KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 18.09.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-18748 Tsiviilasi ApolloMusic

§ 159

lg 1 p 1 ja 4 alusel, kohustada kostjat tagastama alusetult saadud rahalised vahendid (146 750 eurot). Samuti palus hageja siis välja mõista viivised alates kohtulahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

1. 03.02.2023 (I kd lk 1) palus kohus selgitada, millises summas hageja põhinõuet suurendab - 29.03.2021 menetlusdokumendis on hageja selleks märkinud 60 600 eurot ja 29.11.2022 summa 60 000 eurot. 17.02.2023 menetlusdokumendis (III kd lk 3) teatas hageja, et hageja suurendas kostja vastu põhivõlga 60 600 euro, intressi 2594,10 euro, viiviseid 5332,80 euro võrra.
2. Kohus märkis 28.02.2023 määruses (III kd lk 5-5 pöördel), et kuna hageja on nõuet suurendanud, siis menetleb antud tsiviilasjas hageja nõuet kostja vastu põhivõla 147 350 euro (86 750 + 60 600), intressi 6860,54 euro (4266,44 +2594,10), viivise 25 349,80 euro (20 017+5332,80) ja alates 30.03.2021 viivise saamiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus määras uueks tsiviilasja hinnaks 191 348,34 eurot (147 350 + 6860,54 + 25 349,80 + viivis ühe aasta eest 11 788). Kostja vastuväited
3. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb nõudele täielikult vastu.
4. Kostja märkis 17.03.2021 menetlusdokumendis (I kd lk 80-81), et X on nii hageja 50% osanik ja juhatuse liige kui ka Apollo Music ApS otsustaja/juhataja, kes on kostja 100% osanik. Seega on tegemist omavahel tihedalt seotud äriühingutega.
5. Kostja leiab, et hageja nõude aluseks olevaid laenulepinguid sõlmitud ei ole (I kd lk 132 pöördel-133). Tegemist võib olla võltsingutega. Lepingud on hageja poolt allkirjastanud E S, kes ei ole kunagi kuulunud äriühingu juhatusse ja talle ei ole antud sellist õigust andvat volikirja. 3
6. Kostja möönab, et hageja andis talle 86 750 eurot, kuid tegelikult VÕS tähenduses laenulepingut ei sõlmitud s.t puudus kokkulepe raha tagastamiseks. Laenusaaja ei ole kunagi väljendanud tahet raha tagasi maksta ja hageja ei ole väljendanud kunagi tahet, et kostja peab talle midagi tagasi maksma. Kostjale ei ole esitatud mitte ühtegi hoiatust ja hageja ei nõudnud tähtaja möödumisel kostjalt laenu tagastamist. Tegemist on küll rahaliste vahendite ülekandmisega teisele juriidilisele isikule, kuid tehingu sisust ei nähtu, et tegemist oleks laenudega.
7. Kostja leiab, et kirjalikud laenulepingud on koostatud tagantjärele ja ei ole autentsed. Juhul, kui lugeda tõendatuks asjaolu, et raha on kostjale üle kantud, on laenuintress ja viivisemäär kirjas ainult nimetatud lepingutes ning ei ole teada, kas ja kuidas pooled on nimetatud asjaolu oma äriühingu juhtorganites kujundanud. Kummagi äriühingu juhtorganid ei ole vastu võtnud mõnda laenu andmist puudutavat otsust. Tegemist on märkimisväärsete summadega mõlema äriühingu jaoks. Hageja juhatuse liikmena kinnitab X, et hageja juhatuses ei ole arutatud nimetatud laenulepingute sõlmimist, laenude tagasinõudmist või laenude osas hagi esitamist. Samuti puuduvad mistahes osanike otsused.
8. Hageja ja kostja vahel on tegemist kontsernisuhtega, kuna kostja ainuosaniku Apollo Music ApS juhatuse liige ja tegelik kasusaaja X on samal ajal ka hageja 50% suuruse osaluse omanik ja juhatuse liige. VPTS § 9 lg 1 järgi omab X olulist osalust nii hagejas kui ka äriühingute Evald Holding ApS ja Apollo Music ApS kaudu ka kostjas. Kostja hinnangul on tegemist hageja teise juhatuse liikme J B omavolilise tegutsemisega. Tegemist on pigem J B ja E Si skeemiga, millega varjatakse tegelikult tehtud tehinguid ja rahalisi suhteid ning raha kõrvaldamist hagejast ja kostjast.
9. J B asutas 2019 Venemaal äriühingu Apollo Music OOO (I kd lk 133 pöördel-134). Vastavalt koostööleppele Taani äriühinguga Apollo Music ApS pidi Apollo Music OOO kandma vähemalt 50% enda tuludest üle Taani äriühingule Apollo Music ApS (kostja ainuosanikule), kuid seda ei tehtud, vaid J B kandis raha üle teisele äriühingule ApolloMusic CIS OÜ-le (hagejale). Apollo Music OOO tuluks oli rahvusvahelise äriühingu Westar Music muusikalistest litsentsidest laekuv tulu. Apollo Music OOO tasus äriühingule Apollo Music ApS vähem, kui lepingute järgi oleks pidanud üle kandma. J B, kes tegutses samal ajal nii Apollo Music OOO esindajana kui ka hageja ja kostja juhatuse liikmena, kandis Apollo Music OOO-st hagejale 2019 ja 2020 kokku 190 469,80 eurot (umbes 14 190 000 rubla). Taani äriühingule Apollo Music ApS kanti üle vaid u 4 000 000 rubla. Samas kandis hageja 2019-2021 kostjale sellest rahast üle kokku umbes 150 000 eurot (u 11 225 788,14 rubla). Apollo Music OOO-l, hagejal ja kostjal ei oleks Taani äriühinguta Apollo Music ApS tulu, sest nad saavad tulu Apollo Music ApS litsentsilepingutest ja partnersuhetest.
10. J B ja E S kandsid raha välja järgmiselt: Apollo Music OOO-s tekkinud rahaline tulu kanti hageja kontole Eestis (mitte Apollo Music ApS kontole Taanis, kuhu see vastavalt lepingutele oleks pidanud kantama) ning sealt edasi kostja kontole, kust raha võeti välja erinevate maksetena (sh maksis J. B endale töötasu). Kuigi 2019 kuni 2021 alguseni oli kostja käive 396 458,74 eurot, siis kandis endine juhatuse liige J.B pangakonto tühjaks ja sulges selle 21.02.
12. J B oli samal ajal väidetava kohtueelse läbirääkimise ajal nii hageja kui ka kostja juhatuse liige ja seega on arusaamatu, kellega J B läbirääkimis pidas.
13. Kõik laenulepingud on väidetavalt volikirja alusel allkirjastanud jurist E S. Tulenevalt TsÜS § 121 lõikest 1 on E. S ületanud oma volitusi. X hageja juhatuse liikmena on kinnitanud, et ei ole teadlik laenulepingute sõlmimiseks antud volituste andmisest E. Sile. Samuti on laenulepingute sõlmimisel rikutud

§ 159lg 2 sätestatud laenukeeldu (I kd lk 134 pöördel).

1. Hageja juhatuse liige J. B on käitunud kostja suhtes pahausksena, olles huvide konfliktis. Hageja juhatuse liige J. B tegutses kostja juhatuse liikmena kuni 15.01.
2. 21.01.2021 4 sulges ta AEG Music OÜ pangakonto, olles enne sellelt kandnud välja kõik rahalised vahendid (I kd lk 135). Kohtuotsuse põhjendused
3. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4. Käesolevas tsiviilasjas on Tallinna Ringkonnakohus tuvastanud ja pooled ei vaidle selle üle, et: • ApolloMusic CIS OÜ (hageja) juhatuse liikmeteks ja võrdsetes osades osanikeks on X ja J B (I kd lk 83); • AEG Music OÜ (kostja) ainuosanikuks on Apollo Music ApS (I kd lk 85) ja oli juhatuse liige 29.01.2021 (I kd lk 84 pöördel) kuni 09.03.2021 (äriregistri andmetel) J B ning tegelikuks kasusaajaks X; • APOLLO MUSIC ApS (I kd lk 143-152) juhatuse liikmeks on X (I kd lk 87, 143 pöördel, 154) ja ainuosanikuks on EVALD HOLDING Aps (I kd lk 86, 143 pöördel, 154); • EVALD HOLDING Aps (I kd lk 139-142) juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks on X (I kd lk 139 pöördel, 153).
5. Pooled vaidlevad selle üle, kas: • hagi esitanud esindajal oli osanike otsus hagi esitamiseks; • pooled sõlmisid laenulepingud ja nendest on tekkinud kohustus võlgnevuse tasumiseks.
6. Hagi esitamise õigusest 21.
7. E S esitas J B 01.02.2019 volituse (I kd lk 59) alusel 19.12.2020 Harju Maakohtusse ApolloMusic CIS OÜ hagi AEG Music OÜ vastu (I kd lk 1-4). 21.
8. Kohus juhtis 08.12.2022 e-kirjaga (II kd lk 195) hageja tähelepanu asjaolule, et hageja ei ole kohtule esitanud osaniku otsust kohtuvaidluse pidamiseks ning hageja lepinguline esindaja E. S esitas 22.12.2022 kohtule hageja 01.12.2020 otsuse (II kd lk 196-197). 21.
9. Kostja esitas 10.04.2021 taotluse (I kd lk 132-136) hagi läbi vaatamata jätmiseks, sest puudub hageja juhatuse (ka osanike) otsus kohtuvaidluse pidamiseks ja puudub juhatuse (ka osanike) otsus selliste laenude võtmise kohta. Kostja leidis 31.01.2023, et 01.12.2020 ei ole hageja osanike koosolekut toimunud ja kostjaga õigusvaidluse pidamist ning selles vaidluses esindaja määramist ei ole hageja osanikud otsustanud. Kostja on seisukohal, et E. Sil puudusid 19.12.2020 volitused hageja nimel hagi esitamiseks kostja vastu ning hageja esindamiseks käesolevas tsiviilasjas. Ainuke hageja poolt E. Sile antud 01.02.2019 dateeritud volikiri ei olnud piisav 19.12.2020 kostja vastu nõude esitamiseks. Kostja leidis 31.01.2013 menetlusdokumendis (II kd lk 198), et 01.12.2020 osanike otsus on J. B poolt allkirjastamata ja on paigutatud pdf-formaadis digikonteinerisse ja 22.12.2022 kell 17:04:10 allkirjastatud digitaalselt E. Si poolt. Kostja leiab, et tegemist ei ole usaldusväärse tõendiga. Juhul, kui hageja osanike otsus oleks tehtud 01.12.2020, siis oleks hageja selle dokumendi esitanud koos 19.12.2020 hagiga või vähemalt viidanud hagis sellise otsuse olemasolule. Lisaks E. Sile on hagejal käesolevas menetluses ka teine esindaja V T , kes osales hageja esindajana 31.03.2022 toimunud istungil. Volikirja teksti kohaselt on selle allkirjastaja hageja juhatuse liige J. B, kes ei ole seda tegelikult allkirjastanud. Volikiri on digikonteineris ja allkirjastatud 30.03.2022 E. Si poolt. Volikirjas puuduvad mistahes viited osaniku 01.12.2020 otsusele. 01.12.2020 otsusega ei ole V. T hageja esindamiseks volitust antud. 21.
10. Hageja leidis 17.02.2023 menetlusdokumendis, et 01.12.2020 otsus sisaldab J. B omakäelist allkirja, kuna puudub kohustus selle digitaalselt allkirjastamiseks. Hageja 5 leiab, et on kohtule esitanud vorminõuetele vastava dokumendi, milles hageja on otsustanud esitada hagi kostja vastu ja määrata õigusvaidluses osaühingu esindajaks E. Si. 21.
11. Kohus jättis 28.02.2023 määrusega rahuldamata kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks, kuna selleks puudusid TsMS § 423 sätestatud alused ja selgitas, et annab hinnangu nõudeõigusele lõpplahendis, kuna peab selleks hindama asjas kogutud tõendeid. 21.
12. Kohus tuvastas käesoleva otsuse punktis 20, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja juhatuse liikmeteks ja võrdsetes osades osanikeks on X ja J B (I kd lk 83). Tallinna Ringkonnakohus leidis käesoleva tsiviilasja 13.05.2023 määruse punktis 10.2 (I kd lk 212), et X omab kolleegiumi hinnangul kostja üle sisuliselt täielikku kontrolli ning sellisel juhul on tal tema kontrolli all oleva äriühinguga vaidluse pidamisel majanduslikud huvid, mis eelduslikult vastanduvad hageja huvidele. Punktis 10.
13. selgitab kolleegium, et juhatuse liikme vastu hagi esitamisel on esindusõiguse osas seaduses sätestatud erikord. Juhatuse liikme, kellega peetakse õigusvaidlust, esindusõiguse piirang tuleneb äriseadustiku (

) § 168 lg 1 p-st 10, mille järgi kui ühingul ei ole nõukogu, siis on osanike pädevuses otsustada juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamine ning selles vaidluses osaühingu esindaja määramine. Kuivõrd tegemist on seaduses sätestatud piiranguga, siis on asjakohatu kostja viide hageja põhikirja p-le 3.8, mille kohaselt on igal juhatuse liikmel õigus esindada osaühingut kõigis õigustoimingutes. Juhul kui juhatuse liige on ühtlasi osaühingu osanik ning osanikud otsustavad juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamist ja vaidluses osaühingu esindaja määramist, siis ei või vastav osanikust juhatuse liige

§ 177lg 1 järgi ise hääletada.

Kahe võrdse osalusega osaniku olemasolul, otsustab ühingu nimel hagi esitamise ja ühingule esindaja määramise teine osanik (vt Riigikohtu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-10, p 16). Selline osanikust juhatuse liikme hääleõiguse piirang laieneb kohtupraktika kohaselt ka juhtudele, kui otsustakse õigusvaidluse pidamist juhatuse liikme täieliku kontrolli all oleva äriühinguga. Sellisel juhul tuleb eeldada majanduslike huvide konflikti (vt nt Riigikohtu
3. jaanuari
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-11, p 13). Arvestades kohtupraktikas väljendatud seisukohti

§ 177

lg 1 sisustamise kohta, tuleb

§ 168

lg 1 p 10 tõlgendada selliselt, et osanike pädevusse kuulub osaühingu esindaja määramine ka õigusvaidluses sellise äriühinguga, mis on täielikult juhatuse liikme kontrolli all. Kolleegiumi hinnangul on asjas esile toodut arvestades ka praegusel juhul esitatud hagi Xiga samaväärset majanduslikku huvi omava isiku vastu. Seega esineb huvide konflikti olukord, sest hageja ja Xi huvid on vastassuunalised. Punktis 10.4 leidis kolleegium eelnevat arvestades, et kuigi X on nii hageja juhatuse liige kui ka osanik, siis saab huvide konflikti vältimiseks

-ga kehtestatud juhatuse liikme esindusõiguse piirangu ja osaniku hääleõiguse piirangu tõttu praeguses õigusvaidluses kostja vastu hageja esindaja määramise otsustada üksnes hageja teine juhatuse liige ja osanik J B. Punktis 11 märkis kolleegium, et käesoleva määruskaebuse lahendamise seisukohast on asjakohatu kostja etteheide, et hageja ei ole praeguse õigusvaidluse pidamise otsustamiseks kutsunud kokku koosolekut ega võtnud vastu otsust ka koosolekut kokku kutsumata. Kolleegium sai määruskaebuse lahendamisel hinnata seda, kas hagist loobumise avalduse esitanud lepingulisel esindajal oli selle menetlusliku taotluse esitamiseks esindusõigus, aga mitte seda, kas hagi menetlemiseks on olemas osaniku otsus hagi esitamise ja esindaja määramise kohta. 21.

1. TsMS § 226 lg 1 kohaselt kontrollib kohus esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Menetlusosaline võib nõuda teiste menetlusosaliste esindajate esindusõiguse kontrollimist igas 6 menetlusstaadiumis igas kohtuastmes. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Vastavalt TsMS § 222 lg 1 punktile 1 annab õigus esindamiseks kohtus esindajale õiguse teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid, sealhulgas esitada hagi. 21.
2. Osanike pädevuses olevate küsimuste loetelu on sätestatud

§-s 168. Viidatud paragrahvi esimese lõike p 10 järgi on osanike pädevuses mh nõukogu liikmega või juhul, kui ühingul ei ole nõukogu, siis juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine.

§ 177

lg 1 kohaselt ei või osanik mh hääletada, kui otsustatakse temaga õigusvaidluse pidamist ning selles õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist. Kolleegium on seisukohal, et kuigi

§ 177

lg 1 keelab osanikul hääletada, kui otsustatakse temaga õigusvaidluse pidamist ja selles vaidluses esindaja määramist, ei ole eelnimetatud küsimuse otsustamine

§ 168

järgi osanike ainupädevuses.

§ 177

lg 1 ei ole osanike pädevust reguleeriv säte, vaid osaniku hääleõigust piirav säte.

§ 168

ja § 177 lg-t 1 koostoimes tõlgendada selliselt, et osaühingus, kus osanikud on samal ajal ka juhatuse liikmed ja kus tekib vajadus otsustada nõude esitamist enamusosanikust juhatuse liikme vastu, võimaldab

§ 177

lg-s 1 sätestatud hääleõiguse piirang vältida olukorda, kus enamusosanik blokeerib oma häältega nõude esitamise tema vastu. Hääletamispiirangu eesmärk on huvide konflikti vältimine, mitte osanike pädevuse kindlaksmääramine. 21.9. Käesolevas tsiviilasjas on ringkonnakohus leidnud, et kuigi X on nii hageja juhatuse liige kui ka osanik, siis saab huvide konflikti vältimiseks

-ga kehtestatud juhatuse liikme esindusõiguse piirangu ja osaniku hääleõiguse piirangu tõttu praeguses õigusvaidluses kostja vastu hageja esindaja määramise otsustada üksnes hageja teine juhatuse liige ja osanik J B. Seega tuleb maakohtul kontrollida, kas hageja osanik J. B on otsustanud vaidluse pidamise ja andnud E. Sile käesolevas tsiviilasjas õiguse esindamiseks. 21.

1. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole esitatud osaniku J. B otsust kostja vastu nõude esitamiseks ja otsustanud E. Si esindusõigust. Kohtule esitatud osanike otsus on J. B poolt allkirjastamata. Otsusel puudub J. B omakäeline allkiri. 21.
2. Kostja esitas otsuse puudumise vastuväite 12.05.2021 (I kd lk 207), 17.08.2021 (II kd lk 18 pöördel-19) ja kohus kohustas hagejat otsust esitama 02.11.2022 (II kd lk 179), 28.11.2022 (II kd lk 182) ja 08.12.2022 (II kd lk 195). Hageja esitas allkirjastamata otsuse alles 22.12.2022 (II kd lk 196). Kohus leiab, et seega puudub J. B poolt väidetavalt omakäeliselt allkirjastatud osanike otsus, millega oleks hageja osanike poolt otsustatud kostja vastu kohtusse pöördumine ja E. Sile esindusõiguse andmine. Kohtu hinnangul ei saa olla tegemist ekslikult esitatud J. B poolt allkirjastamata tõendiga. Otsuse esitamist on korduvalt nõudnud nii kostja kui ka kohus. Hageja ei ole enne 22.12.2022 kordagi viidanud sellise otsuse olemasolule. Usutav ei ole, et hageja leidis 22.12.2022 dokumentide seast just 01.12.2020 koostatud allkirjastamata (mitte allkirjastatud) otsuse ja esitas selle kohtule ekslikult allkirjastamata. 21.
3. Kohus leiab, et samal põhjusel puudub ka osanike otsus V. T esindajaks määramise kohta, kuna see ei ole J. B poolt allkirjastatud. Volikirjas puuduvad mistahes viited osaniku 01.12.2020 otsusele. 01.12.2020 otsusega ei ole V. T hageja esindamiseks volitust antud. 21.
4. Vastavalt TsMS § 238 lg 5 kohaselt kui kohus on juba tõendi vastu võtnud või tõendeid kogunud, võib ta jätta asja lahendamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud juhtudel tõendi arvestamata. Tõendi võib selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Kohus leiab, et E. Si poolt esitatud 01.12.2022 osaniku otsus on allkirjastamata ja seetõttu otsus puudub. Kohtu hinnangul on tegemist ka ebausaldusväärse tõendiga, kuna hageja esitas selle 7 esmakordselt alles 22.12.2022 s.o 2 aastat peale väidetavat allkirjastamist. Allkirjastatud tõendit kohtule ei esitatud. 21.
5. Osundatud põhjustel tuleb hagi jätta rahuldamata. 21.
6. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata seetõttu, et puudub hageja osanike otsus kostja vastu õigusvaidluse pidamiseks ja E. Si esindajaks määramise kohta, siis ei hinda kohus, kas J. B tegutses hagi esitamist otsustades huvide konfliktis, kas poolte vahel oli hagis väidetud laenusuhe ja kas laenu andmiseks oleks pidanud olema osanike otsus. Seetõttu ei hinda kohus ka viidatud väidete tõendamiseks esitatud tõendeid.
7. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks asja lahendanud maakohus pärast otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik