Obsah (4)

§ 74§ 68§ 424§ 75

Kriminaalasi nr 1-19-7587 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg 18. veebruar 2020. a Kriminaalasja number 1-19-7587 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaave

§ 74lg 4 alusel pöörata täitmisele E.T-le Tartu Maakohtu 25.09.2019.

a otsusega kriminaalasjas 1-19-7587 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka E.T eelvangistuses viibitud aeg (alates 29.01.

1. a). Karistuse kandmise aja alguseks lugeda E.T kinnipidamise aeg, s.o 29.01.
2. a. E.T suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtumääruse jõustumisel või kohtumäärusega määratud karistuse ära kandmisel. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul alates kättetoimetamisest esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 25.09.
3. a otsusega tunnistati E.T süüdi

§ 424

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka E.T kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 3 päeva. E.T lõplikuks karistuseks loeti 3 kuud 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui E.T ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2, 4 alusel temale määratud lisakohustusi.

§ 75

lg 2 p 2,8 alusel määrati E.T-le lisakohustused mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 75

lg 4 alusel määrati E.T-le lisakohustus registreerida ennast kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal. Kohtuotsus jõustus 11.10.

1. a. 29.10.
2. a esitas kriminaalhooldusametnik E.T suhtes erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata mõistetud ära kandmata karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt ei ole E.T-ga võimalik saada kontakti ja ta ei ole korduvalt ilmunud kriminaalhooldusosakonda (22.10.
3. a ja 29.10.
4. a). Erakorralise ettekande kohaselt helistas 15.10.
5. a ametnik
6. korral E.T-le , et kokku leppida esmane kohtumine. Kuna E.T telefonikõnedele ei vastanud, saatis ametnik talle kirjaliku kutse aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxx Kutses oli esmaregistreerimine määratud kuupäevale 22.10.
7. a kell 10.
8. Antud kuupäeval E.T kriminaalhooldusosakonda ei ilmunud ja ametnikku eelnevalt ei teavitanud. Ametnik helistas hooldusalusele, esimesele kõnele vastati, kuid midagi ei räägitud. Teisele kõnele enam ei vastatud. Ametnik otsustas saata uue kutse aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxx Uueks registreerimisajaks määras ametnik 29.10.
9. a kell 10.
10. E.T järjekordselt osakonda ei ilmunud ja kõnele ei vastanud. 29.10.
11. a tegi ametnik koos vanemkriminaalhooldusametnik-metoodiku Carmen ToomlaOhoviga kodukülastuse aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxu. Trepikoja välisuks oli lukus ja Carmen Toomla-Ohov helistas fonolukust korterisse number xx. Vastas naisterahvas, kelle sõnul pole E.T kodus ja ta olevat sõbral külas. Küsimusele, millal võiks E.T koju jõuda, sellele naisterahvas vastata ei osanud. Naisterahvas mainis veel, et E.T on ribid katki. Ametnik oli üllatunud, et kuidas isik saab katkiste ribidega külas olla, kuid kriminaalhooldaja vastuvõtule ei ilmu. Naisterahvalt küsis Carment Toomla-Ohov, kas saaks telefoninumbri, millele E.T vastata võiks, kuid seda naisel väidetavalt anda polnud. Samuti tunnistas naisterahvas, et kutsed on antud aadressile kohale jõudnud. Vestlus lõppes sellega, et naisterahvas lubas ametnike käigust E.T-le teada anda. Lisaks palusid ametnikud, et E.T helistaks osakonda. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku E.T-le mõistetud karistus täitmisele pöörata. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei ole E.T-ga võimalik kriminaalhooldust läbi viia, sest isik ei ilmu registreerimistele ja temaga ei saa kontakti. Ametnikule jääb mulje, et hooldusalune ei soovi koostööd teha ja seetõttu on ametnik seisukohal, et karistus tuleks pöörata täitmisele. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 06.11.
12. a. E.T kohtuistungile ei ilmunud. Telefoni teel teatas 04.11.
13. a E.T, et ta on Soomes ja ei saa Eestisse tulla. Tartu Maakohtu 07.11.
14. a määrusega kuulutati E.T tagaotsitavaks ja kohaldati tabamisel tõkendina vahistamist. E.T peeti kinni 29.01.
15. a. 2 Kohus arutas erakorralist ettekannet 13.02.
16. a kohtuistungil. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. E.T oli nõus karistuse täitmisele pööramisega. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku esitatud taotlus E.T-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 74

lg 4 sätestab, et süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt on E.T rikkunud talle Tartu Maakohtu 25.09.

1. a otsusega käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid, s.o ennekõike registreerimiskohustust, aga E.T on lahkunud ilma kriminaalhooldusametniku loata Eesti riigi territooriumilt ja olnud kriminaalhooldusametnikule kättesaamatu kriminaalhoolduse algusest peale. E.T selgitusi arvestades puudusid mõjuvad põhjused rikkumiste toimepanemiseks. E.T on teinud teadliku valiku Soome jäädes kõiki kriminaalhoolduse nõudeid eirata. Kohtu hinnangul ei ole kriminaalhoolduse jätkamine E.T puhul otstarbekas ja ei täida eesmärki ning seda ennekõike E.T ükskõikse suhtumise ja suutmatuse tõttu jätkuvalt kohtu määratud kohustusi täita. E.T-le anti Tartu Maakohtu 25.09.
2. a otsusega võimalus kanda karistust vabaduses, kuid E.T ei kasutanud antud võimalust. E.T selgituste kohaselt lahkus ta riigist koheselt pärast kohtuotsuse tegemist ja tagasi enam ei tulnud. Seega rikkus E.T kõikvõimalikke kriminaalhoolduse nõudeid ja ta on olnud pikka aega kriminaalhooldaja jaoks kättesaamatu. Sealjuures teadis E.T, millised on kohustuste rikkumiste tagajärjed. 29.01.
3. a pöördus E.T ise politseisse. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu arvates alust arvata, et kriminaalhoolduse jätkamine on võimalik ja tulemuslik. Kohtu hinnangul puudub E.T siiani arusaam talle antud vabaduses viibimise võimalustest ja määratud kohustustest. Võttes arvesse rikutud kohustuste sisu ja E.T suhtumist kohustuste täitmisesse, on ilmne, et E.T suhtes ei ole kriminaalhoolduse jätkamine võimalik. Eeltoodust tulenevalt tuleb pöörata täitmisele E.T-le Tartu Maakohtu 25.09.
4. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-7587 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuud 27 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka E.T eelvangistuses viibitud aeg alates 29.01.2020. a. E.T suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tuleb tühistada kohtumääruse jõustumisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 3