vähemalt oluline. Isiku käitumist ei mõjutanud varasem karistatus, karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegne vabastamine, kindel elukoht, elukaaslane ja lähedased. Sõltuvusainete tarvitamise tõttu on tõenäoline, et vabaduses seisab süüdimõistetu taas silmitsi rahaliste probleemidega. Harjumuspärase elukorralduse taastamisel on aga oht uute narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemisele. Seega on lisaks sõltuvusainete tarvitamise riskile süüdimõistetu puhul uue kuriteo ja kriminaalhooldusest kõrvalehoidmise riskiteguriks ka majanduslik surve. Nõuded, mida Rain Gustavsonile varasemalt karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastamisel kohaldati on samad, mis sisalduvad käesoleval juhul kriminaalhooldaja tehtud ettepanekutes. 25.09.2019 Tartu Vangla materjalide läbivaatamise kohtuistungil Rain Gustavsoni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks isiku avaldatud seisukohad ja motivatsioon on sarnased käesoleval istungil avaldatuga: läbitud on hulk sotsiaalprogramme, oli varasemalt Anonüümsete Narkomaanide tugigrupi juhendaja, taaskord on olemas tugiisik, suhtleb lähedastega, narkootikume tarvitada enam ei soovi, on elu pööranud uue lehekülje. Erinevus on mh selles, et nüüdseks puudub töökohagarantii, elukoht on üürikorteri asemel varasemast erinevas piirkonnas ja seejuures ühiselamus ning elukaaslane käesolevalt puudub ka elukaaslase tugi. Kohus on seisukohal et vabanemisjärgsed elutingimused ja -korraldus ei ole mingilgi määral paremad varasemast ning mille pinnalt ei saa asuda seisukohale, et isiku võib vabastada karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt. Vastav usalduslimiit kohtul puudub. Kohtul puudub usk, et Rain Gustavsoni kantud karistuse osa ja avavanglas viibitud periood on sellise pikkusega, mis on mõjunud süüdimõistetu käitumisele viisil, mille pinnalt saab teha tõsikindla järelduse – Rain Gustavson enam uusi rikkumisi ja süütegusid toime ei pane. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-12-17 selgitanud, et kuna
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Analüüsides kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestatavaid asjaolusid kogumis jõuab kohus veendumusele, et Rain Gustavsoni puhul ei saa jõuda järeldusele, et uute kuritegude toimepanemise oht oleks piisavalt madal tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Positiivsed asjaolud nagu rikkumisteta allumine vangla režiimile, st distsiplinaarkaristuste puudumine vangistuses, individuaalse täitmiskava täitmine ja avavanglas viibimine ühes soodustuste 8 / 10 kohaldamisega, ei kaalu üles kinnipeetava varasemast elukäigust ning sõltuvusainete tarvitamise riskist lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu. Süüdimõistetul on välja kujunenud elustiil ja ka kriminaalne käitumismuster ning eelmiste kantud vangistuse andmete ja varasemast tuttava kriminaalse ringkonna põhjal on piisavalt alust karta, et leebema kontrolli puhul on süüdimõistetu motivatsioonis tagasilangus. Rain Gustavson peab jätkama karistuse kandmist vangistuse tingimustes. Pikemaajaliselt avavanglas viibides on Rain Gustavsonil võimalus näidata, et ta tõesti suudab järgida kehtivaid nõudeid ja kohustusi. On ju avavanglas viibides nõuded ja kohustused märksa rangemad, kui vabaduses kriminaalhooldusel olles elektroonilisele valvele alludes. Rain Gustavsoni kohtuistungil avaldatud seisukohtadest kohus järeldab, et kinnipeetav ei ole veel valmis karistuse kandmiselt vabanemiseks. Rain Gustavsonil on olemas vaid väline valmisolek. Kinnipeetav vajab veel aega, et kinnistada programmides omandatud teadmised ja oskused ning sügavuti teadvustada enda vabanemisjärgne elukorraldus, mis tõepoolest võib tagada tema edaspidise seaduskuuleka elu. Pealegi nähtu iseloomustusest, et Rain Gustavson peab oluliseks sotsiaalprogrammide läbimist vahetult enne vabanemist, et ei toimuks ununemist. Süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib tulla kõne alla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Käesolevalt ei ole kohtul veendumust, et vabaduse tingimustes säilib süüdimõistetul motivatsioon hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest ning seeläbi uute kuritegude toimepanemisest. Samuti puudub kohtul veendumus, et süüdimõistetu suudab alluda kriminaalhoolduse nõuetele vabaduse tingimustes, olukorras kus süüdimõistetu on lähiaastal enne karistuse kandmisele asumist rikkunud üht olulist nõuet – Rain Gustavson pani toime uue tahtliku kuriteo. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on süüdimõistetuga planeeritud vanglas kriminaalhoolduslikud meetmed. Kontaktisik näeb vajadust jätkutegevusi sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning kriminaalhooldusametniku seisukoha järgi on vajadus sotsiaalprogrammile „Õige hetk“ ning vestlused riskide maandamiseks ja ühiskonnas kehtivatest normidest. Niivõrd paljude tegevuste vajaduse vaid kinnitab üle kohtu seisukohta, et Rain Gustavson ei ole veel valmis karistuse kandmiselt vabanemiseks. Süüdimõistetul on võimalus veel kinnistada seni vangistuses sotsiaalprogrammides omandatut ja omandatavat ning jätkata püüdlustega vabaduses õiguskuulekale teele asumiseks. Kokkuvõtvalt ei näe kohus hetkel vangla iseloomustusest ja isiku enda selgitustest kohtuistungil selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et isiku hoiakud on praeguseks vangistuse aja jooksul nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. Nii on antud juhul ühiskonna heaolu kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Arvestades varasemate kuritegude asjaolusid ning süüdimõistetu isikut, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud vabastada süüdimõistetu ka elektroonilise järelevalve alla. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuriteod on olnud seotud sõltuvusainete käitlemisega, mida ei saa elektrooniline valve takistada. Elektrooniline valve annab ametnikule teavet süüdimõistetu asukoha kohta ning annab signaali, kui süüdimõistetu kaldub kõrvale temale ette nähtud liikumisrežiimist, kuid ei näita, millega tegeleb isik enda elukohas ega takista seda, mistõttu ei ole elektrooniline valve piisavalt tõhus meede arvestades süüdimõistetu ohuprognoosi. Kohus leiab, et kuna süüdimõistetu varasem elukäik ning temast lähtuv retsidiivsusrisk kaaluvad üles teda positiivselt iseloomustavad asjaolud, tuleb tal jätkata karistuse kandmist vanglas. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Rain Gustavson temale Harju Maakohtu 15.12.2020 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. 9 / 10 /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 10 / 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.