) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja hageja vahel 14.01.2022 sõlmitud tööleping, palgaga 8,50 eurot (neto) tunnis, mis kuulus tasumisele kord kuus. Hageja ütles töölepingu üles 12.12.2022 TLS § 91 lg 1 alusel kuna tööandja jättis tasumata palga alates augustist 2022. Kostja jättis tasumata hagejale töötasu augustikuu 2022 eest summas 1564 eurot (neto, 184 tundi x 8,50 eurot tunnis), septembrikuu 2022 eest summas 1496 eurot (neto, 176 tundi x 8,50 eurot tunnis), oktoobrikuu 2022 eest summas 1428 eurot (neto, 168 tundi x 8,50 eurot tunnis) ja novembrikuu 2022 eest summas 1156 eurot (neto, 136 tundi x 8,50 eurot tunnis). Töölepingu lõpetamisel jättis kostja tasumata puhkusehüvitise, TLS § 71 alusel ajaperioodil alates 14.01.2022 kuni 12.12.2022 eest 25,55 kalendripäeva ulatuses, summas 1251,70 eurot(neto). Kostja jättis tasumata haigushüvitise ajaperioodi alates 26.11-29.11.2022 eest TTOS § 121 lg 2 järgi, haigestumise teise kuni kuuenda kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse § 29 lg 8 sätestatud korras arvutatud hageja keskmisest töötasust, summas 133,44 eurot (neto). Kohus toimetas hagiavalduse ja menetlusse võtmise kohtumääruse, milles nõuti kostjalt hagile vastust, kostjale kätte 17.08.2023 samal e-posti aadressil kreptontech@gmail.com. Vastavalt
lg 5 luges kohus menetlusdokumendid kättetoimetatuks 5 tööpäeva möödudes registrikaardile kantud elektronposti aadressile saatmisest. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (13.09.2023) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagejal on tekkinud lepingulise esindaja kulu summas 600 eurot (koos käibemaksuga). Hageja esindaja tunnitasu on olnud 120 eurot (koos käibemaksuga). Taotluse kohaselt on lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid: nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumine, hagiavalduse ettevalmistamine (sealhulgas tõendite kogumine) ja koostamine ning hagi kohtusse esitamine (hagi lisade komplekteerimine) (5 h). Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht on sellised, mis õigustavad hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks 5 tundi. Kulu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest hageja pole kinnitanud, et ta pole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (
Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 500 eurot, mis osas kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.