← Eesti

1-23-1276/31

Obsah (14)§ 238§ 180§ 126§ 38§ 233§ 83§ 87§ 1091§ 146§ 106§ 107§ 60§ 173§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. mai 2023, Tartu Kriminaalasja number 1-23-1276 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Mariann Rei Krimi

) § 233 lg 3, § 238 lg 1 p 4, § 306, § 311, § 312 ja § 313 alusel kohus otsustas:

  1. Tunnistada süüdi Andri Ladev KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 3 aastat vangistust.
  2. Tunnistada süüdi Andri Ladev KarS § 404 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 aastat vangistust.
  3. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Andri Ladevile liitkaristuseks 5 aastat vangistust. 4.

§ 238

lg 2 alusel vähendada Andri Ladevile mõistetavat liitkaristust 1/3 võrra ning mõista Andri Ladevile lõplikuks karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust.

  1. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks Andri Ladevi kahtlustatavana kinnipidamise aeg
  2. jaanuar
  4. Andri Ladevile kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 1
  5. Rahuldada kannatanu A. H. (isikukood: XXX) tsiviilhagi ja mõista Andri Ladevilt A. H. kasuks välja 528,94 eurot varalise kahju katteks (makse saaja: Ü. H.; arvelduskonto nr XXX, SEB Pank). 8.

§ 180

lg 1 ning § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 alusel mõista Andri Ladevilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena põlevvedelikuekspertiisi maksumus 386 eurot, DNA-ekspertiiside maksumus 456 eurot, määratud kaitsja tasu 1276,37 eurot ja sundraha 1087,50 eurot, s.o menetluskulud kokku 3205,87 eurot. 9.

§ 180

lg 3 neljanda lause alusel tuleb Andri Ladevil tasuda menetluskulud kokku 3205,87 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel 11 kuul tuleb kuu viimaseks kuupäevaks tasuda 267,15 eurot ja viimasel

  1. kuul tuleb kuu viimaseks kuupäevaks tasuda 267,22 eurot.
  2. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE522200221013264447 (SWIFT: HABAEE2X) · LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) . LHV PANK EE957700771001523585 Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumber
  3. Riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teeb kolmas isik, tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse tehakse. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  4. Asitõendid. 11.1.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde kriminaaltoimikus olevad 3 CD-plaati Häirekeskusele tehtud kõnede salvestistega ja 1 DVD-plaat sideettevõtjalt saadud andmefailidega. 11.2.

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada Andri Ladevile mobiiltelefon Samsung Galaxy S10+, mis on hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri asitõendite laos. 11.3.

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada DNA-ekspertiisis kasutatud tuletikud ja põlevvedeliku ekspertiisis kasutatud ukseraami puidust osad, mis on hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri asitõendite laos. 12. Kannatanud A. H. ja L.-R. V.-H. ning viimase eestkostja M. M. on esitanud

§ 38

lg 5 p 2 alusel taotluse, et neid teavitatakse Andri Ladevi ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebamise kord Prokuratuur ei saa esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Teistel kohtumenetluse pooltel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. 2 Apellatsiooniõigusest saab loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus ja tsiviilhagi

  1. Andri Ladevit süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 404 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. 1.
  2. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdistatakse A. Ladevit selles, et tema, olles varem toime pannud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, lükkas 25.06.2022 kella 21:10 paiku Tartu linnas XXX A. H. tooli pealt pikali maha ja lõi maapinnal lamavat kannatanut jalaga vähemalt 4 korda pea piirkonda. Oma tegevusega tekitas A. Ladev A. H. füüsilist valu ning tervisekahjustused ̶ parema silma all hematoomi ja turse, ninast verejooksu ja ninaluu murru ning paremal kukla piirkonnas pindmise hematoomi ja marrastuse. Seega pani A. Ladev toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese korduva tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise. 1.
  3. KarS § 404 lg 1 järgi süüdistatakse A. Ladevit selles, et ta pritsis 29.09.2022 kella 23:15 paiku Tartu linnas XXX kortermaja trepikoja teisel korrusel korteri nr 36 ukse ülemise serva vahelt korterisse põlevvedelikku ja süütas korteriukse, mille tagajärjel said tulekahjustusi korteri välisuks, siseuks ning ukse lähedal asunud naiste jope. Samuti said A. Ladevi tegevuse tagajärjel vingumürgituse korteris viibinud A. H. ja L.-R. V.-H. Seega pani A. Ladev toime KarS § 404 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra asja süütamise, millega põhjustas ohu inimese elule või tervisele.
  4. Kannatanu A. H. esitas kriminaalasjas tsiviilhagi, milles nõuab A. Ladevilt varalise kahju hüvitamist kogusummas 528,94 eurot. Varaline kahju seisneb 29.09.
  5. a põlengu käigus kahjustada saanud ja A. H. kasutuses oleva korteri uue välisukse soetamise kulus 478,94 eurot ning sama põlengu käigus kahjustada saanud naiste jope väärtuses 50 eurot. Jope kuulus A. H. abikaasale L.-R. V.-H. Eelistungil selgitas prokurör, et kohtueelses menetluses tutvustati L.-R. V.-H. ja tema eestkostjale M. M. A. H. esitatud tsiviilhagi, mõlemad nõustusid sellega ega soovinud eraldi hagi esitada. Keegi ei vaidlustanud tsiviilhagi menetlusse võtmist. Kohtumenetluse poolte seisukohad
  6. Prokurör jäi kohtuvaidlustes süüdistuse juurde ning taotles A. Ladevi süüditunnistamist ja karistamist KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 3-aastase vangistusega ning § 404 lg 1 järgi 4-aastase vangistusega. Juhindudes KarS § 64 lg-st 1, mõista liitkaristuseks 5 aastat vangistust, mida vähendada

§ 238

lg 2 alusel 1/3 võrra, ning mõista lõplikuks karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust. Karistuse kandmist arvata alates A. Ladevi kahtlustatavana kinnipidamisest 11.01.

  1. Rahuldada tsiviilhagi, samuti mõista süüdistatavalt välja menetluskulud.
  2. Kohus teatas kannatanutele A. H. ja L.-R. V.-H. ning viimase eestkostjale M. M. kohtuistungi toimumise aja ja koha, kuid keegi neist ei osalenud kohtuistungil. Kohtueelses menetluses tegi A. H. ettepaneku karistada A. Ladevit reaalse vangistusega ja L.-R. V.-H. arvas samuti, et süütajaid peaks karistama vangistusega. 3
  3. Süüdistatav A. Ladev kinnitas kohtuistungil, et sai esitatud süüdistusest ja tsiviilhagist aru, kuid ei tunnistanud end süüdi ega nõustunud tsiviilhagiga. A. Ladev jäi lühimenetluse taotluse juurde ega taotlenud kohtus enda ristküsitlemist. Ka viimases sõnas ei soovinud süüdistatav midagi lisada.
  4. A. Ladevi kaitsja Rando Usin leidis, et kriminaalasjas kogutud tõendid on omavahel vastuolus ega võimalda teha järeldusi A. Ladevi süüdiolekus. Kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks ja A. Ladev tuleb õigeks mõista. Tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtu seisukoht 7.

§ 233

lg 1 kohaselt võib kohus lahendada kriminaalasja süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. A. Ladev esitas kohtueelses menetluses prokuratuurile taotluse lühimenetluse kohaldamiseks (II kd, tl 174), eelistungil nõustusid kaitsja ja prokurör lühimenetlusega ning kohus arutas kriminaalasja süüdistatava, kaitsja ja prokuröri osavõtul lühimenetluse sätete järgi. Kohtu arvates on lühimenetluse kohaldamise alused endiselt täidetud, kriminaaltoimiku materjal on kriminaalasja lahendamiseks piisav ja A. Ladev tuleb talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistada. Samuti tuleb rahuldada tsiviilhagi. Süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

  1. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistuse osas on asjakohased tõendid eeskätt kannatanu A. H., süüdistatatava A. Ladevi ning tunnistajate L.-R. V.-H., P. L. (L.), K. K. ja K. V. ütlused, samuti L.-R. V.-H. poolt Häirekeskusele tehtud kõne salvestis koos vaatlusprotokolliga, A. H. digiloos kajastatud haigusjuhtum nr XXX ning Tartu Ülikooli Kliinikumi haigusjuhu nr XXX päeviku väljavõte koos fotoga A. H. vigastustest. Pooled ei vaidlustanud ühegi nimetatud tõendi lubatavust ega tunnistaja K. V. ütluste ja A. H. tervisekahjustusi kajastavate dokumentaalsete tõendite usaldusväärsust. Ka kohtul pole alust nende kriteeriumide täidetuses kahelda. Peamiselt vaieldakse ülejäänud tõendite usaldusväärsuse üle ning selle üle, kas A. Ladev pani toime A. H. kehalise väärkohtlemise.
  2. Nii kannatanu A. H., süüdistava A. Ladevi kui ka tunnistajate L.-R. V.-H., P. L. ja K. K. ütluste kohaselt viibisid nad kõik koos 25.06.2022 pärastlõunasel või õhtusel ajal K. K. tolleaegses elukohas (Tartus XXX hoovis), kusjuures üheskoos tarvitati ka alkoholi. Täpsema sündmuste käigu (eriti A. Ladevi tegevuse ja A. H. kehavigastuste tekkimise) osas lähevad versioonid aga lahku.
  3. Nimelt tuleneb kannatanu A. H. ütlustest, et umbes pool tundi pärast seda, kui A. H. oli XXX kohale jõudnud, tahtis A. Ladev kallata L.-R. V.-H. viina juurde, kuid A. H. ei lubanud, sest ta ei tahtnud, et L.-R. V.-H. liiga palju jooks. Kuna A. Ladev kallas sellegipoolest vastu A. H. tahtmist L.-R. V.-H. viina klaasi, võttis A. H. L.-R. V.-H. käest viinaklaasi ära ja kallas viina maha. Selle peale läks A. Ladev närvi, lükkas A. H. tooli pealt maha ja hakkas jalgadega näo piirkonda peksma. L.-R. V.-H. üritas A. H. kaitseks A. Ladevit kinni hoida ja käest hammustada ning A. H. põhimõtteliselt roomas maja väravani, et eemale saada, sest ta polnud võimeline püsti tõusma. A. Ladev lõi A. H. 4-6 korda ja kui A. H. sai väravast välja, rahunes A. Ladev maha. L.-R. V.-H. aitas A. H. järgmise kortermaja juurde ning kutsus politsei ja kiirabi, kes toimetas A. H. erakorralise meditsiini osakonda (edaspidi EMO). A. H. tundis löökide tagajärjel valu ja tal diagnoositi ninaluumurd (I kd, tl 20). 4
  4. Nähtuvalt tunnistaja L.-R. V.-H. ütlustest jutustati pärast A. H. saabumist esialgu rahulikult, kuid siis pakkus P. L. või A. Ladev, et ta teeb L.-R. V.-H. viinakokteili. L.-R. V.-H. oli sellega nõus, kuid kuna A. H. ei taha, et L.-R. V.-H. jooks kanget alkoholi, võttis A. H. klaasi L.-R. V.H. käest ära ja viskas joogi üle õla minema. Selle peale A. Ladev sõneles natuke A. H., et miks ta raiskab jooki. Edasi hakkas A. H. koju minema ja oli jõudnud tänavale viiva värava juurde. L.-R. V.-H. vaatas korraks mujale, ja kui ta vaatas uuesti A. H., oli viimane pikali maas ning A. Ladev lõi teda jalaga näopiirkonda ja võib-olla mujalegi. L.-R. V.-H. nägi 3 või 4 lööki, hakkas karjuma ning läks A. Ladevit takistama ja üritas teda käest hammustada, et ta ei peksaks A. H.. A. Ladev lõpetas siis peksmise ära, L.-R. V.-H. aitas A. H. püsti ning nad läksid kahekesi kohe edasi, kus L.-R. V.-H. kutsus politsei ja kiirabi. A. H. oli nägu katki, punased laigud olid näos ning kiirabi toimetas A. H. EMO-sse, kus tal diagnoositi ninaluumurd. L.-R. V.-H. pole selles kindel, kuid A. Ladev võis A. H. peale närvi minna sellepärast, et laual oli viinapits, mille peale oli pandud leib A. Ladevi surnud sõbra mälestamiseks, ja A. H. võis selle püsti tõusmise käigus ümber ajada. Seda, et A. Ladev lükkas A. H. tooli pealt maha ja hakkas siis peksma, L.R. V.-H. ei mäleta, et oleks olnud (I kd, tl 35).
  5. Tunnistaja K. K. ütluste järgi valas ta P. L. tuttavale naisterahvale klaasi viina, mispeale hakkas see mees kohe karjuma ja räuskama (K. K. nägi P. L. tuttavaid 25.06.2022 esimest korda). Alguses ei saanud K. K. aru, mis probleem sellel mehel on, ega pööranud sellele ka tähelepanu. Veidi aja pärast tahtis naisterahvas, et K. K. kallaks talle uuesti viina, ja kui K. K. seda tegi, tõusis meesterahvas väga ootamatult püsti ja lõi K. K. lahtise käega vastu nägu paremale näopoolele. See oli väga ootamatu ja ehmatav. Samal ajal meesterahvas karjus ja räuskas K. K. peale ning siis sai K. K. aru, et mees ei tahtnud, et tema naine tarvitab alkoholi. Kuna löögist jäi K. K. näole punetus, oli löök päris tugev. Edasi tõusis ka A. Ladev püsti ning A. Ladev ja P. L- hakkasid K. K. kaitsma, et miks A. H. nii teeb, et on peied ja ta tuleb probleemi tekitama. A. Ladev ka nagu kohe ei teinud midagi, vaid kõigepealt vist ütles, et nad peaksid ära minema või midagi sellist. Mingil hetkel oli päris kõva tülitsemine ning A. Ladev võttis sellele mehel kuidagi turja pealt või õlgadest kinni ja hakkas teda värava poole viima. Nad kadusid värava taha. K. K. arvates oli naine sel ajal veel K. K. ja P. L. juures ning hakkas ühel hakkas seal ka karjuma ja hüsteeritsema. K. K. ei näinud, mis kõrge värava taga toimus. Kuna intsident oli väga ebameeldiv, otsustas K. K. umbes samal ajal ära tuppa minna ja P. L. tuli kaasa. Mõne aja pärast saabus politsei. K. K. rääkis politseiga, patrull nägi samuti tema näos punetavat jälge ja küsis, kas ta soovib avalduse teha. Kuna K. K. on aga varem olnud politseiga väga palju kokkupuuteid ja ta otsustas oma elus uue lehekülje keerata, ei soovinud ta enam mingeid probleeme. Seetõttu ei läinud K. K. EMO-sse ega esitanud politseile mingit teadet või avaldust. Politsei tuleku ajaks olid see mees ja naine ära läinud ning ka A. Ladev oli kadunud (II kd, tl 23-24).
  6. Tunnistaja P. L. ütlustest tuleneb omakorda, et A. H. keelab sageli L.-R. V.-H. alkoholi tarvitamist ja ka 25.06.2022 pärast seda, kui L.-R. V.-H. ja A. H. olid mõnda aega XXX viibinud, keelas A. H. L.-R. V.-H., mistõttu tekkis neil tüli ja hääled paisusid päris valjuks. Ühel hetkel hakkas K. K. L.-R. V.-H. kaitsma, mispeale hakkasid omavahel tülisema A. H. ja K. K., ning A. H. nagu lõi kuidagi üle laua K. K. näo piirkonda (P. L. ei pannud otseselt tähele). Siis sekkus A. Ladev, kes hakkas A. H. ja L.-R. V.-H. ära ajama. A. Ladev ütles hästi rahulikult A. H., et mine ära, ära hakka meie istumist siin rikkuma. Kuna tüli oli nii suur, tahtis K. ära tuppa minna, öeldes, et naabrid näevad ja vaatavad kõike. A. H. ja L.-R. V.-H. liikusid värava poole ning väravast välja minnes A. H. kukkus (P. L. nägi, et A. H. oli värava juures pikali maas, kuid mitte seda, et A. Ladev lõi A. H.). Samuti L.-R. V.-H. karjus midagi värava juures, ning siis liikusid A. H. ja L.-R. V.-H. tänava poole ära. Seejärel nägi P. L. mingil hetkel tänaval vilkureid (II kd, tl 14). 5
  7. Ning viimaks ütles A. Ladev kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel, et mingil hetkel pärast seda, kui A. H. ja L.-R. V.-H. jõudsd XXX hoovi, tõusis A. Ladev laua tagant püsti ja läks Tähe tn-le surnud sõbra hoovi, et olla omaette. Enne minekut, olles majas I korruse tualetis, nägi A. Ladev, et lauas tekkis tüli, kuid ei saanud päris täpselt aru, kes omavahel tülitsevad, ja kuulis vaid A. H. karjuvat häält. Pärast tualetist väljumist läks A. Ladev otse tänavale ega tea, mis hoovis edasi toimus. Ühel hetkel tuli P. L. A. Ladevit otsima, kuid siis jõi A. Ladev juba koos naabriga õlut. P. L. ei rääkinud XXX toimunust midagi (II kd, tl 98).
  8. Asudes analüüsima ülal refereeritud ütluste usaldusväärsust, toob kohus esmalt välja, et 25.06.2022 XXX tn-l ühes seltskonnas viibinute ütlused lahknevad kõige märgatavamalt A. Ladevi tegevuse osas. Kui A. H. ja L.-R. V.-H. sõnul peksis A. Ladev A. H. jalaga näkku, siis K. K. ütluste kohaselt piirdus A. Ladevi ja A. H. vaheline füüsiline kontakt sellega, et A. Ladev hakkas A. H. ära ajama ning võttis A. H. turja pealt või õlgadest kinni ja hakkas teda värava poole viima. P. L. versiooni järgi polnud A. Ladevi ja A. H. vahel aga mingit füüsilist kontakti, vaid A. Ladev üksnes ütles A. H., et ta lahkuks. Ning A. Ladev väitis omakorda, et ta polnud tüli ajal hooviski ega tea, mis seal juhtus. Kohus märgib, et eelnevast nähtuvalt on A. Ladevi versioon tüli ajal mujal viibimise kohta vastuolus kõigi teiste kohal olnud inimeste ütlustega. Kuna kogutud tõenditest ei nähtu ühtki asjaolu, mis annaks alust arvata, et kõik ülejäänud valetavad A. Ladevi kohaololu kohta, on A. Ladevi ütlused ilmselgelt ebausaldusväärsed. A. Ladev püüab silmnähtavalt distantseerida end kõigest A. H. juhtunust ja salgab selle käigus maha isegi konflikti ajal sündmuskohal viibimise. Seetõttu jätab kohus A. Ladevi ütlused kriminaalasja lahendamisel kõrvale.
  9. Teine suurem vastuolu puudutab A. H. tegevust. Nimelt tekkis ülejäänud kohal viibinute (s.o v.a A. Ladevi) ütluste kohaselt tüli L.-R. V.-H. alkoholi tarvitamise pärast, kuid erinevalt A. H. ja L.-R. V.-H. avaldasid K. K. ja P. L., et A. H. lõi selle tüli käigus K. K. näo piirkonda, mispeale sekkus A. Ladev. Nagu öeldud, lahknevad K. K. ja P. L. versioonid seejärel A. Ladevi edasise käitumise osas, ning lisaks ütles P. L. ainsana veel, et A. H. kukkus väravast välja minnes maha. Ning nii K. K. kui ka P. L. versiooni järgi hakkas L.-R. V.-H. karjuma ja hüsteeritsema ilma arusaadava põhjuseta.
  10. Kohtu arvates on P. L. ütlused samuti ebausaldusväärsed, sest need vastuolus A. H. kehavigastustega ja L.-R. V.-H. käitumisega nii konflikti ajal kui ka vahetult pärast konfliki lõppu. Isegi juhul, kui jätta hetkeks mõtteliselt kõrvale A. H. ja L.-R. V.-H. väide, et A. Ladev peksis A. H. jalaga näkku, kinnitas L.-R. V.-H. sarnaselt P. L. ja K. K., et ta hakkas karjuma. Lisaks ütles ka tunnistaja K. V. (XXX tn elanik), et ta ei näinud 25.06.2022 naabri aias toimuvat, kuid kuulis ühel hetkel väga valju naisterahva kriiskamist ja karjumist. Kuna see häiris ega lõppenud ka hõikamise peale ära, kutsus K. V. politsei. K. V. nägi, kui kriiskav naisterahvas oli koos meesterahvaga juba aiast väljas Kuu tn pool aia servas ja naisterahvas tiris meest rinnust riietest kinni võttes endaga kaasa. Naise kriiskamist oli kuulda veel tükk aega pärast seda, kui naine ja mees olid Raua tn poole ära liikunud (II kd, tl 29). Ning viimaks tuleneb L.-R. V.-H. poolt Häirekeskusele tehtud kõne salvestiselt, et L.-R. V.-H. teatas 25.06.2022 kl 21:13 Häirekeskusele, et A. Ladev peksis 5 minutit tagasi aadressil XXX A. H. jalaga ning L.-R. V.-H. ja A. H. tulid sealt ära. A. H. on paistes ja punane kõik ̶ silma alt läheb siniseks ja nina on täiesti punane (I kd, tl 3-4).
  11. Kohus leiab, et juhul, kui A. Ladev oleks käitunud tõepoolest nii rahumeelselt nagu P. L. väidab (s.o üksnes rahulikult öelnud A. H., et mingu ära), poleks L.-R. V.-H. olnud vähimatki 6 põhjust niivõrd endast välja minna, hüsteeriliselt karjuma hakata, A. H. paaniliselt endaga kaasa tirida ja Häirekeskusesse helistada. L.-R. V.-H. selgitas, et ta hakkas karjuma siis, kui nägi, et A. Ladev peksis A. H., ning nii A. H. ja L.-R. V.-H. ütlesid mõlemad, et L.-R. V.-H. püüdis A. Ladevit takistada ja hammustas teda käest, et ta A. H. ei peksaks. Kohtu hinnangul langeb seega L.-R. V.-H. käitumine konflikti ajal ja vahetult pärast konflikti kokku A. H. ja L.-R. V.H. ütlustega A. H. peksmise kohta ning tekitab kahtlusi P. L. versioonis.
  12. Nagu öeldud, on A. H. kehavigastused samuti vastuolus P. L. väitega kukkumise kohta. Tulenevalt A. H. digiloos kajastatud haigusjuhtumist nr XXX ja Tartu Ülikooli Kliinikumi haigusjuhu nr XXX-XXX päeviku väljavõttest fikseeris kiirabi 25.06.2022, et A. H. on parema silma all vähene turse ja tekkimas on lillakas hematoom, ninast on olnud verejooks, ninal on deformatsioon ning kuklapiirkonnas on pindmine verevalum/marrastus. Pärast uuringuid diagnoositi lõplikult ninaluude murd (I kd, tl 26 ja 32). Arvestades, et A. H. oli kiirabi saabumise ajaks silma alla hematoom alles tekkimas, leiab kohus, et järelikult sai A. H. kõnealused tervisekahjustused üsna lühikest aega enne kiirabi saabumist. Kuna A. H. diagnoositi lisaks erinevatele näovigastustele ka kukla piirkonnas verevalum/marrastus, tekkis tal füüsiline trauma nii keha esi- kui ka tagapoolele ning seega tabas A. H. keha mitu erinevat lööki. Viimati märgitu lükkab ümber P. L. väite kukkumise kohta ning toetab täiendavalt A. H. ja L.-R. V.-H. ütlusi korduva löömise osas. Arvestades ülal toodud vastuolusid, jätab kohus P. L. ütlused kriminaalasja lahendamisel kõrvale.
  13. Seoses K. K. ütlustega märgib kohus ühelt poolt, et tunnistaja K. V. sõnul rääkis K. K. samuti kohale saabunud politseinikele, et peielaual viibinud mees lõi teda, ning näitas politseinikele kätt või jalga (II kd, tl 30). Seega on K. K. ütlused tema löömise kohta püsinud algusest peale samasugused. Teisalt jällegi selgub Lõuna Politseiprefektuuri vaneminspektori K. L. 23.01.
  14. a ettekandest, et kui K. L. helistas 11.01.2023 kl 09:58 K. K. ja kutsus ta samal kuupäeval tunnistajana ülekuulamisele, ütles K. K., et tal oli planeeritud 11.01.2023 lastega arsti juurde minek ja pakkus välja võimaluse tulla ülekuulamisele järgmisel päeval (II kd, tl 21). Edasi nähtub aga A. Ladevi kahtlustatavana kinnipidamisel hoiule võetud mobiiltelefoni vaatlusprotokollist, et K. K. helistas 11.01.2023 ajavahemikus kl 10:04-10:45 (s.o vahetult pärast tunnistajana ülekuulamisele kutsumist) nii mobiiltelefoni kui ka Facebook Messenger suhtluskeskkonnas A. Ladevile kokku 5 korda, kuid kõnesid ei võetud vastu, sest A. Ladev oli juba kahtlustatavana kinni peetud (II kd, tl 42-43). Arvestades eelnevat, on ilmne, et K. K. soovis enne ütluste andmist tungivalt rääkida A. Ladeviga politseist saabunud kutsest ja A. Ladevi kriminaalasjast. Sellise käitumise põhjus sai olla üksnes soov oma ütlusi A. Ladeviga kooskõlastada, sest juhul, kui K. K. oli valmis rääkima politseile erapooletult kõike, mida ta 25.06.2022 XXX tn-l tajus, poleks tal olnud vähimatki põhjust vahetult pärast politseilt kutse saamist korduvalt A. Ladeviga kontakti otsida. Selline käitumine tekitab kohtu silmis kahtlusi K. K. ütluste usaldusväärsuses.
  15. Täiendavalt suurendab K. K. ütluste usaldusväärsuses kahtlusi asjaolu, et A. Ladev valetas kahtlustatavana ülekuulamisel ja väitis, et ta polnud A. H. tekkinud tüli ajal hooviski. Juhul, kui K. K. versioon vastab tõele, A. H. lõi tüli käigus tõepoolest K. K. ja A. Ladev hakkas K. K. kaitsma, jääb täielikult arusaamatuks, miks A. Ladev varjas kaitsja juuresolekul toimunud ülekuulamise käigus seda ilmselgelt tema kasuks rääkivat asjaolu ja valetas sündmuskohal viibimise kohta. Pidades seega silmas K. K. käitumist pärast politseilt saabunud kutset ja A. Ladevi käitumist kahtlustatavana ülekuulamisel, nõustub kohus kokkuvõttes prokuröriga, et väide, et A. H. lõi K. K., ei vasta tõele ja on välja mõeldud A. Ladevi kaitseks. Seega on ka K. K. ütlused ebausaldusväärsed ja kohus jätab needki otsuse tegemisel kõrvale. 7
  16. Mis puudutab A. H. ja L.-R. V.-H. ütluste usaldusväärsust, siis nagu eelpool öeldud, langevad esiteks nii L.-R. V.-H. käitumine konflikti ajal ja vahetult pärast konflikti lõppu kui ka A. H. kehavigastused kokku väitega, et A. Ladev peksis A. H.. Teiseks nähtub A. H. digiloos kajastatud haigusjuhtumist nr XXX ja Tartu Ülikooli Kliinikumi haigusjuhu nr XXX-XXX päeviku väljavõttest, et A. H. rääkis ka kiirabile, et tuttav peksis teda jalaga näkku (I kd, tl 26 ja 32). Seega on ka A. H. versioon peksmise kohta olnud algusest peale ühesugune. Ning kolmandaks pole kogutud tõendite põhjal tõsiseltvõetavat alust arvata, et A. H. ja L.-R. V.-H. valetavad peksmise kohta ja andsid A. Ladevi kohta teadvalt valeütlusi. Kuigi A. H. selgituste järgi ei meeldi talle P. L., ta tahtis hoida L.-R. V.-H. P. L. ja A. Ladevi seltskonnast eemal, sõimas neid ega soovinud lasta L.-R. V.-H. üksi P. L. ja A. Ladevi seltskonda (I kd, tl 20 ja 146), nähub samas A. H. ütlustest seegi, et ta ei teinud esialgu peksmise kohta politseile avaldust, sest erinevad (sh tundmatud) inimesed hakkasid A. H. ja L.-R. V.-H. ähvardama, kui nad peaks politseisse pöörduma (I kd, tl 87). A. H. lootis, et kui ta jätab asja sinnapaika, saab ta neist rahu ja teema on läbi. Ukse süütamine oli aga viimane piisk ja A. H. sai aru, et ilma politseita ei saa neist lahti (I kd, tl 146). Kohus analüüsib A. Ladevile KarS § 404 lg 1 järgi esitatud süüdistust A. H. ja L.-R. V.-H. kasutuses oleva korteri ukse süütamises edaspidi, kuid toob praegu välja, et A. H. esitas politseile A. Ladevi kohta avalduse tõepoolest alles 10.10.2022 (I kd, tl 5), s.o pärast korteri ukse põlengut, mil 25.06.2022 oli möödunud peaaegu 4 kuud. Juhul, kui A. H. ja L.-R. V.-H. sooviksid saavutada A. Ladevi alusetut süüditunnistamist, oleks A. H. kahtlemata pöördunud politsei poole esimesel võimalusel (s.o juba
  17. a juunikuus). Asjaolu, et A. H. loobus esialgu 25.06.2022 juhtunule ametliku käigu andmisest ja esitas politseile avalduse alles pärast korteri ukse süütamist, toetab seega täiendavalt A. H. ja L.-R. V.-H. ütluste usaldusvärsust.
  18. Kohus ei nõustu kaitsja etteheitega, et A H. ja L.-R. V.-H. ütlused on ebausaldusväärsed ainuüksi nende omavaheliste vastuolude tõttu. A. H. ja L.-R. V.-H. ütluste kõvutamisel ilmneb, et nad kirjeldasid ühtemoodi, et A. Ladev lõi maas lamavat A. H. jalgadega korduvalt näo piirkonda ning et L.-R. V.-H. läks peksmise ajal A. H. appi, üritas A. Ladevit takistada ja hammustas teda käest. Samuti ütlesid nii A. H. kui ka L.-R. V.-H., et kui A. Ladev lõpetas peksmise, aitas L.-R. V.-H. A. H. püsti, nad liikusid koos eemale ning L.-R. V.-H. kutsus politsei ja kiirabi.
  19. Tõsi, teisalt kirjeldasid A. H. ja L.-R. V.-H. erinevalt peksmise põhjust ̶ A. H. sõnul ärritus A. Ladev selle peale, et A. H. võttis L.-R. V.-H. käest viinaklaasi ära ja kallas viina maha, samas kui L.-R. V.-H. ütles, et A. Ladev üksnes sõneles viina maha kallamise pärast ning võis hakata A. H. peksma hoopis sellepärast, et A. H. võis laua tagant püsti tõusmise käigus ajada ümber A. Ladevi surnud sõbra mälestamiseks lauale pandud viinapitsi. Lisaks ütles A. H., et A. Ladev lükkas ta tooli pealt maha ja peksis jalgadega näo piirkonda kuni ta roomas väravani, samas kui L.-R. V.-H. avaldas, et A. H. hakkas koju minema ja oli jõudnud juba värava juurde, kui L.-R. V.-H. nägi, et A. H. oli värava juures pikali ja A. Ladev peksis teda jalgadega näkku. Seega erinevad A. H. ja L.-R. V.-H. ütlused ka peksmise algushetke osas. Kohtu arvates ei kaalu ainuüksi need erinevused aga üles eelpool analüüsitud L.-R. V.-H. käitumist konflikti ajal ja vahetult pärast konflikti lõppu, A. H. kehavigastusi ning kuriteoavalduse esitamisega viivitamist, mis langevad kokku versiooniga peksmise kohta. Seega ei tekita A. H. ja L.-R. V.H. ütluste mõningane lahknemine tõsiseltvõetavaid kahtlusi nende ütluste põhisisu (s.o peksmise) osas ega tingi ütluste kõrvale jätmist. Samal põhjusel ei veena kohut A. H. ja L.-R. V.-H. ütluste ebausadusväärsuses ka A. Ladevi kriitika nende alkoholi tarvitamise kohta.
  20. Kokkuvõtlikult tuvastab kohus ülal käsitletud usaldusväärsele tõendikogumile (sh A. H. ja L.-R. V.-H. ütlustele) tuginedes, et A. Ladev ründas 25.06.2022 kella 21:10 paiku Tartu linnas 8 XXX A. H. ja lõi maapinnal lamavat kannatanut jalaga korduvalt pea piirkonda. Oma tegevusega tekitas A. Ladev A. H. füüsilist valu, parema silma all hematoomi ja turse, ninaverejooksu, ninaluumurru ning paremal kukla piirkonnas pindmise hematoomi.
  21. Asudes andma A. Ladevi eelkirjeldatud tegevusele karistusõiguslikku hinnangut, märgib kohus, et KarS § 121 lg 1 sätestab kuriteona teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Kuna ninaverejooksu ja hematoomide tekkimise käigus purunevad veresoonte seinad, on nende näol tegemist tervisekahjustustega. Luumurd on samuti tervisekahjustus ja pidades silmas, et A. H. sõnul tundis ta peksmise ajal ka füüsilist valu, on seega täidetud mõlemad KarS § 121 lg 1 objektiivse koosseisu alternatiivid. Arvestades, et teise inimese löömine pole inimeste vahelises suhtluses aktsepteeritud käitumisviis, tekitas A. Ladev A. H. ülal kirjeldatud tervisekahjustused ja füüsilise valu kehalise väärkohtlemisega. Järelikult vastab A. Ladevi käitumine KarS § 121 lg 1 objektiivsetele tunnustele.
  22. A. Ladevi karistusregistri väljavõtte ning kriminaalasjades nr 1-17-3721 ja nr 1-21-5757 tehtud kohtuotsuste kohaselt on A. Ladevil 2 kehtivat kriminaalkaristust muu hulgas vägivallakuritegude eest. Viimati tunnistati A. Ladev süüdi Tartu Maakohtu 28.09.
  23. a otsusega KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja teda karistati 6-kuulise vangistusega, mille kandmiselt ta vabanes 12.01.2022 (II kd, tl 126-127, 137 ja 152). Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 8 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse arhiivi, kui alla 5-aastase vangistuse ärakandmisest on möödunud 5 aastat. Pidades silmas, et 25.06.
  24. a seisuga polnud 6-kuulise vangistuse ärakandmisest (s.o 12.01.2022) 5 aastat möödunud, oli nimetatud karistus uue kehalise väärkohtlemise toimepanemise ajal (ja on ka praegu) endiselt kehtiv. Seega pani A. Ladev süüdistuses märgitud ajal ja kohas toime KarS § 121 lg 2 p 3 objektiivsetele tunnustele vastava teo.
  25. Kohtu hinnangul on täidetud ka KarS § 121 lg 2 p 3 subjektiivsed tunnused. Pidades silmas, A. Ladev lõi maas lamavat kannatanut korduvalt jalaga pea piirkonda, pidas ta välise teopildi põhjal vähemalt võimalikuks ja möönis, et ta tekitab taolise tegevusega tavaliselt kaasneda võivaid kehavigastusi (verevalumid, marrastused, ninaverejooks ja ninaluumurd). Seega tegutses A. Ladev kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes.
  26. Praeguses asjas puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Kuigi P. L. ja K. K. avaldasid, et A. Ladev sekkus pärast seda, kui A. H. lõi K. K., luges kohus mõlemad ütlused ebausaldusväärseteks ning jättis need kriminaalasja lahendamisel kõrvale. Seega pole usaldusväärse tõendikogumi põhjal alust õigusvastasust välistavaid asjaolusid põhjalikumalt analüüsida. Lisaks leidis kaitsja kohtuvaidluste käigus, et A. Ladev võis viibida 25.06.022 hädakaitseseisundis seetõttu, et pole välistatud, et kui A. Ladev võttis A. H. turjast kinni ja hakkas teda värava poole viima, üritas A. H. kuidagi A. Ladevit rünnata ning A. Ladev reageeris käe või jalaga. Vastuseks viimati märgitule märgib kohus üksnes, et taolist sündmuse käiku ei kinnita ükski kogutud tõend (sh ühegi kohal viibinud isiku ütlused). Järelikult on tegemist vaid kaitsja spekulatsiooniga, mil pole kriminaalmenetluses mingit kaalu.
  27. Kuna käesoleval juhul puuduvad ka süüd välistavad asjaolud, tuleb A. Ladev KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdi tunnistada. Süüdistus KarS § 404 lg 1 järgi
  28. Seoses KarS § 404 lg 1 järgi esitatud süüdistusega ei vaidle kohtumentluse pooled iseenesest selle üle, et 29.09.2022 kella 23:15 paiku süüdati Tartu linnas XXX A. H. ja L.-R. V.-H. kasutuses oleva korteri uks ning et põlengu käigus said tulekahjustusi korteri välisuks, siseuks 9 ja ukse lähedal asunud naiste jope. Samuti selle üle, et põlengu tagajärjel said vingumürgituse korteris viibinud A. H. ja L.-R. V.-H.. Kohtu hinnangul tulenevad need asjaolud ka kogutud tõenditest.
  29. Nimelt nähtub tunnistaja P. A 01.12.
  30. a ülekuulamise protokollist, et P. A. elab Tartus XXX majas, tundis 29.09.2022 õhtusel ajal (võis olla pärast kella 23:00) oma korteris kärsahaisu ja vaatas koos abikaasaga tubades ringi. Kuna kärsahais muutus järjest tugevamaks, kontrollisid nad oma kontaktid üle, kuid ei leidnud midagi. Kui P. A. abikaasa lükkas aga korteri välisukse lahti, viskas kohe sisse väga suure pahvaka tumedat tossu. Abikaasa tõmbas kiiresti ukse kinni ning P. A. helistas Häirekeskussesse ja teatas, et trepikojas on midagi juhtunud. Järgmisel päeval nägi P. A., et teisel korrusel tema korteri all olid korteriuksel põlemisjäljed ja ukse juppe oli veel trepikojas laiali (I kd, tl 51-52). P. A. poolt Häirekeskusele tehtud kõne salvestise kohaselt palus P. A. 29.09.2022 kell 23:22, et tuldaks kontrollima XXX kortermaja, sest kellelgi hakkas suitsuandur tööle ja trepikojast tuli korterisse toss sisse (I kd, tl 47).
  31. Tulenevalt Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) 30.09.
  32. a sündmuskoha vaatlusprotokollist vaadeldi sündmuskohta Tartu linnas aadressil XXX. Vaatlus korraldati seoses tulekahjuga ning selles osales ka Lõuna Päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo peainspektor R. A.. Sündmuskoha vaatluse käigus leiti XXX kortermaja kolmanda püstaku I ja II korruse vaheliselt trepilt II korrusele viiva trepi astmetelt 3 põlemistunnustega tikku, mis pakendati ja võeti kaasa. Samuti fikseeriti, et II korrusel asuva korteri nr 36 puidust välisukse ülemine piirlaud on osaliselt põlenud ja tahmunud, ukse ülemise piirlaua kohal on sein tahmunud, ukse alumisel osal on tule ja tahma kahjustused ning ukse siseküljel on ukse raami puidust ülemine osa osaliselt söestunud. Ukse ülemist osa kontrolliti gaasianalüsaatoriga ning kontrollitud puidust raami osad eemaldati ukselt, pakendati ja võeti kaasa. Korteri sisemise ukse ülemisel piirlaual fikseeriti samuti põlemistunnused, lisaks on piirlaua kohal sein tahmunud ja sisemise ukse välimise poole ülemisel osal on kuumakahjustused (I kd, tl 55-64).
  33. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (edaspidi EKEI) 21.11.
  34. a põlevvedeliku ekspertiisi akti nr 22E-AP0014 järgi sisaldavad 30.09.
  35. a sündmuskoha vaatluse käigus kaasavõetud ukse osad suure tõenäosusega autobensiinide hulka liigitatava põlevvedeliku jääki ning suure ja väikse vahepealse tõenäosusega raskete naftadestillaatide hulka liigitatava põlevvedeliku jääki. Rasked naftadestillaadid on näiteks diislikütused, kerged kütteõlid, osad petrooleumid, lambiõlid ja grillsöe süütevedelikud. Ekspertiisiobjektide uuringutulemuste põhjal pole võimalik täpsemalt välja selgitada, millise naftadestillaadiga on tegemist ning kas ekspertiisiobjektides leiduda võivad põlevvedelike jäägid on ühe ja sama põlevvedeliku koostisosad või pärinevad mitmest erinevast põlevvedelikust (I kd, tl 131).
  36. Edasi nähtub R. A. 30.12.
  37. a tunnistajana ülekuulamise protokollist, et ta töötab Päästeameti Lõuna Päästekeskuses ning viibis 30.09.2022 XXX sündmuskohal koos politsei kriminalisti ja uurijaga. R. A. oli kaasas gaasianalüsaator, mis tuvastab põlevvedeliku olemasolu, kuid mitte põlevvedeliku liiki. Põhimõtteliselt võib näit kuni 2,8 näidata ka looduslikke materjale, kuid see on signaal, et seda kohta tuleb kindlasti täiendavalt uurida. Ekspertiisiks hakatakse võtma proove alates näidust 6,
  38. R. A. pani analüsaatori korteri ukse juurde erinevatesse kohtadesse ja ukse siseküljel tugevate põlemisjälgede juures oli aparaadi näit 40,11 ppm, mis on väga selge indikaator, et tulekoldes on olnud põlevvedelikku. Samuti aitas R. A. politsei kriminalistil võtta põlevvedeliku ekspertiisi jaoks proovi ukseraami küljest sealt, kus analüsaatori näit oli kõige kõrgem. Lisaks järeldas R. A. tulekahjustuste järgi, et põlengu ajal oli korteri sisemine uks kinnilükatud asendis ja tulekolle oli kahe ukse vahel. Sisemisel uksel olid põlevvedeliku põlemisele iseloomulikud kahjustused ja R. A. märkas, et 10 kui välisuks on kinnises asendis, on selle ülemises servas vahe, millest on võimalik mistahes vedelikku sisse pritsida. Edasi järeldas R. A. välimise ja sisemise ukse põlemisjälgede võrdlemisest, et tulekoonus on väljastpoolt sissepoole, s.o tuli sai alguse välimise ukse siseküljelt ning liikus sealt edasi sisemise ukse välisküljele ja sisemise ukse ülemisel nurgal rippunud naiste jopele. Eelnevast kujunes R. A. arvamus, et korteri elanikud ei põhjustanud põlengut, sest olemasolevate tulekahjustuste jälgede järgi pole võimalik, et inimene väljus korterist, pritsis väljastpoolt korteri uste vahele põlevvedelikku, süütas selle ja seejärel sisenes uuesti korterisse. Uks süüdati väljastpoolt selliselt, et kõigepealt pritsiti ülevalt ukse vahelt midagi sisse ja seejärel süüdati uks väljastpoolt. R. A. pani vaatluse käigus veel tähele, et trepikojas korteri ukse lähedal oli maas kõrvuti 2 poolpõlenud tikku. Tema arvates polnud tikke koos põletatud, vaid need olid lihtsalt maha viskamise käigus kuidagi kokku sattunud. R. A. tegi proovimõõtmisi ja järeldusi avanenud vaate järgi (I kd, tl 154-156). R. A. 22.11.
  39. a asjatundja arvamus langeb XXX põlengu tekkepõhjuste osas kokku tema ütlustega (I kd, tl 70).
  40. Ning Tartu Ülikooli Kliinikumi haigusjuhtude nr XXX-XXX ja nr XXX-XXX päeviku väljavõtete kohaselt toimetas kiirabi 30.09.2022 kl 00:15 paiku A. H. ja L.-R. V.-H. haiglasse pärast seda, kui päästjad tõid nad korterist välja. Mõlemal kannatanul diagnoositi vingugaasi toksiline toime ja nad said EMO-s hapnikravi (I kd, tl 95-96 pöördel ja 124-126).
  41. Kuigi kohtumenetluse poolte vahel ei tekkinud vaidlusi ülal refereeritud tõendite lubatavuses ja usaldusväärsuses, leiab kohus, et R. A. poolt asjatundjana koostatud kirjalik arvamus XXX põlengu alguse, käigu ja tulekolde asukoha kohta on siiski lubamatu tõend. Riigikohus on selgitanud, et kriminaalmenetluse seadustik ei võimalda asjatundjal koostada tema osavõtul sedastatud leidude ja nende põhjal tehtud järelduste kohta eraldi kirjalikku dokumenti, vaid menetleja peab fikseerima asjatundja avaldused menetlustoimingu protokollis. Samuti saab asjatundja anda ülekuulamisel eeskätt üldist laadi ütlusi, selgitades sel moel mõnda spetsiifilist valdkonda, mis on puutumuses lahendatava kriminaalasjaga. Asjatundja ütlustele toetudes ei saa tuvastada mõnda tõendamiseseme asjaolu ja juhul, kui asjatundja võib teada mõnd tõendamiseseme asjaolu, tuleb ta üle kuulata tunnistajana. Ekspertiis korraldatakse seevastu just siis, kui ilmneb, et mõne tõendamiseseme asjaolu kindlakstegemiseks on tarvis rakendada mitteõiguslikke eriteadmisi. Seega ei teki asjatundja ütlustest uut iseseisvat tõendit, vaid sellel tõendiliigil saab olla üksnes tõendamiseseme asjaolusid (või menetlustoimingu käiku) selgitav tähendus (vt RKKK 16.03.
  42. a otsus nr 1-21-6698, p-d 17 ja 18). Arvestades, et asjatundjal pole võimalik koostada oma järelduste kohta eraldi kirjalikku dokumenti, jätab kohus R. A. 22.11.
  43. a kirjaliku arvamuse kriminaalasja lahendamisel kõrvale.
  44. R. A. 30.12.
  45. a tunnistajana antud ütlused on aga lubatav tõend.

§ 83

lg 1 kohaselt on vaatluse (sh sündmuskoha vaatluse) eesmärk muu hulgas koguda kriminaalasja lahendamiseks vajalikke andmeid ja avastada kuriteojäljed, ning tulenevalt

§ 83

lg-st 3 kutsutakse asjatundja vaatluse juurde juhul, kui tema selgitused aitavad tagada vaatluse igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse.

§ 87

lg 1 p-de 1 ja 4 järgi kantakse sündmuskoha vaatlusprotokolli muu hulgas sündmuskoha olustiku ja kuriteojälgede kirjeldus.

§ 1091

lg 2 sätestab, et juhul, kui asjatundja kaasatakse menetlustoimingusse, protokollitakse tema avaldused seoses tõendite avastamise ja talletamisega. Ning

§ 146

lg 7 näeb ette, et kui menetlustoimingu protokollis esitatakse järeldusi, mille mõistmiseks on vaja eriteadmisi, siis märgitakse protokollis järeldusteni jõudmise viis ja selle isiku andmed, kes on eriteadmistele tuginevad järeldused teinud. Edasi tuleneb

§ 106

lg 4 p-st 1, et ekspertiisimääruses ei tohi eksperdile esitada küsimusi, millele vastamine ei eelda eksperdiuuringuid ja eriteadmistele tuginevate järelduste tegemist. Samuti nähtub

§ 107

lg-st 4, et kui eksperdile esitatud küsimusele vastamine ei eelda eksperdiuuringuid ega 11 eriteadmistele tuginevate järelduste tegemist, keeldub ekspert sellele vastamast. Arvestades eelnevat, võib (ja vajadusel peabki) kohtu arvates kriminaalmenetluses tegema ekspertiisi korraldamata neid eriteadmisi eeldavaid järeldusi, mis ei eelda eksperdiuuringuid.

  1. Kuna praeguses asjas tegi R. A. põlengu alguse, käigu ja tulekolde asukoha kohta järeldusi üksnes sündmuskohal avanenud tulekahjustuste (s.o kuriteojälgede) visuaalse vaatluse ja võrdluse põhjal, ei eeldanud nende järelduste tegemine eksperdiuuringuid ja seega polnud ekspertiisi korraldamine põhjendatud. Tõsi, R. A. järeldused ei kajastu küll 30.09.
  2. a sündmuskoha vaatlusprotokollis, vaid eraldi tunnistajana ülekuulamisprotokollis, kuid ainuüksi see minetus ei tingi nende järelduste lubamatuks tunnistamist. Nagu öeldud, osales R. A. sündmuskoha vaatluse juures, abistades politseinikke tulekahjustuste (s.o kuriteojälgede) fikseerimisel ja kriminaalasja lahendamiseks (sh põlevvedeliku ekspertiisiks) vajalike andmete (sh ekspertiisiobjektide) kogumisel. Samuti tegi R. A. põlengu kohta järeldusi sündmuskohal avanenud vaate järgi. Üksnes asjaolu, et sündmuskoha vaatlusel visuaalselt tajutava teabe põhjal tehtud järeldused sisalduvad eraldi dokumendis (s.o ülekuulamisprotokollis), pole seega oluline rikkumine.
  3. Lisaks nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist ja R. A. ülekuulamisprotokollist koostoimes arusaadavalt, kuidas ja milliste järeldusteni R. A. jõudis seoses XXX põlenguga, ning soovi korral oleks menetluse pooltel olnud võimalik neid järeldusi vaidlustada, juhtida tähelepanu järelduste puudulikkusele ning taotleda lisatõendite kogumist. Selle asemel soovisid kohtumenetluse pooled aga kriminaalasja lahendamist lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Arvestades eelnevat, on kohtu hinnangul ülejäänud ülal käsitletud tõendid (s.o v.a R. A. 22.11.
  4. a kirjalik arvamus) lubatavad ja usaldusväärsed.
  5. Tuginedes eelpool analüüsitud lubatavale ja usaldusväärsele tõndikogumile (sh R. A. ütlustele), tuvastabki kohus, et 29.09.2022 kella 23:15 paiku pritsiti Tartu linnas XXX korteri ukse ülemise serva vahelt korterisse põlevvedelikku ja süüdati seejärel korteriuks. Põlengu tagajärjel said tulekahjustusi korteri välisuks, siseuks ja ukse lähedal asunud naiste jope ning samuti said vingumürgituse korteris viibinud A. H. ja L.-R. V.-H.
  6. Prokuratuuri ja kaitse seisukohad lahknevad aga küsimustes, kas A. Ladev süütas XXX korteri ukse. Selles osas on asjakohased tõendid eeskätt süüdistatava A. Ladevi, kannatanute A. H. ja L.-R. V.-H. ning tunnistaja P. L. ütlused, EKEI 25.11.
  7. a ja 30.01.
  8. a DNA ekspertiisi aktid ning PPA 31.01.
  9. a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll. Keegi kohtumenetluse pooltest ei vaidlustanud ühegi nimetatud tõendi lubatavast ega ekspertiisiaktide ja sideettevõtjalt andmete saamise protokolli usaldusväärsust ning ka kohtul pole alust nende kriteeriumide täidetuses kahelda. Peamiselt vaieldakse A. Ladevi ja P. L. ütluste usaldusväärsuse üle ning selle üle, kas A. Ladev süütas XXX korteri ukse. Nagu alguses öeldud, on kohtu arvates A. Ladevi süü täies ulatuses tõendatud.
  10. A. Ladevi ütlustest nähtub, et ta ei tea XXX korteri ukse süütamisest midagi. A. H. on igasuguseid probleeme mitmete erinevate inimestega ning mingil hetkel hakkas ta A. Ladevit igasugustes asjades süüdistama ja pidevalt ähvardama ja sõimama. Ähvardus seisnes selles, et A. H. lubas A. Ladevi vangi panna. Peamiselt käis suhtlus P. L. telefoni kaudu. A. Ladev sai aru, et A. H. on probleemne inimene, blokeeris mingil hetkel tema telefoni ära ega vastanud tema kõnedele. A. Ladev ei otsinud A. H. ja L.-R. V.-H. kontakti ega ole alates 25.06.2022 või veel veidi varasemast XXX korteris käinud. A. H. ähvardas pidevalt ka P. L. kinni panna. A. Ladev ei tea, mis vimma või viha A. H. teiste inimeste peale kannab. A H. keelas mingil 12 hetkel A. Ladevil ja P. L. ja L.-R. V.-H. suhtlemise ära. A. Ladev ei tea, mis A. H. peas toimub (II kd, tl 99).
  11. P. L. ütluste kohaselt tundus talle samuti, et kui A. H. ja L.-R. V.-H. elus oli midagi halvasti, olid kohe A. Ladev ja P. L. süüdi. Samas on A. H. ja L.-R. V.-H. väga palju probleeme ka teiste inimestega. Kui A. H. ei saanud A. Ladevile helistada, helistas ta L.-R. V.-H. telefonilt P. L. telefonile ning röökis, et P. L. ja A. Ladev lõhkusid tema akna ära. P. L. kuulis A. H. ja L.-R. V.-H. korteri ukse põlengust uudistest ega sellest rohkem midagi. P. L. ei mäleta täpselt, aga tõenäoliselt oli ta 29.09.
  12. a õhtul koos A. Ladeviga kodus, sest tavaliselt nad ei käi õhtuti eriti väljas. A. Ladev ei saanud ka P. L. teadmata välja minna, sest isegi, kui P. L. magab, ärkaks või kuuleks ta alati, kui A. Ladev läheks välja (II kd, tl 15).
  13. Kohus märgib, et iseenesest on A. Ladevi ja P. L. väide, et A. H. ja L.-R. V.-H. seostavad neid mitmete oma probleemidega, kooskõlas ka A. H. ja L.-R. V.-H. ütlustega. Mõlema kannatanu ütluste kohaselt nad magasid 29.09.
  14. a hilisõhtul (s.o korteri ukse põlengu ajal) ja ärkasid alles siis, kui päästjad nad äratasid ja tõid korterist välja. Siiski arvavad mõlemad, et süütaja võis olla keegi A. Ladevi ja P. L. seltskonnast (I kd, tl 86 pöördel ja 103-104).
  15. Täpsemalt selgitas A. H., et ta ei esitanud esialgu 25.06.
  16. a peksmise kohta politseile avaldust, sest erinevad (sh tundmatud) inimesed hakkasid A. H. ja L.-R. V.-H. ähvardama, kui nad peaks politseisse pöörduma. Näiteks kirjutas üks tundmatu isik nimega T. M. A. H. Facebook vestluses, millest A. H. lisas pildi kuriteoavaldusse (I kd, tl 7). Samuti helistati A. H. võõralt numbrilt ning helistaja ütles, et ta laseb A. H. naise ära vägistada ja paneb A. H. pealt vaatama (A. H. ei tundnud helistajat ära). Üks telefonitsi ähvardaja oli ka R., kuid A. H. ei mäleta enam täpselt, mida R. ütles (I kd, tl 87). Edasi oli A. H. 16.09.2022 DJ Valgas ööklubis Yes. P. L. helistas L.-R. V.-H. ja kutsus ta välja suitsule, kuid kuna A. H. ei meeldinud, et P L. suhtleb L.-R. V.-H., solvas A. H. muu hulgas P. L. ja ütles, et P. L. jätaks L.-R. V.-H. rahule. Järgmisel päeval (s.o 17.09.2022) teatas A. H. ema elukaaslane A. H., et tema ja L.-R. V.-H. üürikorteri (XXX, Tartu linn) aken visati sisse Saaremaa Gini pudeliga. L.-R. V.-H. sõnul on see põhiline alkohol, mida P. L. ja A. Ladevi seltskonnas tarvitatakse. Politsei fikseeris lõhutud akna ära. Samuti rääkis L.-R. V-H. A. H., et pärast akna sisseviskamist helistas L.-R. V.-H. P. L. või A. Ladev, kes ütles, et järgmisena läheb korter ja lubasid selle põlema panna (I kd, tl 87). Lisaks helistas 17.09.2022 A. H. R., kes ähvardas A. H. (A. H. ei mäleta täpseid sõnu) (I kd, tl 20). Veel rääkis A. H. 17.09.2022 telefonitsi ka A. Ladeviga ning ütles, et ta läheb peksmise ja akna lõhkumise pärast politseisse, mispeale vastas A. Ladev, et ta väidab sel juhul politseile, et A. H. läks ise perenaisele kallale ja kallas talle viina peale. Pärastl 29.09.
  17. a põlengut helistas A. H. A. Ladevile ja sõimas A. Ladevit, et ta üritas A. H. ja L.-R. V.-H. ära tappa. Seejärel on olnud täiesti vaikus juba mõnda aega ja suhtlemist pole olnud (I kd, tl 147).
  18. L.-R. V.-H. ütlustest tuleneb samuti, et pärast
  19. a juunikuist peksmist ei suhelnud L.R. V.-H. tükk aega A. Ladevi ja P. L., kuid siis nad hakkasid suve lõpus tegema imelikke telefonikõnesid. Samuti tegid nad ägvardavaid kõnesid A. H.. Ühel korral kuulis L.-R. V.-H., kuidas A. Ladev, P. L. ja R. ütlesid A. H. telefonitsi, et nad teavad L.-R. V.-H. ja A. H. trepikoja uksekoodi ning lugesid selle ette. 17.09.2022 visati L.-R. V.-H. ja A. H. korteri aken Ginipudeliga sisse ning L.-R V.-H. arvab, et seda tegid A. Ladev ja P. L.. Samal õhtul oli A. H. ja P. L. telefonitsi konflikt, mille käigus A. H. solvas P. L.. Pärast põlengut pole A. Ladev ega P. L. L.-R. V.-H. või A. H. ühendust võtnud. L.-R. V.-H. on tulnud Facebookis ähvardav sõnum A. Z.-nimeliselt isikult, kuid L.-R. V.-H. arvab, et tegemist on P. L. või A. Ladevi varikontoga. A. H. on samuti tulnud varikontodelt ähvardavaid sõnumeid (I kd, tl 104). 13
  20. Kohus toob kõigepealt välja, et eelnevast tulenevalt jätkusid A. H., L.-R. V.-H., A. Ladevi ja P. L. omavahelised konfliktid ka pärast 25.06.2022 kas või ainuüksi põhjusel, et A. H. ja L.R. V.-H. heitsid A. Ladevile ja P. L. ette nende ähvardamist ja korteri akna sisseviskamist. Seega on A. H., L.-R. V.-H., A. Ladevi ja P. L. suhted endiselt pingelised. Edasi möönab kohus, et A. Ladevi vastu esitatud süüdistuse põhjendatuse hindamisel pole eraldiseisvalt olulist kaalu A. H. ja L.-R. V.-H. arvamusel, et korteri ukse võis süüdata keegi A. Ladevi ja P. L. suhtlusringkonnast, kuid A. Ladevi seosed 29.09.
  21. a süütamisega ei piirdugi kannatanute vastavate väidetega.
  22. Nimelt nähtub EKEI 25.11.
  23. a DNA ekspertiisi aktist nr 22E-GE0992 ja 30.01.
  24. a DNA ekspertiisi aktist nr 23E-GE0048, et kõigilt kolmelt 30.09.
  25. a sündmuskoha vaatluse käigus Tartu linnas XXX kortermaja II korrusele viiva trepi astmetelt leitud põlemistunnustega tikult võeti DNA proov (kokku 3 proovi) ning DNA-analüüsil saadi kõigist proovidest täisprofiilid. Edasi selgus ekspertiisi käigus, et üks saadud profiil on pärit ühelt isikult ja langeb kokku A. Ladevi DNA-profiiliga. Seejuures on A. Ladevi DNA sisaldumine selles proovis 1020 korda tõenäolisem võimalusest, et proovis sisaldub juhusliku tundmatu isiku DNA. Teine ja kolmas täisprofiil on pärit enam kui ühelt isikult ja nendes segaproovides ei saa (kindlalt) välistada A. Ladevi DNA sisaldumist (I kd, tl 137 ja II kd, tl 6). Lisaks tuleneb PPA 31.01.
  26. a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist, et P. L. kasutuses olevalt kõnekaardilt helistati 29.09.2022 kell 23:25 A. Ladevi kasutuses olevale telefoninumbrile ja samal kuupäeval kell 23:54 helistati A. Ladevi kasutuses olevalt telefoninumbrilt tagasi P. L. kasutuses oleva kõnekaardile. Seejuures asus P. L. kasutuses olev kõnekaart 29.09.2022 kella 23:25 paiku tugijaama Annelinny1 teeninduspiirkonnas, kus asub ka A. H. ja L.-R. V.-H. elukoht (II kd, tl 92-93).
  27. Pidades silmas DNA-ekspertiiside tulemusi ja sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kogumis, nõustub kohus prokuröriga, et A. Ladev osales XXX korteri ukse süütamises. Kuigi kaitsja leidis, et A. Ladevi bioloogiline materjal võis tikkudele sattuda muul viisil (nt keegi teine võis kasutada süütamiseks A. Ladevilt saadud või võetud tuletukke), on see seisukoht vastuolus DNA-ekspertiisi tulemustega. Kuna ühelt tikult leiti ainult A. Ladevi DNA-d, kasutas seda tikku üksnes A. Ladev. Arvestades, et põlemistunnustega tikud leiti süüdatud korteri ukse juurest ja et kogutud tõenditest ei nähtu ühtki muud varianti, kuidas võisid tikud sinna sattuda, kasutati neid tikke järelikult ukse süütamisel. Täiendavalt seob A. Ladevit XXX korteri ukse süütamisega sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, mille kohaselt kasutati P. L. kasutuses olevat kõnekaarti 29.09.2022 kella 23:25 paiku (s.o süütamise ajal) samas piirkonnas, kus elavad A. H. ja L.-R. V.-H. Kuna P. L. kasutuses oleva kõnekaardi abil suheldi A. Ladevi kasutuses oleva telefoninumbriga, viibisid A. Ladev ja P. L. süütamise ajal seega erinevates kohtades. Ning arvestades, et süüdatud ukse juurest leiti just A. Ladevi DNA-d, tulenebki DNA-ekspertiiside tulemustest ja sideettevõtjalt saadud andmetest koos, et A. Ladev ja P. L. kasutasid 29.09.
  28. a hilisõhtul üksteise telefone ning A. Ladev viibis samas piirkonnas, kus elavad A. H. ja L.-R. V.-H.. Seejuures on ka A. Ladev ja P. L. ise öelnud, et A. Ladev kasutas suhtlemiseks ka P. L. telefoni.
  29. Lähtudes ülal toodust, leiab kohus, et A. Ladevi ja P. L. ütlused on 29.09.
  30. a süütamise osas samuti ebausaldusväärsed, ja jätab need kriminaalasja lahendamisel kõrvale. Ning tuginedes eeskätt DNA-ekspertiisi aktidele, 30.09.
  31. a sündmuskoha vaatlusprotokollile ja 31.01.
  32. a sideettevõtjalt saadud andmete protokollile kogumis, tuvastab kohus, et A. Ladev süütas 29.09.2022 XXX korteri ukse. 14
  33. Asudes andma A. Ladevi tegevusele karistusõiguslikku hinnangut, märgib kohus, et KarS § 404 lg 1 sätestab kuriteona muu hulgas võõra asja süütamise, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele. XXX korter oli A. Ladevi jaoks võõras ning süütamise ajal viibisid korteris A. H. ja L.-R. V.-H. On üldtuntud, et suletud ruumi süütamine ohustab seal viibivate inimeste elu ja tervist, ning praegusel juhul diagnoositigi põlengu tagajärjel A. H. ja L.-R. V.-H. vingugaasi toksiline toime, s.o vingumürgitus. Seega on KarS § 404 lg 1 objektiivsed tunnused täidetud.
  34. Kohtu hinnangul on täidetud ka KarS § 404 lg 1 subjektiivsed tunnused. A. Ladev teadis kahtlusteta, et XXX korter on tema jaoks võõras asi, ja ta valis selle süütamiseks hilisõhtuse aja, mil inimesed viibivad tavaliselt oma kodus. Pidades silmas taolist käitumist, sooviski A. Ladev süüdata A. H. ja L.-R. V.-H. elukoha ukse ajal, mil kannatanud viibivad suure tõenäosusega kodus, ning seadis seega eesmärgiks A. H. ja L.-R. V.-H. elu ja tervise ohustamise. Kuna hilist kellaaega arvestades pidas A. Ladev nimetatud tagajärje saabumist vähemalt võimalikuks, täitis ta KarS § 404 lg 1 objektiivsed tunnused kavatsetult.
  35. Arvestades, et õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, tuleb A. Ladev KarS § 404 lg 1 järgi süüdi tunnistada. Karistus
  36. Nii KarS § 121 lg 2 kui ka KarS § 404 lg 1 näevad karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse, kuid kohtu hinnangul pole võimalik A. Ladevile rahalist karistust mõista. Praeguses asjas pole tegemist A. Ladevi esimeste kuritegudega, vaid karistusregistri väljavõtte ja süüdimõistvate kohtuotsuse kohaselt on tal 2 kehtivat kriminaalkaristust muu hulgas 3 füüsilise vägivallateo eest. Kuna mõlema kohtuotsusega karistati A. Ladevit reaalse vangistusega, on ka praeguses asjas uute samalaadsete kuritegude eest vangistuse mõistmine vältimatu.
  37. Nii KarS § 121 lg-s 2 kui ka KarS § 404 lg-s 1 sätestatud vangistuse keskmine määr on ca 2 aastat ja 6 kuud. Asudes analüüsima A. Ladevi süü suurust, märgib kohus, et 25.06.2022 A. H. kehaline väärkohtlemine seisnes jalaga kannatanu pea piirkonda peksmises, millega A. Ladev tekitas lisaks füüsilisele valule ja kergematele kehavigastustele (s.o verevalumitele ja marrastustele) ka ninaluumurru. Seejärel süütas A. Ladev 29.09.2022 hilisõhtul (s.o ca 3 kuud hiljem) kavatsetult sama kannatanu ja viimase abikaasa ühise elukoha ukse, seades ohtu mõlema kannatanu elu ja tervise. Pidades silmas eelnevat, on A. Ladevi süü suurus mõlema kuriteo puhul vähemalt keskmine.
  38. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole, kuid ̶ nagu öeldud ̶ on A. Ladevit ka varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Täpsemalt tunnistati ta Tartu Maakohtu 04.05.
  39. a otsusega nr 1-17-3721 (s.o ca 6 aastat tagasi) süüdi muu hulgas KarS § 263 lg 1 p 2 ja KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes. KarS § 263 lg 1 p 2 järgi tunnistati A. Ladev lühidalt süüdi selles, et ta lõi avalikus kohas tekkinud konflikti käigus teisele inimesele korduvalt noaga pea- ja kehapiirkonda, tekitades füüsilist valu ja lahtiseid haavu. Ning KarS 121 lg 2 p 2 järgi tunnistati A. Ladev süüdi selles, et ta viskas oma elukaaslasega tekkinud tüli käigus elukaaslase ja viimase süles olnud väikelapse pihta äsja keenud vett, tekitades füüsilist valu ja põletushaavu (II kd, tl 137). Kuigi nende kuritegude eest karistati A. Ladevit 2 aasta ja 6 kuulise vangistusega, mille ta kandis ära täies ulatuses, tunnistati A. Ladev Tartu Maakohtu 28.09.
  40. a otsusega nr 1-21-5757 (s.o ca 2 aastat pärast vanglast vabanemist) uuesti süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Seekord tunnistati A. Ladev süüdi selles, et ta lõi teist inimest noaga kõhu piirkonda, tekitades füüsilist valu ja lõike-torkehaava (II kd, 15 tl 152). A. Ladevile mõisteti karistuseks 6-kuuline vangistus, mille kandmiselt ta vabanes 12.01.2022 (II kd, tl 126). Vaatamata eelnevale, tuvastas kohus praeguses asjas, et A. Ladev pani 25.06.2022 (s.o ca 5 kuud pärast eelmist vangistust) taas toime kehalise väärkohtlemise ja süütas 29.09.2022 hilisõhtul (s.o ca 3 kuud hiljem) sama kannatanu ja viimase abikaasa ühise elukoha ukse.
  41. Kokkuvõtlikult pole A. Ladev teinud varasematest süüdimõistvatest kohtuotsustest ega reaalsetest vangistustest mingeid järeldusi, vaid on jätkanud vägivaldset ja ohtlikku käitumist. Kuna senised karistused pole A. Ladevi käitumist piisavalt mõjutanud, tuleb uutele kuritegudele reageerida rangemalt. Arvestades ülal toodut, mõistab kohus A. Ladevile KarS § 121 lg 2 p 3 järgi karistuseks 3 aastat vangistust ja KarS § 404 lg 1 järgi karistuseks samuti 3 aastat vangistust (s.o mõlemal juhul mõnevõrra üle keskmise määra). Kohtu meelest tuleb A. Ladevile KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 5 aastat vangistust. A. Ladev pani toime eriliigilised kuriteod, mille ebaõigussisu peab väljenduma ka liitkaristuses. 59.

§ 238

lg 2 kohaselt vähendab kohus lühimenetluses süüdimõistvat kohtuotsust tehes pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Mõistes karistust KarS § 64 järgi, vähendatakse süüdistatavale mõistetavat liitkaristust 1/3 võrra. Arvestades eelnevat, tuleb A. Ladevile mõistetavat liitkaristust (s.o 5 aastat vangistust) vähendada 1/3 (s.o 1 aasta ja 8 kuu) võrra ning lõplikuks karistuseks tuleb mõista 3 aastat ja 4 kuud vangistust. Juhindudes KarS § 68 lg-st 1, tuleb karistuse kandmise alguseks lugeda A. Ladevi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 11.01.2023 (II kd, tl 94 pöördel). Kohus tühistab A. Ladevile kohaldatud tõkendi vahistamine kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi

  1. A. H. nõuab tsiviilhagis 29.09.
  2. a süütamisega tekitatud varalise kahju hüvitamist kogusummas 528,94 eurot. Varaline kahju seisneb põlengu käigus kahjustada saanud ja A. H. kasutuses oleva korteri uue välisukse soetamise kulus 478,94 eurot ning sama põlengu käigus kahjustada saanud naiste jope väärtuses 50 eurot. Jope kuulus A. H. XXX L.-R. V.-H.. Kohtu hinnangul on tsiviilhagi põhjendatud.
  3. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Praeguses asjas tuvastas kohus, et A. Ladev süütas 29.09.2022 A. H. kasutuses oleva korteri ukse, mille tagajärjel said tulekahjustusi muu hulgas korteri välisuks, siseuks ning ukse lähedal asunud naiste jope. Jope kuulus A. H. XXX L.-R. V.-H.. Eelnevast tulenevalt rikkus A. Ladev oma tegevusega muu hulgas A. H. ja L.-R. V.-H. varalisi õigusi. Selline kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes õigusvastane ja VÕS § 1050 lg 1 järgi süüd eeldatakse. Järelikult peab A. Ladev A. H. ja L.-R. V.-H. tekitatud kahju hüvitama.
  4. VÕS § 132 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb asja hävimisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui uue samaväärse asja soetamine pole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. Nähtuvalt K-Rauta 05.10.
  5. a arvest ja tellimuse kinnitusest ning A. H. XXX Ü. H. arvelduskonto väljavõttest tasus A. H. uue korteriukse eest 478,94 eurot (I kd, tl 167 ja II kd, tl 172-173). Kohtu hinnangul on nimetatud kulu mõistlik selleks, et taastada A. Ladevi õigusvastasele tegevusele eelnenud olukord. 16
  6. Samuti tuleneb L.-R. V.-H. ütlustest, et ta jõudis enne põlengut kanda oma jopet 2 nädalat ja jope maksis 50 eurot (I kd, tl 104). Kuigi jope maksumuse kohta pole muid tõendeid (ja prokuröri kinnitusel pole neid võimalik ka koguda), nõustub kohus prokuröriga, et kõnealune nõue on niivõrd väike, et seda saab lahendada, lähtudes

§ 60lg-test 1 ja 3 (vrd RKKK 23.09.2021.

a otsus nr 1-20-2438, p 41-42). Kohtu arvates on ilmselge ja üldtuntud asjaolu, et 29.09.

  1. a põlengu käigus kahjustada saanud jope (I kd, tl 170-173) väärtus on vähemalt 50 eurot.
  2. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus A. H. esitatud tsiviilhagi täielikult ning mõistab A. Ladevilt A. H. kasuks välja 528,94 eurot varalise kahju katteks. Kriminaalmenetluse kulud 65.

§ 180

lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud üldjuhul süüdimõistetu. Tulenevalt

§ 173

lg 1 p-st 1 ning § 175 lg-st 1 on menetluskulud riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud (p 3); määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (p 4) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (p 9). 66. A. Ladev tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 404 lg 1 järgi, s.o teise astme kuritegudes.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot (1,5x725=1087,50). Samuti on praeguses asjas A. Ladevi määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel, vahistamisküsimuse arutamisel osalemise ja A. Ladeviga nõupidamiste eest kokku 661,97 eurot (81,60+152,40+427,97=661,97) (II kd, tl 105, 163 ja 179).

  1. Lisaks esitas A. Ladevi kaitsja Rando Usin kohtumenetluses
  2. ja 28.03.2023 kokku 2 taotlust riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kohus rahuldas 09.03.
  3. a taotluse 21.03.
  4. a pealdisega täielikult summas 272,40 eurot (sh käibemaks) ja 28.03.
  5. a taotluse rahuldas kohus 03.05.
  6. a pealdisega osaliselt summas 298,80 eurot (sh käibemaks). Uus kaitsja Marika Suurpere esitas 30.04.2023 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks kohtuotsuse kuulutamisel osalemise eest, mille kohus rahuldas 03.05.
  7. a pealisega täielikult summas 43,20 eurot (sh käibemaks). Seega on määratud kaitsja tasu ja kulud kriminaalmenetluses kokku 1276,37 eurot (661,97+ 272,40+298,80+43,20=1276,37).
  8. Täiendavalt nähtub EKEI õienditest, et põlevvedeliku ekspertiisi maksumus on 386 eurot (I kd, tl 132) ning DNA-ekspertiiside maksumused on 399 ja 57 eurot (I kd, tl 142 ja II kd, tl 11). Keegi kohtumenetluse pooltest ei vaidlustanud nimetatud ekspertiiside vajalikkust ega põhjendatust ning ka kohtul ei tekkinud nendes küsimustes kahtlusi. Seega on ekspertiiside kogumaksumus 842 (386+399+57=842) eurot ning kõik kriminaalmenetluse kulud on kokku 3205,87 (1087,50 +1276,37+842 =3205,87) eurot. 69.

§ 233

lg 1 järgi lahendab kohus kriminaalasja lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Praegusel juhul pole kriminaaltoimikus A. Ladevi varalise seisundi kohta tõendeid ning A. Ladev avaldas kohtuistungil üksnes, et ta on XXX. Pidades silmas, et istungil ei esitatud menetluskulude hüvitamise osas muid taotlusi, isikul tuleb täita oma rahalised kohustused vajadusel ka muu vara arvel ja et A. Ladevi varatus pole tõendatud, pole kohtul alust jätta menetluskulusid (osaliselt) riigi kanda. Arvestades samas, et praeguse kohtuotsusega mõisteti A. Ladevile lõplikuks karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust ja rahuldati kannatanu 17 tsiviilhagi, möönab kohus siiski, et üle 3000-euroste menetluskulude korraga tasumine võib käia A. Ladevile üle jõu. Võimaldamaks A. Ladevil oma rahalisi väljaminekuid (hõlpsamini) planeerida, määrab kohus

§ 180lg 3 neljanda lause alusel menetluskulude tasumise ositi 12 kuu jooksul.

Asitõendid ja muud küsimused 70. Praeguses asjas on asitõendiks A. Ladevile kuuluv mobiiltelefon Samsung Galaxy S10+, mis on hoiul PPA Lõuna prefektuuri asitõendite laos.

§ 126lg 3 p 2 alusel tuleb telefon A.

Ladevile tagastada. Samuti on PPA Lõuna prefetuuri asitõendite laos hoiul DNA-ekspertiisis kasutatud tuletikud ja põlevvedeliku ekspertiisis kasutatud ukseraami puidust osad (II kd, tl 157). Kuna need esemed on väärtusetud, tuleb need

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

Kriminaaltoimikus olevad 3 CD-plaati Häirekeskusele tehtud kõnede salvestistega ja 1 DVDplaat sideettevõtjalt saadud andmefailidega tuleb

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

71. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on kannatanud A. H. ja L.-R. V.-H. ning viimase eestkostja M. M. taotlenud enda teavitamist süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest (I kd, tl 22 ja II kd tl 167). (allkirjastatud digitaalselt) 18

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.