KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Villem Lapimaa, Janar Jäätma, Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 20.11.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-2305 Haldusasi Vaidlustatud

) § 121 lg 4 ja § 155 lg 5). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jõelähtme Vallavalitsus väljastas 15.10.2020 korraldusega nr 860 Kaberneeme külas asuvale Kordoni tee 9 kinnistule projekteerimistingimused (PT) üksikelamu püstitamiseks ehitusprojekti koostamiseks ja jättis keskkonnamõju hindamise algatamata.
2. Naaberkinnistu, Kordoni tee 7 kaasomanikud X ja Y esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse Jõelähtme Vallavalitsuse 15.10.2020 korralduse nr 860 tühistamiseks (haldusasi nr 320-2248). Halduskohus jättis 20.04.2021 otsusega kaebuse rahuldamata, mõistis kaebajatelt kolmandate isikute kasuks välja menetluskulud 1700 eurot ja jättis ülejäänud osas menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 20.01.2022 kohtuotsusega Xi ja Yi apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi; mõistis Xilt ja Yilt solidaarselt kolmanda isiku kasuks välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 2000 eurot; ülejäänud 3-23-2305 osas jättis menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda. Riigikohus jättis 10.05.2022 Xi kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
3. X esitas 16.10.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Jõelähtme Vallavalitsuse 15.10.2020 korralduse nr 860 õigusvastasuse tuvastamiseks ning kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt on vastustaja tekitanud kaebajale kahju seoses haldusasjas nr 3-20-2248 väljamõistetud menetluskuludega kolmanda isiku kasuks summas 3700 eurot. Lisaks on Jõelähtme Vallavalitsuse 15.10.2020 korralduse nr 860 tagajärjel tekkinud kaebajale kahju seoses asjaoluga, et kaebajal tuleb talle kuuluva kinnistu juurde privaatsuse tagamiseks rajada kõrghaljastus 800 euro väärtuses. Samuti taotles kaebaja mittevaralise kahju 200 euro hüvitamist selle eest, et vastustaja rikkus kaebaja menetlusõigusi, võrdse kohtlemise ja väärika kohtlemise põhimõtteid.
4. Tallinna Halduskohus tagastas 30.10.2023 määrusega kaebuse. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole tegemist korduva kaebusega, kuivõrd siinses asjas esitatud nõuded ei kattu haldusasjas nr 3-20-2248 esitatud nõuetega. Kaebus tuleb aga tagastada

§ 121lg 2 p 2 ja lg 2 p 21 alusel.

Kaebaja taotleb haldusakti õigusvastaseks tunnistamist põhjusel, et haldusakti tõttu on kaebajale tekkinud kahju, mis seisneb kohustuses hüvitada haldusasjas nr 3-20-2248 kolmandale isikule menetluskulud.

§ 109

lg 7 sätestab, et menetlusosaline ei või teise menetlusosalise vastu, kellelt kohus on menetluskulud välja mõistnud, esitada nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Seega ei ole haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõue lubatav. Asjas nr 3-20-2248 ei tuvastanud kohtud Jõelähtme Vallavalitsuse 15.10.2020 korralduse nr 860 õigusvastasust ning leidsid, et haldusakt on õiguspärane ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud aluseid, mis tingiksid vajaduse asuda haldusasjas nr 3-20-2248 tuvastatust teistsugusele järeldusele. Kaebaja esitas ka nõude mõista Jõelähtme vallalt välja 1000 eurot kaebajale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse puhul võib õiguste riivet pidada väheintensiivseks

§ 121

lg 2 p 21 tähenduses eelkõige juhul, kui mittevaralise kahju rahas hüvitamine oleks asjaoludest ja kohtupraktikast tulenevalt ilmselgelt välistatud või äärmiselt ebatõenäoline. Seejuures ei ole riive intensiivsuse hindamisel tähtsust sellel, kas taotletud hüvitis ületab

§ 133

lg-s 1 sätestatud lihtmenetluse piirmäära või kui suur hüvitis konkreetse õigushüve rikkumise eest tavaliselt välja mõistetakse, vaid arvestada tuleb konkreetse õigushüve kaalukust ja sellesse sekkumise raskust. Kaebaja soovib, et vastustaja hüvitaks privaatsuse tagamiseks kõrghaljastuse istutamise kulud 800 eurot. Tallinna Ringkonnakohus hindas 20.01.2022 otsuses vaidlustatud haldusakti õiguspärasust ja leidis kaebaja privaatsuse rikkumise kohta järgmist: „/…/ vastustaja ei ole jätnud apellantide privaatsuse tagamise vajadust arvestamata. Olukorras, kus Kordoni tee 9 kinnistule elamu püstitamiseks jääb ÜP alusel PT p-s 1.3 kehtestatud asukohapiirangute tõttu üksnes ca 300 m2 suurune (ca 25 m × 12 m) maa-ala, ei olnud vastustajal võimalik apellantide privaatsusriivet rohkem vähendada, ilma et sellega kaasneks Kordoni tee 9 kinnistu omaniku või teiste piirinaabrite (nt Tõusu tee 1 kinnistu omanike) õiguste oluline riive. Kordoni tee 7 kinnistu omanike privaatsust tagab esmajoones nõue, et Kordoni tee 9 kinnistule ei tohi elamut ehitada Kordoni tee 7 kinnistu läänepoolses osas paiknevale aiamajale lähemale kui 25 m. Püstitatava elamu kaugus Kordoni tee 7 kinnistu keskel asuvast aiamajast ja idapoolses osas asuvast saunast oleks minimaalselt ca 9 m. Apellantide privaatsusriivet on võimalik täpsemalt hinnata ja vajaduse korral leevendada (nt ehituslike meetmetega) ehitusloa andmise menetluses. Nagu vastustaja ja halduskohus õigesti märkisid, ei ole apellantidel subjektiivset õigust nõuda, et nende naaberkinnistule ei tohiks üldse lubada midagi ehitada.“ Seega ei ole vajadus istutada 2

§ 109lg-t 7.

See säte on mõeldud kaitsma isikut, kelle kanda on jäetud menetluskulud. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kaebaja õiguste riive on nii väike, et kahjunõue ei vääri arutamist. Vastustaja on Kordoni tee 9 kinnisasjale ehitusõiguse andmise menetluses jätnud kaebaja huvid olulises küsimuses välja selgitamata ja naaberkinnisasja omaniku huvidega sisuliselt tasakaalustamata. Haldusorgan rikkus oluliselt uurimiskohustust ja jättis kaebaja menetlusse kaasamata, mis viis õigusvastase haldusakti andmiseni. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et see lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-d 9 ja 10).

1. Ringkonnakohus leiab, et Tallinna Halduskohtu 30.10.2023 määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi.
2. Halduskohus leidis õigesti, et tuvastamisnõude puhul ei ole tegemist korduva kaebusega

§ 43

mõttes (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.10.2015 otsus asjas nr 3-3-128-15, p 18). 9. Eraldiseisev tuvastamiskaebus tuleb tagastada

§ 38lg 4, § 45 lg 2 ja § 121 lg 2 p 1 alusel.

Nimelt ei ole kaebaja toonud esile oma põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja väidetavalt rikutud õiguste kaitseks on sobivaks õiguskaitsevahendiks tühistamisnõue. Haldusakti õigusvastasuse konstateerimine ei aitaks kaebajat tema väidetavalt rikutud õiguste kaitsel, sest PT-d kehtivad edasi vaatamata nende võimalikule õigusvastasusele (haldusmenetluse seaduse § 60 ja 61). Kahju hüvitamise nõude esitamiseks pole tuvastamiskaebuse esitamine vajalik, sest esitatud kahju hüvitamise nõuded hõlmavad tuvastamisnõude (haldusakti õigusvastasus on kahju hüvitamise eelduseks vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-le 1). 10. Kaebaja on esitanud Jõelähtme valla vastu kahjunõude alusel, et kaebaja varasema tühistamiskaebuse lahendamisel haldusasjas nr 3-20-2248 mõisteti kaebajalt välja kolmandate isikute kasuks menetluskulud 3700 eurot. Ringkonnakohus leiab, et sisuliselt soovib kaebaja siinses asjas esitatud kahjunõudega saavutada olukorda, kus haldusasjas nr 3-20-2248 kantud menetluskulud jääksid vastustaja, mitte kaebaja kanda. Sellise nõude esitamine ei ole aga menetluslikult lubatav1.

§ 109

lg-d 2 ja 7 väljendavad menetlusõiguse üldist põhimõtet, et menetlusosaline ei või menetluskulude jaotamise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada teise menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil

1. Riigikohtu halduskolleegium märkis asjas nr 3-20-1449 1 Vt analoogia alusel Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.11.2013 määrus asjas nr 3-2-1-121-13, p
2. Vt nt Tsiviilkohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne I, Tallinn 2017, koost. V. Kõve jt, § 174, komm 3.
3. 2 3

§ 4

lg 1, § 109 ja § 121 lg 1 p 1, kuna nõude lahendamine toimub teises menetluskorras.

1. Ringkonnakohus märgib, et väljamõistetud menetluskulude kui tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamine on lubatav vaid juhul, kui kahju on tekitanud muu isik kui selle kohtuasja menetlusosaline, kus menetluskulud välja mõisteti. Samuti juhul, kui nõutakse õigusemõistmise käigus tekitatud kahju hüvitamist. Sellistel alustel pole praeguses asjas kahjunõuet esitatud.
2. Halduskohus on õigesti leidnud, et 800 euro suurune varalise kahju nõue ja 200 euro suurune mittevaralise kahju nõue tuleb kaebajale tagastada

§ 121lg 2 p 21 alusel.

Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid (

§ 201lg 4 ja § 203 lg 2).

Sisuliselt ei nõustu kaebaja haldusasjas nr 3-20-2248 tehtud kohtuotsuste põhjendustega, mis lükkasid ümber kaebaja argumendid PT õigusvastasuse ja kaebaja õiguste rikkumise kohta. Ringkonnakohtu arvates pole siinses asjas põhjust ümber hinnata ringkonnakohtu 20.01.2022 kohtuotsuses tuvastatud asjaolusid ning tehtud õiguslikke järeldusi. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu nende põhjendustega, ei muuda neid ebaõigeteks. Kaebaja kahjunõudel saaks olla alust vaid juhul, kui asjas leiaks tuvastamist, et vastustaja võimalikud menetluslikud minetused tõid kaasa kaebaja õiguste rikkumise (RVastS § 7 lg 1). Haldusasjas nr 3-20-2248 tehtud otsuses eitas ringkonnakohus seda ning siinses asjas ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid põhjendusi uuesti esitada. Seega puuduvad kaebuses esitatud kahjunõuetel eduväljavaated ja kaebaja õiguste riive on väheintensiivne. Ringkonnakohus jääb ka seisukohale, et kaebaja privaatsusriivet on võimalik täpsustada ja vajaduse korral leevendada (nt ehituslike meetmetega) ehitusloa andmise menetluses. 13. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4