1-22-4402/27

(6)22-4402, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Harju Maakohtu 28.07.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-4402 tunnistati Fred Gross süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus, suurendades Fred Grossile nimetatud kohtuotsusega mõistetud karistust (1 aasta vangistust) Harju Maakohtu 19.10.2021 otsusega nr 1-21-6823 mõistetud karistuse ärakandmata osa (2 aastat ja 7 kuud) võrra, lugedes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat ja 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Fred Grossi eelvangistuses viibimise aeg ja karistusaja alguseks loetakse tema kinnipidamine 18.06.2022. Viru Vangla esitas 12.09.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Fred Grossi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve alla. Tuginedes kinnipeetava iseloomustuses esitatud andmetele ning süüdimõistetu poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele toetab Viru Vangla kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Fred Grossi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kuni 18.01.2026 ja käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Käitumiskontrolli ajal kohustada isikut lisaks KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõuetele täitma ka KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,9 sätestatud kohustusi. Elektroonilise valve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 3 kuud alates valveseadme paigaldamisest. Prokuratuuri seisukoht Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Iris Asuküla on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Fred Grossi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17). Prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta. Sellised andmed on olemas vanglal ja nende pinnalt on vangla oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vangla vastavas hinnangus kahelda. Seega nõustub prokuratuur vangla iseloomustuses väljendatud seisukohaga ja toetab kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Fred Gross kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise valve kohaldamisega. Antud elukohas elas ta ka vahetult enne vangistust. Põhiliselt on seal selline süsteem, et töötamine on üks osa programmist. Töötamine tegelikult on vabatahtlik, see ei ole tasustatud, aga kui inimene näitab seal ennast usaldusväärsena, siis on 2

(6)erandeid, keda lubatakse töötama enda valitud töökohale, kus saab ka tasu. Tal ei ole elukaaslast, tal ei ole kellegagi niivõrd lähedast suhet olnud juba

1. aastast. Last tal ei ole, ekslik informatsioon oli selles osas, sest alguses talle öeldi, et tal on, kuid hiljem selgus, et siiski mitte. Pere osas ta täpsustab, et mitte, et tal ei ole pereliikmetega midagi ühist, vaid ta avaldas vestluses arvamust, et ta on ise oma tegevuste ja elatud eluga niivõrd võõraks ja kaugeks jäänud nende jaoks, et ei ole nii palju ühiseid hetki, kui võiks olla ühes normaalses peres. Seda enam, arvestades, kui palju neid peres on, peale tema veel 5 õde ja 4 venda. Osade õdede-vendadega ta suhtleb natuke vähem, aga neil ei ole läbisaamine ka halb. Ema ja paari õega ta suhtleb rohkem, see oli enne vanglat juba nii ja on ka vanglas nii. Halba läbisaamist pereliikmetega ei ole, nad suhtlevad küll, lihtsalt osadega intensiivsemalt kui teistega. Kõige suurem probleem on tema suhtumine, varem ka alkohol, narkootikumid ja üle võimete elamine. Alkoholist ta on õnneks juba prii üle paari aasta ja narkootikumidest samuti. Suhtumine on aga kõige suurem probleem, millega ta peab igapäevaselt vaeva nägema. On neid hetki, kus ta saab paremini hakkama, kus ta on enesekindlam, kus ta julgeb astuda uusi samme, võtta vastu uusi võimalusi. Ta polnud veel 11 saanud, kui sattus Lasnamäel õue peal vanemate poistega ringi hulkuma ning juba alaealisena sattus ta vanglasse, ja ka hiljem sattus sinna väga tihti tagasi. Enamuse oma oskustest ja teadmistest on ta saanud vangla keskkonnas ja see ei ole just kõige meeldivam koht. Tal ei ole õigustusi nende tegude suhtes, mis teda sinna on toonud ning selles osas, mis ta vanglas on teinud. Need distsipliinirikkumised on lapsikud rikkumised. Vanglaga on selline justkui vägikaika vedu. Need on olnud teadvustatud tegevused, ei ole olnud impulsiivne tegevus. Ta tahtis pääseda üksikvangistusse, tegeleda iseendaga. Ta on palju halvemini vanglas käitunud, ta ei tahtnud, et miski viiks teda emotsionaalselt selleni, et ta midagi hullemat toime paneks või mis võiks viia tema karistuse pikendamiseni. Ta tahab saada paremaks inimeseks. Ta alustas sellel sügisel uuesti hariduse omandamisega, käib
2. klassis. Ta on Xxxx kontaktisikuga ka rääkinud sellest, et tal on võimalik jätkata haridusteed täiskasvanute gümnaasiumis, nad toetavad seda. Ta on saanud kinnitust erinevatelt isikutelt nii vanglas kui ka väljaspool, et ta on juuksurina väga hea, seega ta tahaks omandada juuksuri eriala. Tallinna Kutsehariduskeskus näiteks võimaldab seda. Tal on ka paar sõpra, kes on kristlased ja talle heaks eeskujuks, nad on ka pereinimesed ning on talle toeks ja kinnitavad talle ikka ja jälle, et see, et ta on vanglas, see ei mõjuta nende arvamust temast. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, ta õppis kuidas majanduslikult paremini toime tulla, kuidas emotsioone talitseda, kuidas uusi suhteid luua ja vanu hoida. See oli põhirõhk, sest ta iseenda pealt näeb, et need on need kohad, mis nõrgaks jäävad ja mõjutavad käitumist. Samuti sai rõhku pandud alkoholi ja narkootikumide tarvitamisele, aga kuna need olid tema poolt juba iseseisvalt välja lülitatud, siis see oli lihtsalt selline kohustuslik teema, mida läbi käia. Ta ei suhtle enam isikutega, kellega koos on kuritegusid toime pannud. Ta ei suhtle ka väljaspool vanglat enam isikutega, kellega kandis koos vangistust, ta ei soovi nendega ühendust hoida. Ta soovib püüelda selle poole, et saada paremaks inimeseks, seega tema suhtlusringkond koosneb valdavalt seaduskuulekatest isikutest. Kui kriminaalhooldaja peab vajalikuks, siis ta on nõus läbima ka sotsiaalprogramme. Kaitsja leidis kohtuistungil, et Fred Gross on vangistuses olles teinud järeldused oma käitumise suhtes. Isik on saanud aru, et selline käitumine ei ole enam jätkusuutlik olnud, kus pannakse toime kuritegusid. Isik viibib vanglas seitsmendat korda, jätkates sellist elustiili, ei ole see tema nägemuses enam jätkusuutlik. Isik on motiveeritud elama õiguskuulekalt, vabanedes läheb ta elama Xxxx MTÜ-sse elektroonilise valve alla. Tal on võimalik seal teha tööd, see töö tegemine toimub kontrollitud keskkonnas, isik ei jää tähelepanuta, on pideva jälgimise all. Kui ta peaks selles MTÜ-s rikkuma reegleid, siis ta teab, kuhu tema tee edasi viib – tagasi vanglasse. Kui isik suudab järgida sealset kodukorda ja tõestada oma võimekust õiguskuulekalt elada, siis on võimalik, et ta on mõistnud oma käitumist ja teinud kõik endast oleneva, et edaspidi ühiskonnas eksisteerida õiguskuulekalt. Tal on motivatsioon omandada haridust, sh ka kutseharidust. See on 3

(6)oluline, et olla hiljem tööturul konkurentsivõimeline. Alkoholi tarbimise osas on isik saanud arusaamise, et alkohol võib viia ta tagasi vanglasse. Kaitsja loodab, et isik on teinud lõpparve alkoholi ja narkootikumidega. Isik tõi välja ka, et tema põhiprobleem on suhtumine. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi vangistuses ning varasemalt on läbinud ka teise sotsiaalprogrammi, nende läbimine on olnud isikule kasulik, sest ta on muutnud oma suhtumist. Sellest tulenevalt leiab kaitsja, et isikule tuleks anda võimalus ennast tõestada väljaspool vanglat. Kokkuvõtvalt taotles kaitsja isiku vabastamist ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Maakohtu seisukoht ja põhjendused

1. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
2. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Fred Gross ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
3. Fred Gross kannab liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning on käesolevaks ajaks kandnud ära rohkem kui ühe kolmandiku talle mõistetud karistusajast ning nõustunud KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega, seega on täidetud KarS § 76 lg 1 p-s 1 sätestatud formaalsed eeldused süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub ka see, et Fred Grossi avaldatud vabanemisjärgne elukoht aadressil xxxx vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele.
4. Üksnes formaalsete eelduste täidetus ei tingi aga ennetähtaegset vangistusest vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust vangistusest ennetähtaegseks vabanemiseks, vaid süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise otsustab kohus KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolude kaalumise tulemusena (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8).
5. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20).
6. Kohus märgib, et Fred Grossil on täitmata üks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise esmaseid eelduseid, milleks on õiguskuulekas käitumine vangistuse jooksul. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et tal on 11 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui isik ei suuda vangistuses, range järelevalve all, alluda kehtestatud korrale, siis seab see kahtluse alla tema suutlikkuse teha seda vabaduses.
7. Kohus möönab, et isiku käitumises vangistuses esineb ka positiivseid asjaolusid. Ta on vangistuse jooksul töötanud majandustöödel toidujagajana, aednikuna ja juuksurina.
8. aasta septembris alustas ta uuesti õpinguid kümnendas klassis. Lisaks on ta vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, kus töötas kõikides teemades kaasa ning avaldas julgelt oma arvamust. Programmi kokkuvõttest nähtub, et ta analüüsis oma käitumist ja on aru saanud, et endine eluviis ei ole jätkusuutlik, kinnipeetav on motiveeritud edaspidiseks seaduskuulekaks eluks ning väljendab realistlikke plaane tulevikuks. 4

(6)individuaalses täitmiskavas väljatoodule, siis on kinnipeetaval seal märgitud tegevustest veel täitmata keskhariduse omandamine. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav loobus keskhariduse omandamisest

1. aastal seoses tervisliku seisundiga, kuid käesoleval aastal alustas taas õpinguid kümnendas klassis. Kohus leiab, et hariduse omandamisega jätkamine vangistuses aitab parandada isiku võimalusi tööturul pärast vabanemist ning seeläbi ka vähendada uue kuriteo toimepanemise riske. Lisaks planeerib kontaktisik kinnipeetavale vangistuse jätkumisel sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ jätkutegevused, mis samuti aitavad vähendada isiku riskivast ja hoolimatust elustiilist ja puudulikust probleemide lahendamise oskusest tulenevaid uue kuriteo toimepanemise riske.
2. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on tunnistanud, et otsib kuritegusid toime pannes teravaid elamusi ja on ära kasutanud teiste inimeste usaldust, et rahuldada nende arvelt oma vajadusi. Katseajal on varasemalt kasutanud ära heatahtlike tuttavate vastutulelikkust ja usaldust, kes võtsid teda elama oma koju, seega on harrastanud parasiteerivat eluviisi. Lisaks on isik varasema riskihindamise käigus tunnistanud, et talle on omane teistega manipuleeriv käitumine, et saavutada oma tahtmist. Samuti on iseloomustuses märgitud, et isik ei huvitu oma tegude tagajärgedest, vaid peab teisi asjaolusid tähtsamaks ning loodab pääseda karistustest läbi manipulatsiooni ja teiste isikute kaastunde. Eeltoodu seab kahtluse alla isiku siira motivatsiooni jätkata oma elu seaduskuulekalt. Ka tema senine elukäik näitab, et vaatamata talle antud võimalustele oma karistust vabaduses kanda ning oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerida, jätkab kinnipeetav uute kuritegude toimepanemist.
3. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et antud juhul ei ole täidetud materiaalsed eeldused Fred Grossi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Karistuse eesmärgid ei ole veel täidetud ning kohtul puudub kindlus, et käesolevaks ajaks kantud karistusaeg on isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, eriti arvestades, et ta on vangistuses toime pannud hulganisti distsiplinaarrikkumisi. Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades ei ole kohtul kujunenud veendumust, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid selleks, et hoida ära uue kuriteo toimepanemist Fred Grossi poolt. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Fred Grossi elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
4. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Metsma, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 144 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 17.11.2023 kohtumäärusega jäeti Fred Grossi ja tema kaitsja määruskaebused Viru Maakohtu
5. oktoobri 2023 määruse peale läbi vaatamata. 24.10.2023 kohtumäärus 1-22-4402 jõustus 07.12.2023 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 6