) § 1933 lg 1. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitasid oma seisukoha järgmised võlausaldajad: • • • • • • Holm Bank AS (endine Koduliising AS) nõustub võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega ja võlgniku kohustustest vabastamisega. Menetluse kestel on võlgnikult laekunud 326,95 eurot ja võla jääk on 116,38 eurot. Bondora AS ei ole nõus täitmata jäänud kohustustest vabastamisega enne viie aasta möödumist. Nõude jääk on 11 103,41 eurot. Intrum Debt Finance AG teatas, et võlgnik on võlausaldaja nõude täies mahus tasunud. AS SEB Pank leiab, et
lg 1 sättest tulenevalt lüheneb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus kuni 01.07.
Ringkonnakohus on leidnud, et tegemist on üleminekusättega ja selle eesmärk ei ole anda võimalus otsustada menetluse lõpetamist kõigis enne
lg 1 järgi jäänud võlgniku kohustustest vabastamise otsustamiseni tõepoolest rohkem kui kolm aastat, mis annab aluse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aja vähendamiseks kolme aastani. Otsustamiseni jäänud aega tuleb kolme aastani vähendada aga arvestades kolme aasta alguseks 1. juuli 2022. Seega saab kohus otsustada kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist
Antud hetkel saab tegemist olla üksnes võlgniku ennetähtaegse kohustustest vabastamisega, kuid selleks on eeldused täitmata. Võlgnik ei ole kohustusi täitnud arvestavas ulatuses. Nõude jääk on 5986,41 eurot. Võlgnik ega võlausaldajad ei avaldanud soovi enda suuliseks ärakuulamiseks X kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik esitas 22.08.2023 viimase aruande koos lisadega. Võlgnik palub ennast kohustustest vabastada. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FiMSi jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas esitati pankroti- ja kohustustest vabastamise avaldus enne FiMSi jõustumist, s.o enne 01.07.2022, siis kohaldab kohus asja menetlemisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (
) redaktsiooni.
lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on
lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani (kehtiv redaktsioon). Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud kolm aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt
lg-le 1.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole. Võlgnik ega võlausaldajad ei avaldanud soovi nende suuliseks ärakuulamiseks võlgniku kohustustest vabastamise otsustamisel. Võlausaldajad Bondora AS, AS SEB Pank ja Swedbank AS vaidlevad võlgniku kohustustest vabastamisele vastu. Holm Bank AS nõustub võlgniku kohustustest vabastamisega. Intrum Debt Finance AG ja Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskus teatasid, et nende nõuded on täies ulatuses rahuldatud. Teised võlausaldajad kohtule oma seisukohta ei esitanud. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik on menetluse kestel olnud pidevalt hõivatud tööga ja töötanud samaaegselt ka mitmel töökohal. Püsikulusid on enamjaolt kandnud võlgnik ise. Viimase aruande kohaselt kannab söögi ja transpordikulusid osaliselt ka elukaaslane. Võlgnikul on neli alaealist last. Vaatamata raskele majanduslikule olukorrale on võlgnik teinud regulaarselt võlausaldajatele väljamakseid. Seejuures Intrum Debt Finance AG ja Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu võlad on täies ulatuses rahuldatud. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud talle seaduses ettenähtud kohustusi. Kohus arvestab, et võlgnik on menetluse kestel olnud kohtule kättesaadav ja esitanud nõuetekohaselt usaldusisiku aruandeid. Võlgnik on aruannetes kajastanud hulgaliselt selgitusi temale laekunud summade kohta ja toonud esile selgitusi aruande perioodi kulgemise kohta. Seejuures on võlgnik koos aruannetega esitanud kohtule ka kõik ettenähtud lisad oma sissetulekute kontrollimiseks. Kohtu hinnangul nähtub võlgniku käitumisest motivatsioon ja tahe täita talle seadusega pandud kohustusi ning rahuldada võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses. Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid vastavalt võimalustele ja seda ka kuudel, mil arvestades tema sissetulekute liiki ja nende suurusi, tal tulu loovutada ei tulnud. PankS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 130 jj on esile toodud sissetuleku arestimise erisused. TMS § 131 lg 1 p 1 ja 7 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata riiklikele peretoetustele ega seadusel põhinevale elatisele. TMS § 132 lg 1 kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet (TMS § 132 lg 2). Võlgnikul on neli alaealist last. Kohus on seisukohal, et võlgnik on andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ega ole
§-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt rikkunud. Kohus on seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamata jätmise aluseks ei saa olla ainuüksi asjaolud, et aruannetes on märgitud pankrotimenetluses jaotise alusel tehtud väljamakset kui kohustustest vabastamise menetluses tehtud maksena. Samas ei ole kajastatud võlgniku poolt tehtud väljamakseid võlausaldajale summas 135 eurot. Ühtlasi, et võlgnik ei ole ilmselt kohelnud võlausaldajaid võrdselt, sest mõne võlausaldaja nõue on täies ulatuses täidetud. Võlgniku kohustustest vabastamata jätmine on põhjendatud üksnes olukorras, kus võlgnik on süüliselt rikkunud talle seadusega pandud kohustusi. Süülisusele viitaks võlgniku teadlik seadusi rikkuv käitumine sooviga võlausaldajaid kahjustada. Võlausaldaja poolt etteheidetud tegudest ei nähtu kohtule võlgniku tahet võlausaldajaid kahjustada. Seejuures 22.08.2023 aruandes võlgnik ka põhjalikult selgitab, et tegemist on olnud üksnes eksimusega. Kohus ei näe võlgniku käitumises pahatahtlikust, mis tingiks tema kohustustest vabastamata jätmise. Vastuseks võlausaldajate vastuväidetele märgib kohus järgmist.
aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on
lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Eeltoodud sättest tulenevalt ei vähendata automaatselt kõigi enne 01.07.2022 algatatud kohustustest vabastamise menetluse tähtaega kolmele aastale, vaid tähtaega vähendatakse üksnes nendes menetlustes, milles 01.07.2022 seisuga oli jäänud kohustustest vabastamise otsustamiseni rohkem kui kolm aastat. Seega kolmele aastale vähendatakse kõik need kohustustest vabastamise menetlused, mis on algatatud peale 01.07.2020. Kohustustest vabastamise menetlused, mis on algatatud enne 01.07.2020 kestavad viis aastat. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on kohustustest vabastamise menetlus algatatud 07.09.2020, siis lühendatakse menetluse kestus kolmele aastale, sest 01.07.2022 seisuga oli käesolevas asjas jäänud kohustustest vabastamise otsustamiseni rohkem kui kolm aastat. Käesolevas hetkeks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest kolm aastat möödunud. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldajate seisukoht, mille kohaselt kohus saab
lg 1 alusel otsustada kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist alles 01.07.2025, ebaõige ja vastuolus isikute võrdse kohtlemise põhimõttega. Sellise tõlgenduse puhul peaks kohus otsustama kohustustest vabastamise üle samaaegselt nii nende isikute puhul, kelle suhtes menetlus algatati 01.07.2022 kui ka nende puhul, kelle menetlus algas juba 01.07.2020. Tekiks olukord, kus need võlgnikud, kelle kohustustest vabastamise menetlus algatati enne seadusemuudatust, peaksid taluma menetluse kestust viis aastat ja teised vaid kolm aastat. Kohtu hinnangul on seadusandja just sellise ebavõrdse olukorra vältimiseks üleminekusättena ette näinud
Kohus märgib täiendavalt, et eelnenud selgitustest tulenevalt ei ole käesoleval hetkel tegemist võlgniku ennetähtaegse kohustustest vabastamise otsustamisega
Seega ei oma asja lahendamisel otseselt tähtust kas isik suutis menetluse käigus võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses vähendada või mitte. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku X pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb X tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku X majanduslik seisukord seda kohtu hinnangul kahtlemata on. Kohus ei pea põhjendatuks ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamist, kuivõrd võlgnik on oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja see ei ole tõenäoline, et võlgnik suudaks temale seadusega pandud kohustusi paremini täita. Samas selliselt jätkuks tema majanduslikult raske olukord veelgi kauem. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (
lg 1).
lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib
lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirju esitanud ning menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Tulenevalt
lg-st 7 avaldab kohus teate X (pankrotis) kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.