Obsah (5)

§ 168§ 423§ 651§ 654§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 17. oktoober 2023 Tsiviilasja number 2-23-6938 Tsiviilasi Ka

§ § 423 lg 1 p 2 alusel, sest hageja on võtnud hagi tagasi. Menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda (

§ 168lg 2 ja 4).

Hageja on palunud kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskuluna 2106 eurot, sh riigilõiv 490 eurot, kinnistusraamatu väljavõtte tasu 6 eurot ja õigusabi kulud 1610 eurot koos käibemaksuga. Riigilõivu suuruse sätestab seadus ja hageja on vastavalt seadusele ka riigilõivu tasunud, mistõttu on riigilõivu kostjatelt väljamõistmine põhjendatud. Maakohus nõustus kostjatega, et hageja menetluskulud 6 euro suuruse kinnistusraamatu väljavõtte osas ei ole põhjendatud. Hageja oleks saanud e-kinnistusraamatust ennast puudutava kinnistu kohta andmeid ka tasuta. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on mõnevõrra ülepaisutatud. Maakohus möönis, et tegemist on olnud argumenteeritud ja sisuka vaidlusega, mistõttu on menetlusdokumentide koostamisele kulunud märkimisväärselt aega. Küll aga ei pea kohus põhjendatuks õigusabikulu kostjatelt väljamõistmist kliendiga nõupidamiste eest 1 tunni ja 20 minuti ulatuses. Maakohus pidas põhjendatuks hageja õigusabikulusid 9 tunni ja 25 minuti ulatuses. Esindaja tunnitasu 140 eurot (millele lisandub käibemaks) on mõistlik Eelnevat arvestades määras maakohus hageja õigusabikulude rahaliseks suuruseks 1386 eurot koos käibemaksuga ning mõistis selle summa kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja. Maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuluna välja 1876 eurot (sh riigilõiv 490 eurot ja hageja õigusabikulud 1386 eurot). MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 6. Kostjad esitasid määruskaebuse, milles taotlevad Tartu Maakohtu 30.08.2023 määruse tühistamist osaliselt (menetluskulude kostjate kanda jätmine, kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuluna 1876 euro ja menetluskuludelt viivise välja mõistmine) ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud hageja kanda, määrata kindlaks kostjate menetluskulude rahaline suurus ja mõista menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta hageja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt kostjad ei vaidle vastu hageja taotlusele jätta hagi läbi vaatamata, kuid kostjad ei nõustu kohtu järeldusega, justkui on hageja hagi tagasi võtnud seetõttu, et kostjad on hageja nõude rahuldanud. Kostjad kustutasid hüpoteegi üksnes põhjusel, et hageja tasus 52 500 eurot. Kostjad on seisukohal, et hagi oli perspektiivitu ja seetõttu oleks kohus pidanud jätma hageja hagi läbi vaatamata

§ 423

lg 2 p 2 alusel, sest hagiavaldusega ei oleks olnud võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Maakohus on jätnud täielikult tähelepanuta kostjate väited selle kohta, et antud juhul puudus hagi rahuldamise eeldusena asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 1 sätestatud imperatiivsed tingimused – hagiavalduse esitamise hetkeks on hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatud või nõuet ei ole tekkinud. Kostjad kinnitavad, et hüpoteek seati XXXXXXXXXXX ½ mõttelisele osale üksnes põhjusel, et tagada kostja II poolt kostjalt I võetud laenukohustuse täitmine. 5 Ebaõige on kohtu järeldus, et kui kostjad oleksid soovinud hüpoteegi seadmist kinnistule hüvitise tasumise kohustuse tagamiseks, tulnuks see eraldi kokku leppida. Maakohus pole kohtumääruses viidanud sättele, mis keelas kostjatel kinnistu mõttelisele osale hüpoteegi seadmise. Hageja tasus 18.05.2023 kostjale II kohtulahendiga välja mõistetud 52 500 eurot mitte sellepärast, et hageja esitas kohtule hagi. Isegi siis, kui kostja I lõpuks keeldus notari juures lepingu sõlmimisest, ei takistanud hagejat miski kanda notari deposiidis olev hüvitis üle kostja II arveldusarvele. Hageja oleks saanud väidetavat probleemi lahendada väga lihtsalt – küsida hüpoteegipidajalt ehk kostjalt I digitaalselt allkirjastatud nõusolekut hüpoteegi kustutamiseks. Kohus on põhjendamatult mõistnud kostjatelt hageja kasuks välja hageja lepingulise esindaja kulud summas 1386 eurot. Kostjad jäävad varasemalt esitatud põhjenduste juurde, et vajalikuks ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakuluks saab pidada maksimaalselt 980 eurot. VASTUSTAJA VASTUVÄITED

1. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu. Kostjad nõustusid kohtueelses menetluses hüvitise maksmise ja hüpoteegi kustutamisega notari juures, kuid kohale ei ilmunud. Kostjad olid selgelt teadlikud sellest, et hageja soovib hüpoteeki kustutada, kuid omalt poolt ühtegi sammu selleks ei teinud. Kostjate väide, et kui hageja oleks küsinud nõusolekut hüpoteegi kustutamiseks teises vormis, siis oleksid nad selle kindlasti andnud, on vale ning otsitud tagantjärele oma käitumise õigustamiseks. Sündmuste järjekorda arvestades on ilmne, et kostjad olid nõus hüpoteegi kustutamisega vaid seetõttu, et hageja pöördus kohtusse. Ainuüksi hageja poolt kohustuse täitmine 24.04.2023 võlgnetava summa hoiustamisega notari kontol (mis on kohustuse täitmine VÕS § 122 lg 1 mõistes) kostjate poolt hüpoteegi kustutamist kaasa ei toonud. Hageja pöördus kohtusse olukorras, kus, ehkki ta oli saanud kogu kinnistu omanikuks ning maksnud kaasomandi eest kohtulahendi alusel võlgnetava summa, koormas tema kinnistut ikkagi kostja kasuks hüpoteek ning kostja keeldus selle kustutamisest. Hoolimata hageja poolt kaasomandi osa eest maksmise kohustuse täitmisest ei olnud kostjad nõus hageja kinnistule seatud hüpoteeki vabatahtlikult kustutama. Määruskaebuses esitatud vastupidine seisukoht, et hageja oleks pidanud hüpoteegi kustutamise nõusolekut küsima teises vormis, on ainetu ja sisutühi. Arvestades kostjate käitumist, ei oleks kostjad ka sel juhul hüpoteeki vabatahtlikult kustutanud. Hageja esitas nõude enda õiguste kaitseks, samal ajal kui kostjate käitumine on olnud pahatahtlik. Maakohus määras ka menetluskulude jaotuse õigesti. Maakohtu määruse tühistamiseks puudub alus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostjad vaidlustasid maakohtu määruse osaliselt, s.o määruse resolutsiooni p-de 3, 4, 5 ja 6 osas ning ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada kostjatelt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse 1876 eurot osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1792 eurot, milline summa tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Selles osas tuleb määruskaebus rahuldada. 6 Kostjad on määruskaebuses leidnud, et hageja lepingulise esindaja ajakulu 16.05.2023 koostatud kirja eest 30 minutit summas 84 eurot ei ole põhjendatud, kuna nimetatud kiri ei ole seotud käesoleva tsiviilasjaga. Vastuses määruskaebusele ei ole hageja nimetatud kostjate seisukohale vastuväiteid esitanud. Samuti ei ole hageja 16.05.2023 koostatud kirja asja materjalide juurde lisanud. Seetõttu tuleb hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikku ajakulu vähendada 30 minuti, s.o 84 euro, võrra ning kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 1792 eurot (s.o riigilõiv 490 eurot ja hageja lepingulise esindaja õigusabikulud 1302 eurot). Muus osas (s.o 1302 eurot) ei ole maakohus hageja lepingulise esindaja õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Kostjate seisukoht määruskaebuses, mille kohaselt ei tohiks hageja lepingulise esindaja vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud ületada 980 eurot, on põhjendamatu.
2. Ülejäänud määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Seetõttu tuleb maakohus määrus jätta muus osas muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid käesolevas määruses (

§ 654lg 6 ja § 659).

10.1. Maakohus leidis põhjendatult, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata

§ 423

g 1 p 2 alusel seoses hageja poolt hagi tagasivõtmisega, mille tingis hageja nõude rahuldamine kostjate poolt. Seetõttu jättis maakohus menetluskulud õigesti solidaarselt kostjate kanda (

§ 168lg 2, lg 4 ja lg 5).

10.

1. Asja materjalide kohaselt jõustus 13.03.2023 Tartu Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-21-8121, millega jäeti kinnistu hageja ainuomandisse ning mille alusel kohustus hageja tasuma kahe kuu jooksul alates otsuse jõustumisest 52 500 eurot kostja II arvele. Seega oli hagejal aega 52 500 euro tasumiseks kuni 14.05.
2. Puudub vaidlus, et hageja hoiustas 52 500 eurot notari deposiitkontole 24.04.2023 ning kostjad olid sellega eelnevalt nõustunud ja sellest ka teadlikud. Nimetatud asjaolu tõendavad kostjate vastuse lisad 1 ja 4, milledes kostja I on selgelt väljendanud, et pärast kinnistu omandi kaotamise eest väljamõistetud hüvitise summa deponeerimist notari kontol kustutatakse koheselt hüpoteek ning sellest on hagejat kirjalikult teavitatud. Teistsugust teavet ei ole kostjad hagejale edastanud. Samuti puudub vaidlus, et kostjad nõustusid algselt hüvituse maksmise ja hüpoteegi kustutamisega notari juures, kuid põhjust esitamata ei ilmunud korduvalt notari juurde. Seetõttu oli hageja poolt hagi esitamine hüpoteegi kustutamiseks ja kostjate tahteavalduse kohtuotsusega asendamiseks põhjendatud. Määruskaebuses ei ole kostjad esitanud ühtegi põhjendust, miks nad ei kustutanud hüpoteeki kohaselt pärast hageja poolt kohtuotsusega väljamõistetud hüvitise notari deposiitkontole kandmist. Tegemist oli hageja poolt kohustuse täitmisega (VÕS § 122 lg 1), milles pooled eelnevalt kokku leppisid ning põhjendamatu on määruskaebuses esitatud seisukoht, et 16.05.2023 seisuga oli kohustus hageja poolt täitmata ning seetõttu pöördusid kostjad sundtäitmisega kohtutäituri poole. Kõik eelnev kinnitab maakohtu järeldust, et kostjate poolt hageja nõude rahuldamine oli tingitud hagi esitamisest, st hageja saavutas hagi esitamisega oma eesmärgi. Seetõttu on menetluskulude kostjate kanda jätmine põhjendatud. 10.
3. Lisaks eelnevale märgib ringkonnakohus, et kostjad ei ole esitanud mõistlikku põhjendust, miks oli vaja pärast Tartu Ringkonnakohtu 17.11.2022 otsust seada 22.12.2022 enda mõttelisele osale hüpoteek 65 000 eurot. Üksnes tuginemine hüpoteegi seadmisel kinnistu kaasomaniku õigusele ei ole vaidluse asjaolusid arvestades piisav. Maakohus on õigesti märkinud, et kui 7 kostjad oleksid soovinud kinnistule hüpoteegi seadmist hüvitise tasumise kohustuse tagamiseks, tulnuks see eraldi kokku leppida.
4. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta kostjate kanda. Menetluskulude teistsugust jaotust ei tingi ka see, et ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse osaliselt ja seda vaid kostjatelt hageja kasuks väljamõistetud õigusabikulude suuruse osas. Hageja lepinguline esindaja koostas vastuse määruskaebusele ning menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabikulude suurus 228 eurot (1 tund ja 35 minutit x 120 eurot). Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusabikulud 228 euro ulatuses on põhjendatud ja vajalikud

§ 175lg 1 tähenduses ning 228 eurot tuleb kostjalt välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja