) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasutakse Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 SEB Pank; nr EE062200221059223099 Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja esitas hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis hagi 18.09.2022 määrusega menetlusse ja andis kostjale tähtaja 14 päeva hagile kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale isiklikult kätte toimetada. Kohus jättis 19.10.2023 kohtudokumendid kostjatele eluruumi postkasti. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et hagi on kostja suhtes õiguslikult põhjendatud ja kuulub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 alusel rahuldamisele tagaseljaotsusega.
lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
kohaselt võib menetlusdokumendi lugeda kättetoimetatuks dokumendi panemisega eluruumi juurde kuuluvasse postkasti, mida saaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Sellisel viisil on kättetoimetamine lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt ühel korral ja seda ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule käesoleva seadustiku § 322 lõike 1 või § 323 kohaselt. Kohtul ei õnnestunud kohtudokumente kostjale kätte toimetada 25.09.2023, 03.10.2023 ja 19.10.2023. Kohus 2/4 2-23-111918 jättis kohtudokumendid kostjate eluruumi postkasti 19.10.2023. Kostja vastuse esitamise tähtajaks oli 02.11.2023. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.
lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 108 lg 1 kohaselt ning kuulub rahuldamisele. Kostjas elas 2006-2019 munitsipaalkorteris aadressil XXX Hageja ja Kostja vahel oli sõlmitud eluruumi üürileping, mis oli 15.08.2018 pikendatud. Perioodil 03.2015 kuni 04.2018 rikkus kostja Üürilepingut, so kohustust maksta kõrvalkulude eest ja sellega seoses kandis Hageja, kui korteri omanik kulud summas 4860,49 eurot. 1.04.2018 seisuga moodustas Kostja võlgnevus kommunaalkulude eest OSK Grupp OÜ ees (teenust osutav ettevõte) kokku summas 4 860,49 eurot. Antud võlgnevus oli 24.05.2018 Hageja ja OSK Grupp OÜ-ga sõlmitud kompromissilepingu nr 2-8.12/223 alusel üle võetud. Võlgnevus summas 3 419, 77 eurot oli kaetud maksekäsuga nr 2-15-103499 ja summa 539,14 eurot oli Linnavalitsusele tagastatud. Eeltoodust tulenevalt on Hagejal hüvitamata jäänud ning kohtumäärusega katmata nõue Kostja vastu kokku summas 901,58 eurot. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks võlgnevuse 901,58 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (
Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (
lg 1).
lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub välja mõista menetluskulud 310 eurot so tasutud riigilõiv. Käesoleva tsiviilasja hagihind on 901,58 eurot. Hagihinnalt kuni 1000 eurot kuulub RLS § 59 lg 1 alusel tasumisele riigilõiv summas 245 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu kokku 310 eurot, seega 65 eurot ettenähtust rohkem. Enam tasutud riigilõivu ei ole võimalik vastaspoolelt välja mõista.
lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem, vastava avalduse alusel. Seega on hagejal õigus esitada enamtasutud riigilõivu tagastamise avaldus. Põhjendatud on mõista kostjalt välja 245 eurot tasutud riigilõivu. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 245 eurot, so riigilõiv. Viivitamatu täitmine 3/4 2-23-111918 Vastavalt
lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohus tunnistab käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.