Obsah (5)

§ 62§ 230§ 231§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 25.10.2023.a Tallinn Tsiviilasja number 2-22-18268 Tsiviilasi X hagi Y, C va

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 05.12.2022 esitatud hagiavalduse kohaselt on X (hageja) täisealine õppiv laps, kes õpib

1. klassis XXX. Hageja vanemateks on Y (kostja I) ja C (kostja II). Kostja I elab hagejast lahus. Kostja II elab koos hagejaga korteris, mis on hageja ja kostja II kaasomandis, millest kostja II osa moodustab 75 % ja hageja osa 25 % mõttelisest osast. Kostjad hageja ülalpidamises ei osale. Hageja igapäevased kulud katab osalised kostja II elukaaslane. Kostja II sissetulekuks on YYY töötasu summas 500 eurot, mille kostja II kulutab alkoholi ostule. Hageja õpib päevases õppes. Igapäevase koolikohustuse täitmise (kodutööde tegemise) tõttu ei ole hagejal võimalik saada sissetulekut, mis kataks tema igapäevased kulud. Hageja igakuised kulud moodustavad kokku 538 eurot, s.h eluasemekulud 85 eurot, kulutused toidule 120 eurot, kulutused transpordile 43 eurot, sidekulud 20 eurot, kulutused tervishoiule 20 eurot, kulutused hügieenitarvetele 60 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 190 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt I välja mõista igakuiselt elatise 225 eurot ja kostjalt II igakuiselt elatise 225 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni gümnaasiumi lõpetamiseni. Kostja I vastus Kostja I märkis oma vastuses, et ta ei ole nõus elatist summas 500 eurot maksma. Kostja töötab ehituses ja tööd on vähe. Kostja sissetulek on 650 eurot. Kostja igakuised kulud on eluasemekulud 2 250 eurot, alimendid 200 eurot, sidekulud 10 eurot, transpordikulud 30 eurot, toidukulud 160 eurot. Kostja II vastus Kostja II hagile vastust ei esitanud. Kohtu põhjendused
2. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja I vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Riigikohus on selgitanud, et täisealiseks saanud isiku puhul saab eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest ning täisealiseks saanud lapse elatisenõudele ei kohaldu perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäär (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15 p 10). PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi.
2. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selles, et kostjad on hageja vanemad (dtl 4). Samuti puudub vaidlus selles, et hageja on täisealine, kes õppis 2022/2023 õppeaastal XXX 12.klassis (dtl 19). Seega on hageja PKS § 97 p 2 kohaselt iseenesest õigustatud elatist nõudma. Kohtu hinnangul ei saa õppetöö tõttu eeldada, et hageja hangiks kõik endale eluks vajalikud vahendid ise. Kuna hageja käis 12ndas klassis, siis eelduslikult oli tal igapäevaselt vajalik ka kodus õppetööga tegeleda. 3
3. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 538 eurot, s.h eluasemekulud 85 eurot, kulutused toidule 120 eurot, kulutused transpordile 43 eurot, sidekulud 20 eurot, kulutused tervishoiule 20 eurot, kulutused hügieenitarvetele 60 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 190 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot. Kohus on hagejale selgitanud nii 06.12.2022 määruses (dtl 13-14), kui ka 22.05.2023 toimunud eelistungil (dtl 65-68), et kuivõrd hageja on täisealine, tuleb hagejal esitada tõendeid ja põhjendusi hageja igapäevastest vajadustest ja kuludest lähtudes hageja tavalisest elulaadist. Hagejal tuli seega esitada tõendid, mis kinnitavad tema igakuiseid väljaminekuid. Hageja on menetluses esitanud üksnes oma pangakonto väljavõtte (dtl 2038). Asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu, hügieenitarbeid ning aeg-ajalt ka tervisetooteid on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada aeg-ajalt garderoobi uuendamist. Kohus loeb nimetatud kulud mõistlikuks ja eluliselt usutavaks hageja poolt väljatoodud suuruses. Hageja pangakonto väljavõttega on tõendatud, et hageja on tasunud 6 kuu jooksul kokku Eesti Energiale ja xxx korteriühistule 544,73 eurot, s.o keskmiselt ca 91 eurot kuus. Kuna hageja on märkinud eluasemekulude suuruseks 85 eurot, siis loeb kohus põhjendatuks hageja poolt märgitud summa. Transpordikulude ega ka sidekulude osas ei ole hageja ühtegi tõendit esitanud, seega ei pea kohus hageja poolt väljatoodud transpordikulusid ega sidekulusid põhjendatuks. Arvestades asjaoluga, et hageja käib (käis) 12ndas klassis, siis on eluliselt usutav, et teatud kulud kooliga tekivad (nt vihikute, kirjatarvete jms soetamine). Samas on 190 eurot nimetatud kuludele igakuiselt ülepaisutatud. Kohtu hinnangul on 35 eurot nimetatud kulule mõistlik. Eeltoodust tulenevalt on hageja igakuised kulud kohtu hinnangul põhjendatud ja eluliselt usutavad kokku 370 euro ulatuses. Kuna vanematel tuleb eelduslikult kanda lapse igakuiseid kulusid võrdselt, siis oleks kostja I osa sellest 185 eurot ja kostja II osas samuti 185 eurot.
4. Kostjatelt väljamõistetava elatise summa määramisel tuleb kindlaks teha, millises ulatuses kumbki vanem elatist maksma peab. PKS § 105 lg 3 kohaselt täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Riigikohus on asunud seisukohale, et ülalpidamiseks kohustatud isiku puhul tuleb temalt elatise väljamõistmisel arvestada PKS § 102 ja PKS § 105 lg 3 järgi tema varalist seisundit. Sealjuures ei kohaldu täisealise lapse puhul PKS § 102 lg 2, vaid üksnes sama paragrahvi lg 1, mille kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15, p. 11). Kostjad ei ole menetluses esitanud tõendeid, et nad oma ülalpidamiskohustust täidaksid. Kostja I on menetluses viidanud oma majanduslikule olukorrale ning märkinud, et tema igakuine sissetulek on 650 eurot. Kostja II ei ole menetluses ühtegi vastuväidet esitanud. 4 Kohus on oma 25.05.2023 kirjas (dtl 70-71) kostjatele selgitanud, et kui kostjad leiavad, et nad ei ole suutelised hagejale elatist tasuma, siis tuleb neil kohtule esitada selgitus ja tõendid oma igakuiste sissetulekute (s.h toetused) ja väljaminekute kohta ning andmed ja dokumendid oma varalise seisundi kohta. Kostjad ei ole kohtule täiendavaid selgitusi ega dokumente esitanud. Kohus on ise teinud päringu ka krediidiasutustele, milledest iseenesest vabu vahendeid ei nähtu (dtl 109-111, 114-117). Samas on kostja I kinnitanud ise, et tema sissetulek on 650 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatu piisav nii elatise summas 185 tasumiseks, kui ka kostja I enda võimalike väljaminekute tasumiseks. Kuna kostja II ei ole kohtule vastust esitanud, siis saab kohus eeldada, et kostja II on samuti majanduslikult suuteline hagejale elatist tasuma.
5. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Mõlemalt kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis 185 eurot kuus alates 05.12.2022 kuni hageja poolt keskhariduse omandamise lõpuni, kuid mitte kauem, kui hageja
6. aastaseks saamiseni. Elatise summad tuleb tasuda igakuiselt hageja kontole iga jooksva kalendrikuu
7. kuupäevaks selgitusega „elatisraha“. Juhul kui kostjad on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Kohus peab vajalikuks märkida, et juhul kui hageja lõpetas 12.klassi 2022/2023 õppeaastal, siis tuleb kostjal I hagejale tasuda perioodi eest 05.12.2022 kuni 21.06.2023 elatist kokku 1215,13 eurot ning kostjal II tasuda hagejale samuti 1215,63 eurot. Menetluskulud 8.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus ka kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 5