) redaktsioon, mis kehtis
lg 2 p 1 ja p 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
§-s 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Vastavalt
lg-le 5 võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
lg-st 3 ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud.
Kohus on võlgnikule edastanud korduvaid kohtunõudeid (28.12.2020, 22.06.2021, 28.12.2022), kuid võlgnik ei ole sellele vaatamata esitanud kohtule nõuetekohaseid aruandeid ja teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud ka
lg-s 2 sätestatud kohustust teatada viivitamatult kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest. Võlgnik kinnitas 18.10.2023 toimunud ärakuulamisel, et kohtule esitatud pankrotiavalduses märgitud aadressil xxx, ei elanud võlgnik enne kinnipidamisasutusse sattumist umbes 4-5 aastat. Kohtule võlgnik oma elukohamuutusest teada ei andnud. Veel avaldas võlgnik ärakuulamisel, et on kohustustest vabastamise menetluse kestel töötanud erinevatel töökohtadel (R, P P, Sankt-Peterburg hotell), kuid ka töökohtade vahetusest ei ole võlgnik kohtule viivitamatult teatanud. Võlgnik on seega rikkunud ka oma kohustust teatada viivitamatult kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest. Kohus on siiski seisukohal, et üksnes teabe andmise kohustuse rikkumine ei anna käesoleval juhul alust jätta võlgnik kohustustest vabastamata, sest kohus ei ole tuvastanud, et võlgnik oleks teabe andmise kohustuse rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. 17. Kohus leiab, et lisaks eeltoodule, on võlgnik rikkunud ka
lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Võlgnik on 18.10.2023 toimunud ärakuulamisel ise avaldanud, et enne kinnipidamisasutusse sattumist tal töökohta ei olnud. Võlgnik ei ole tõendanud, et ta oleks pidevalt ja aktiivselt tööd/tasuvamat tööd otsinud või, et oleksid esinenud objektiivsed asjaolud (nt meditsiinilised põhjused), mis oleksid töö otsimist ja leidmist takistanud. Kohus leiab, et 3
lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumisega on võlgnik otseselt kahjustanud ka võlausaldajate huve, kuna rikkumise tulemusel ei ole võlgnikul olnud võimalik teha võlausaldajatele väljamakseid. Veel on võlgnik kohtu hinnangul rikkunud ka
Kohus on teinud AS-ile Pensionikeskus järelpärimise, mille vastusest nähtuvalt on V K nimel avatud pensionikonto nr xxx ja konto saldo 28.07.2023 seisuga on 0 osakut. AS Pensionikeskus vastusest kohtule nähtub ka, et V K on esitanud raha väljavõtmise avalduse 05.05.2021. Ka võlgnik ise kinnitas 18.10.2023 toimunud ärakuulamisel, et talle on tehtud väljamakse, selgitades veel, et põhimõtteliselt oli ta siis juba tänaval ja üritas selle rahaga jalule saada. Riigikohus on leidnud, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTKm 30.09.2019, 2-11-24696, p 19). Kohus on käesoleval juhul tuvastanud, et võlgnik on pensionisambast raha välja võtnud, kuid võlgnik ei ole selle arvelt teinud võlausaldajatele väljamakseid. Võlgnik on oma sissetulekuid varjanud ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Tuvastatud asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et esineb
18. Õiguse keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast annab üksnes
§-s 173 nimetatud kohustuse süüline rikkumine (Riigikohtu 27.02.2013 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-1-13). Kohus leiab, et V K (pankrotis) on rikkunud
Võlaõigusseadus (VÕS) § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg 3 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohus on seisukohal, et võlgnik tegutses tahtlikult, kantuna soovist mitte rahuldada võlausaldajate nõudeid – seega on võlgnik rikkunud oma kohustusi süüliselt. 19. Kuivõrd kohus on seisukohal, et võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt, tuleb keelduda füüsilisest isikust võlgnikku V Ki (pankrotis) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 20.
lg 8 kohaselt kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuivõrd kohus keeldub V Ki (pankrotis) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast tuleb V K (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. 21. Juhindudes
lg-st 4 vabastab kohus menetluse lõpetamisel võlgniku usaldusisiku kohustuste täitmisest. 22.
lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 23. Juhindudes TsMS § 172 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.