Obsah (8)

§ 236§ 223§ 35§ 169§ 46§ 33§ 16§ 227

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. septembril 2023, Tallinnas Väärteoasja number 4-23-1736 (2302,22,017186) Kohtunik Andra Sild Kohtuistungi sekretär

) § 223 lg 1 ja

§ 236

lg 1 järgi Menetlusalune isik Kätlin Tammann: isikukood: 47904226029; elukoht: xxxx; e-post: xxxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi esindaja Jaak Paju RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja VTMS §-dest 133–134 maakohus otsustas: 1. Jätta muutmata väärteoasjas nr 2302,22,017186 26.05.2023 tehtud otsus, millega määrati Kätlin Tammannile

§ 223

lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut, s.o summas 400 eurot ning

§ 236lg 1 alusel rahatrahv 80 trahviühikut, s.o summas 320 eurot.

2. Kätlin Tammannile

§ 223

lg 1 järgi mõistetud rahatrahv 100 trahviühikut ehk 400 eurot ning

§ 236

lg 1 järgi mõistetud rahatrahv 80 trahviühikut ehk 320 eurot, s.o kokku 720 eurot, tuleb kassatsioonitähtaja jooksul tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri

2. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, s.o kohtuväline menetleja, 10 päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
3. Jätta menetlusaluse isiku Kätlin Tammanni kaebus rahuldamata.
4. Kohtuotsuse lõpposa teha teatavaks menetlusosalistele. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis
5. oktoobril 2023 hiljemalt kell 17.
6. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 23.09.2023 esitas menetlusalune isik Kätlin Tammann Harju Maakohtule kassatsiooniteate. VÄÄRTEOETTEHEIDE 18.10.2022 kella 18.35 ajal juhtis Kätlin Tammann xxxx juures mootorsõidukit xxxx, registreerimisnumbriga xxxx ning ei hoidunud kõigest, mis võiks ohustada teisi liiklejaid ega olnud eriti tähelepanelik samal teel liikunud lapse suhtes. Ei veendunud enne liikuma hakkamist, et külgvahe jalakäijaga on ohutu ning sõitis vasakpoolse esirattaga üle tee ääres peatunud jalakäija kanna. Oma tegevusega põhjustas M P tervisekahjustused, mis on fikseeritud haiglateatisega. Sellise tegevusega rikkus Kätlin Tammann

§ 35

lg 1, § 46 lg 3, § 33 lg 2 p 8 ja § 16 lg 1 nõudeid ning väärtegu on kvalifitseeritud

§ 223lg 1 järgi.

Lisaks lahkus ta liiklusõnnetuse sündmuskohalt ning ei teavitanud häirekeskust, kuigi liiklusõnnetuse tagajärjel oli vigastada saanud inimene. Sellise tegevusega rikkus Kätlin Tammann

§ 169

lg 2 p 2 nõudeid ning väärtegu on kvalifitseeritud

§ 236lg 1 järgi.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 26.05.2023 otsusega väärteoasjas nr 2302,22,017186 karistati Kätlin Tammanni

§ 223

lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 400 eurot ja

§ 236lg 1 järgi rahatrahviga 80 trahviühikut ehk 320 eurot.

Kätlin Tammann esitas 30.05.2023 kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Kaebuses heidetakse menetlejale ette, et otsus on tehtud puudulike tõendusmaterjalide ja valeütluste alusel. Kaebaja sõnul ei saanud ta teatada liiklusõnnetusest, kuna tal puudus igasugune informatsioon väidetavast õnnetusest ning visuaalselt või verbaalselt puudusid väidetava kannataja poolt kõik õnnetuse/kahju/valu – tunnused, mistõttu ei olnud ta isegi teadlik, et väidetav liiklusõnnetus oleks üldse juhtunud. Väidetav kannatanu ei kukkunud pikali, ei karjatanud kordagi, kui kaebaja väidetava kannatanu sõnutsi tal üle jala sõitis. Lisaks parkis 2 kaebaja auto väidetava liiklusõnnetuse toimumise koha kõrvale, kuna elab antud pargi kõrval. Keegi noorukitest teda juhtunust ei teavitanud, seega ei saanud ta juhtunust häirekeskust teavitada ega ka kannatanule abi pakkuda. Puuduvad igasugused faktid selle kohta, et kaebaja oleks olnud teadlik väidetavast liiklusõnnetusest või saanud selle kohta kuhugi informatsiooni edastada. Kaebuses leitakse, et noorukid, sh väidetav kannatanu on andnud situatsiooni kohta valeütlusi. Noorukid mitte ei liikunud mööda sõiduteed, vaid seisid tee ääres näoga autotee ja auto poole. Seega ei saanud kaebaja sõita üle kellegi kanna. Menetleja väide „ei veendunud enne liikuma hakkamist“ ei vasta tõele, kuna auto liikus terve aja, sõites xxxx tee poolt mööda õueala xxxx kortermaja poole. Seejuures olles jõudnud spordipargi kõrvale (kohtu märkus: jutt käib xxxx teel asuvast skatepargist), vähendas kaebaja kiirust 10-le km/h, sest tuli ületada „lamav politseinik“, mille kõrval seisid noorukid näoga autotee suunas ja seljaga spordipargi poole, mistõttu ei olnud kaebajal võimalik sõita üle nooruki kanna. Kaebajale jääb arusaamatuks, et kuidas juhul, kui ta oleks sõitnud üle nooruki kanna, ei reageerinud nooruk koheselt antud õnnetusele/põhjustatud valule. Kaebaja ei kuulnud valuhüüet, ei näinud kedagi kukkumas. Noorukid liikusid kõik koos spordiparki, ilma igasuguste väliste vigastusteta. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik esitatud kaebuse juurde ja leidis, et ta ei ole toime pannud talle etteheidetud tegusid, tahtlikult on esitatud valetõendeid ja antud vastukäivaid ütlusi. Puudus liiklusõnnetuse sündmuskoht, sest ei olnud karjet ega mahakukkumist, tütarlaps kõndis lihtsalt edasi. Liiklusõnnetust ei toimunud ja seega puudus ka vajadus sellest teavitada. Menetlusaluse isiku sõnul tema isiklikult kedagi nendest noortest ei tunne, aga arvab, et on esitatud valetõendeid selleks, et saada kindlustuselt raha ning suure tõenäosusega on ka tüdruku jalal olev vigastus saadud skatepargist. Kohtuväline menetleja ei nõustunud menetlusaluse isiku poolt esitatud seisukohtadega ja leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuvälise menetleja hinnangul on kaebaja esitanud erinevaid võimalikke väiteid, kuidas sündmus võis juhtuda, kuid jäänud seejuures kogu aeg seisukohale, et tema sündmuse kui sellise toimumist üldse ei mäletagi. Antud asjaolu seab kohtuvälise menetleja hinnangul tugeva kahtluse alla menetlusaluse isiku ütlused. Ülekuulatud noorte ütlused on kohtuvälise menetleja hinnangul usaldusväärsed, kuivõrd kaebaja ja noorte vahel ei olnud varasemalt olnud mingit kontakti ega esinenud ühtegi konflikti. Väide kindlustuspettuse olemasolust jääb kohtuvälisele menetlejale arusaamatuks, kuivõrd isiku raviarved kompenseerib haigekassa ning varalise kahju tekkimist kõnealuse juhtumi puhul deklareeritud ei ole. Sündmuse toimumist on kinnitanud kohtuistungil kolm inimest; lisaks viga saanud tütarlapsele veel kaks tunnistajat. Ülekuulatud tunnistajate selgituste kohaselt jäi autojuhi käitumisest mulje, et ta sai aru, et on lapsele otsa sõitnud. Seega oli kaebajal kohustus toimunud liiklusõnnetusest teavitada häirekeskust, anda teada tekkinud olukorrast ning viga saanud lapsest ning sellisel juhul oleks politsei saanud juhtunusse koheselt sekkuda. Kuivõrd kaebuse esitaja lahkus sündmuskohalt, saigi kannatanud isiku ainuvõimalikuks reaktsiooniks olla pöördumine traumapaunkti vigastuse fikseerimiseks. Kokkuvõtvalt leidis kohtuväline menetleja, et kaebaja on mõlemad rikkumised toime pannud ning nende eest määratud karistused on proportsionaalsed. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Menetlusalusele isikule oli väärteomenetluses etteheidetud

§ 223

lg-s 1 ja § 236 lg-s 1 3 sätestatud süütegude toimepanemist.

§ 223

lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

§ 236

lg 1 sätestab vastutuse liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. Menetlusalune isik Kätlin Tammann eitas nii väärteoasja kohtuvälises menetluses kui ka kohtuistungil temale etteheidetud väärtegude toimepanemist

1. oktoobril 2022 tervikuna. Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega (tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlused, Tallinna Lastehaigla teade liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest, fototabelid) leidnud kinnitust, et Kätlin Tammann pani temale etteheidetavad rikkumised toime. Antud järeldusele jõudmist põhjendab kohus järgnevalt. Tunnistaja M P poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt tuli ta koos sõbra A
2. aasta oktoobris poest. Skatepargi juures oli vaja ületada teed elutsooni kaudu, kus on ka „lamav politseinik“. Nad nägid vasakult lähenemas autot, peatusid, et oodata kas auto sõidab mööda või peatub selleks, et neid üle tee lasta. Auto peatus, nad hakkasid teed ületama ja kui jäi veidi maad skateparki sisenemiseni, hakkas auto äkki sõitma. Tunnistaja oli tee äärekivide läheduses skatepargi pool, kui tundis valu jalas, keeras ringi ning nägi et tema kannal on auto. Tunnistaja mäletamist mööda karjus ta „ai“ ja siis „valus“, et auto sõidaks eemale, mille peale auto sõitis eemale, peatus ning juht – naisterahvas – hakkas nende peale karjuma. Kestis see umbes 15 sekundit, siis sõitis auto edasi ning autojuht karjus talle eesti keeles „mine vittu“. Ei tea täpselt, kuhu auto sõitis, aga üks poiss jooksis autole järele ja tegi pilti. M P sõnul ei ole ta kunagi varem antud naisterahvaga kokku puutunud, ka ei ole nende vahel olnud mingeid konflikte. Samal päeval läks tunnistaja koos emaga traumapunkti. Seal vaadati tema jalg üle, tehti röntgen. Viga said tunnistaja sõnade kohaselt nii tema vasak kui parem jalg (kohtuistungi protokoll 08.08.23 lk 38 pöördel) ja seda sai ka traumapunktis räägitud. Tunnistaja M P pöördumist traumapaunkti kinnitab SA Tallinna Lastehaigla teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest (tl 3), millest nähtub, et 18.10.2022 kell 19.00 pöördus Tallinna lastehaiglasse jalakäija M P, kes oli saanud xxxx kaupluse lähedal löögi autolt. Lastehaiglas tuvastati M Pl kerge vigastus – vasaku hüppeliigese põrutus. Tunnistaja A K poolt kohtuistungil antud selgituste kohaselt suundusid nad M Pga
3. aasta oktoobrikuus xxxx skateparki. Enne seda käisid lähedal asuvas xxxx kaupluses, kust liikusid mööda kruusateed otse skatepargi poole. Skateparki jõudmiseks ületasid nad hoovialal asuvat sõiduteed. Enne seda, kui nad jõudsid astuda skatepargi territooriumile, hakkas nende suunas sõitma auto. M kõndis tunnistaja K paremal ja veidi tagapool ehk tunnistaja K jõudis enda sõnul ületada tee kiiremini. Tunnistaja jõudis muru peale üle kivipiirde ajal, kui M P oli veel asfaltteel. Pärast seda kui auto sõitis M peale, M kuidagi karjatas, hakkas lonkama ning siis nad (teised noored) panid ta pingi peale istuma. Üks poiss läks autot pildistama. Nad rääkisid Mga veel veidike juttu ja siis saatsid ta koju. A K kinnitusel sai viga M jala tagumine osa. Seejuures osutas tunnistaja kohtuistungil parema jala kannale. Tunnistaja mäletamist mööda jäi autojuht, kellega ta kunagi varem ei ole kohtunud, pärast kokkupõrget Mga seisma, karjus midagi eesti keeles avatud aknast ja siis sõitis minema. Mida ta karjus, tunnistaja öelda ei osanud, kuna ei valda eesti keelt. Menetlusaluse isiku küsimusele, miks noorukid ei läinud talle järele ja ei teavitanud juhtunust, vastas tunnistaja kohtuistungil sest teie astusite trepikotta ja me ei jõudnud. Tunnistaja P B mäletab eelmise aasta oktoobrikuus xxxx skatepargi juures ühe tuttava tüdrukuga seotud sündmust, mis võis toimuda õhtul kella 7-8 ajal. Tunnistaja nägi, kui auto sõitis ning samal ajal ületasid tüdrukud teed. Tunnistaja oli tüdrukutest sellel hetkel umbes 20 meetri kaugusel. 4 Kuulis sõpradelt, et kas auto või autoratas riivas tüdruku jalga. Edasi karjus naisterahvas midagi eesti keeles, istus autosse ja siis sõitis lihtsalt minema. Kuna nad oli sellisest käitumisest hämmastunud, otsustasid autot jälgida. Auto parkis skatepargi läheduses, naine väljus autost ja sisenes majja. Tüdruku jalg oli pärast kokkupuudet autoga paistes ja tal oli raske liikuda. Teised viisid tüdruku esimese pingini ja soovitasid minna traumapunkti. Tunnistaja kinnitas, et tegi autost ka foto, milline asub toimikus (tl 11). Kaebaja Kätlin Tammann selgitas, et kui ta õhtul umbes kella poole 7 ajal mööda xxxx tee õueala töölt koju sõitis, seisis täpselt tee peal, ringteel, mis on enne skateparki, noorukite punt. Kaebaja vähendas kiirust, kuna skatepargi ukse ees on „ lamav politseinik“. Auto mitte ei seiskunud, vaid ta võttis kiiruse hästi madalaks. Noorukid seisid temast vasakul, tee ääres. Kaebaja sõitis neist väga aeglaselt mööda, parkis auto natuke maad kaugemal nurga peal ja sealt edasi oli veel minna mõnikümmend meetrit majani. Selle aja jooksul ei tulnud talle keegi noorukite pundist järgi, ei olnud ühtegi „ai“ karjatust, mitte ühtegi maha kukkumist, noored lihtsalt seisid seal edasi. Noortest möödudes oli tal auto aken kinni, keegi ei öelnud midagi, lihtsalt käis ära nö näpuvibutus. Kaebaja läks koju ja juba hiljem sai kutse politseisse. Kaebaja kinnitas, et tema kellegi jalast üle sõitnud ei ole, kellegagi sellest pundist suhelnud ei ole. Küll on ta aga varasemalt väljunud autost, et kutsuda korrale autoteel seisvaid noorte punte ning sama probleemiga seoses pöördunud isegi Mustamäe linnaosa valitsuse poole. Kas tegemist on olnud samade noortega, ta öelda ei oska, kuid kuna ta on väga kergesti meelde jääva soenguga, ei saa seda välistada. Kõrvutades tunnistajate poolt antud ütlusi, SA Tallinna Lastehaigla teatist ja fototabeleid on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et 18.10.2022 kella 18.35 ajal sõitis Kätlin Tammann tema kasutuses oleva mootorsõidukiga xxxx, registreerimisnumbriga xxxx xxxx juures asuva skatepargi sissepääsu lähedal üle tee ääres peatunud jalakäija M P kanna. Vigastuse tekkimise viisi kinnitasid kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad A K, M P ja P B, kes kõik 18.10.2022 viibisid sündmuskoha vahetus läheduses sel momendil, kui Kätlin Tammanni juhitud sõiduk riivas või sõitis üle M. P jala kanna. Kohtuistungil väitis M. P, et tegemist oli vasaku jala kannaga, kuid möönis küsimustele vastates, et haiget said mõlemad jalad. Samal kuupäeval pöördus M P koos emaga Tallina Lastehaiglasse, kus kell 19.00 fikseeriti M Pl esinev vigastus: vasaku hüppeliigese põrutus. Anamneesis on märgitud vigastuse tekkepõhjuseks löögi saamine autolt. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad P ja K kinnitasid, et Kätlin Tammanni poolt juhitud sõiduk lähenes tüdrukutele vasakult poolt. Väärteomaterjalide hulgas olevalt fotolt (tl 11), mille tegi juhtunuga samal päeval M P ema, nähtub, et vigastused (marrastused ning sinakas-lillakas hematoom) asetsevad M P parema jala sisemisel küljel, kanna juures asuvas piirkonnas. Kohtus antud selgituse kohaselt tegi ta pildi just paremast jalast, sest sellelt paistis jälg paremini. Nii M P kui A K selgituste kohaselt kõndis M Ast paremal, kuid A K oli Mst veidi eespool, st skatepargi sissepääsule lähemal. Seda, et tema jõudis murule sel hetkel, kui M oli veel asfaltteel, so temast tagapool, kinnitas ka tunnistaja A K. Seega on loogiline, et lähenedes jalakäijale vasakult, sai auto riivates M P jalga, põhjustada talle vigastuse kas vasaku jala välisküljele või parema jala siseküljele nii nagu nähtub fotolt. Ei saa aga välistada, et viga sai ka vasak jalg nagu kinnitas kohtuistungil tunnistaja M P ise, sest Lastehaigla poolt väljastatud tõendil ei ole märgitud mitte hematoom vaid vasaku jala põrutus. Kohus ei nõustu Kätlin Tammanni väitega sellest, et kuna kohtuistungil väitis M P, et haiget sai tema vasaku jala kand ja ka lastehaigla teatises on põrutada saanud jalaks märgitud mitte parem 5 vaid vasak jalg, ei ole M. P rääkinud tõtt ja vigastus tema paremal jalal, mis on nähtav fotol, on suure tõenäosusega tekkinud skatepargis. Et viga sai just M P parema jala kand, kinnitas kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja A K. Tunnistaja kinnitusel pärast kokkupõrget autoga hakkas M lonkama ja nad panid ta pingile istuma. Kohtuistungil leidis kaebaja, et on vastuolu M P poolt kohtueelses ja kohtulikul uurimisel antud ütlustes selles osas, kas auto riivas kanda või jalalabasid. Nimelt on M P kohtueelses menetluses antud selgituses omakäeliselt kirjutanud, et tegemist oli jalalabaga. Kohtuistungil põhjendas M P erinevust sellega, et näitas politseis, mis koht sai vigastada ja politsei ütles talle, kuidas tuleb kirjutada. Kohtu hinnangul on tõepoolest ütlustes vastuolu, kuid arvestades tunnistaja M P vanust, mis oli politseis ütluste andmise hetkel 12 aastat, ei saagi välistada, et tema eneseväljendus ei olnud sedavõrd täpne kui täisealisel isikul ning seetõttu lähtuski ta omakäeliselt ütlusi kirja pannes politsei poolt öeldust. Kohtuistungil väitis Kätlin Tammann, et ta ei tundnud, et oleks sõitnud kellegi kannast üle, sest keegi ei karjatanud, ei kukkunud ja kuidas sai nooruk kõndida pingini, kui auto oleks sõitnud üle kanna. Kohus leiab, et sellesisuline väide on ümberlükatud kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütlustega, kes kinnitasid, et pärast seda kui auto riivas M P kanda, läks tüdruk lähedal asetseva pingi peale istuma. Vahetult nägi situatsiooni pealt tunnistaja A K. Kohtuistungil tõi kaebaja välja, et kuigi Tallinna Lastehaigla teatisel on kirjeldatud M P vasakul jalal olevat vigastust, on toimikus foto, millel on nähtav lillakas hematoom parema jala kannal. Politseisse tehtud avalduses aga oli üldse juttu jalalabadest. Selline vastuolu muudab kaebaja sõnul tunnistaja M P ütlused toimunust ebausaldusväärseks ning seab kahtluse alla liiklusõnnetuse toimumise fakti 18.10.2022 õhtul. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Kohtuistungil kinnitas (kohtuistungi protokoll 08.08.23 lk 38 pöördel) M P, vastates kohtuvälise menetleja küsimustele, et rääkis traumapunktis sellest, et ka parem jalg sai viga. Asjaolu, et M P ema J D poolt 20.10.2022 esitatud avalduses on kirjas …. ja selle tulemusena sõitis lapse jalalabadele otsa, ei muuda olematuks Tallinna Lastehaiglast väljastatud teatist või M P parema jala kannast tehtud fotot. Ilmselgelt oli J D jaoks politseisse avalduse tegemise hetkel primaarse tähtsusega fakt, et tema tütre jalgadele põhjustati tervisekahjustus kokkupuutest autoga, mitte see, kas viga said täpsemalt kannad, jalatallad või jalalabad. Lisaks kinnitasid sündmuskohal olnud M P ja A K fakti, et autoga kokkupuutest said viga M P kannad. Kõik kohtus üle kuulatud alaealised tunnistajad kinnitasid, et nad ei ole varem Kätlin Tammannit näinud ega ole neil temaga olnud varasemaid kokkupuuteid ja kuigi kaebaja Kätlin Tammann selgitas, et skatepargi läheduses on ta tihti näinud noorte seltskondi, ei osanud ta öelda, kas tegemist on olnud samade noortega. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav ka kaebaja väide, et kuna noortega on tal skatepargi lähistel olnud ka varasemalt kokkupuuteid (nimelt seisavad teismelised sageli teel ega lase autot mööda), võisid nad tahta talle lihtsalt nö kätte maksta. Kohtu jaoks ei ole usutav ka kaebaja põhjendus, et teismeliste seltskond valis tema välja seetõttu, et neile ei meeldinud kaebaja käitumine, mistõttu otsustasid nad teha politseisse avalduse ja lavastada jalavigastuse. Veel esitas kaebaja teise versioonina oletuse, et ilmselt sai tüdruku jalg viga ikkagi skatepargis ning selliselt leiti võimalus kindlustuselt raha saada. Antud versiooni ei pea kohus tõenäoliseks, kuivõrd tervisekahjustustega kaasnevad kulutused kompenseerib reeglina haigekassa. Varalise kahju tekitamist M P seaduslik esindaja aga deklareerinud ei ole. Kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kaebaja Kätlin Tammanni ja tunnistaja M P vahel oleks varasemalt olnud mingeid konflikte, puudub kohtul alus kahelda tunnistajate P, Ki ja Beju ütlustes. 6 Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et kaebaja on esitanud erinevaid võimalikke väiteid, kuidas sündmus võis juhtuda, kuid jäänud seejuures kogu aeg seisukohale, et tema sündmuse kui sellise toimumist üldse ei mäletagi. Samas andis ta kohtuliku uurimise käigus äärmiselt detailseid ütlusi selle kohta, kus ja kuidas noored seisid sel hetkel, kui tema nende läheduses kiirust maha võttes, „lamavat politseinikku“ ületas. Menetlusaluse isiku sõnul oli ka varasemalt olnud olukordi, kus noored, kes liikusid skateparki, seisid lihtsalt keset õuealal olevat sõiduteed. Seega on kohtu hinnangul eluliselt mitteusutav, et kaebaja, kellel seonduvalt 18.10.2022 õhtuga puudusid igasugused tavapärasest õhtust erinevad mälestused, suutis kohtus ütlusi andes meenutada erinevaid pisidetaile. Nii teadis ta kindlalt, et ei kuulnud väidetava kannatanu valukarjatust, kuigi väärteomenetluse käigus antud ütlustes (kohus avaldas tl 16 pöördel) märkis, et kui sõitsin pundist mööda, siis tüdruk vist saatis mingi sõimusõna minu suunas. Kokkuvõtvalt ei ole kaebaja Kätlin Tammanni ütlused 18.10.2022 toimunud sündmuste osas usaldusväärsed ning on vastuolus muude kohtuistungil uuritud tõenditega. Ei ole eluliselt usutav, et suvaline noorte kamp, kes oli teel skateparki, otsustas kas kättemaksust (võimalik varasem konflikt, mis aga ei leidnud kohtuistungil kinnitust), soovist toime panna kaebaja poolt väidetud kindlustuspettus või veel mingil muul põhjusel välja valida suvalise möödasõitja ja hakata tema vastu ütlusi andma. Kuigi tõenäoliseks ei pea kohus ka kaebaja poolt esitatud versiooni sellest, et ehk noori häiriski see, et ta oli varasemalt pöördunud isegi xxxx linnaosa valitsusse seoses autoteel seisvate noorte probleemiga. Kätlin Tammannile etteheidetud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud väärteoasjas kogutud materjalidega. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et kuna nii kaebaja kui ka ülekuulatud alaealiste tunnistajate sõnade kohaselt puuduvad nende vahel igasugused kontaktid ja konfliktid, siis kaebaja võimalikud versioonid sellest, miks 3 noort annavad tema vastu ütlusi, on kohtu hinnangul kantud soovist vabaneda vastutusest toimepandud teo eest. Kaebaja viitas kohtulikul uurimisel mitmel korral väikestele vastuoludele, mis ilmnesid tunnistajate poolt antud vastustes sündmuste toimumise kohta. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et kõnealuses väärteoasjas üle kuulatud tunnistajatest 2 olid ülekuulamise hetkel 12aastased, P B veidi vanem, 15-aastane. On üldteada, et alaealiste detailitäpsus toimunud sündmuste kirjeldamisel on võrdluses täiskasvanutega kehvem. Lisaks tajuvad erinevad inimesed ühte ja sama sündmust erinevalt. Siinkohal viitab kohus Tallinna Ringkonnakohtu lahendile nr 1-08-11162, kus kohus on märkinud, et „erinevad isikud tajuvadki sündmusi ja olukordi teatud erinevustega, sõltuvalt sellest, millele keegi neist oma põhitähelepanu pöörab. Vastupidi, kui tunnistajad kirjeldaksid nähtut ülidetailselt ja kokkulangevalt, seaks just see ütluste õigsuse kahtluse alla ja annaks põhjuse kahtlustamaks omavahelist ütluste kooskõlastamist tunnistajate poolt“.

§ 223

lg 1 Väärteoetteheite järgi rikkus Kätlin Tamman

§ 35

lg 1, § 46 lg 3, § 33 lg 2 p 8 ja § 16 lg 1 nõudeid.

§ 35

lg 1 kohaselt ei tohi juht ohustada jalakäijat, kergliikurijuhti, robotliikurit ega jalgratturit ning eriti tähelepanelik peab juht muuhulgas olema teel liikunud lapse suhtes.

§ 46

lg 3 kohustab juhti hoidma külgvahet.

§ 33

lg 2 p-st 8 tulenevalt lasub juhil kohustus veenduda enne paigalt liikuma hakkamist, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ja teel töötajaid.

§ 16

lg 1 sätestab liikleja kohustuse olla viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Kätlin Tammann mootorsõiduki juhina toodud nõudeid ei täitnud, 7 ohustas teed ületanud last, möödudes temast mitte piisava külgvahega. Samuti ei veendunud enne paigalt liikumist teiste liiklejate ohutuses ning sellega ei täitnud liikleja kohustust hoiduda kõigest, mis võib ohustada inimesi. Seega on täidetud

§ 223lg 1 objektiivne koosseis.

Etteheidetava

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo pani Kätlin Tammann toime ettevaatamatusest ‒ ta pidi võimalikuks pidama, et lähenedes pimedal ajal (oktoobrikuus, õhtul kella 18.30 paiku) õuealal teed ületavatele lastele, peab ta olema eriti ettevaatlik ja veenduma, et jalakäijad on teeületusega lõpule jõudnud. Hinnates kergemeelselt teed ületanud noorte kaugust enda sõidukist, põhjustas ta aga selliselt tervisekahjustuse teeületusega mitte lõpuni jõudnud tütarlapsele.

§ 236

lg 1 Siinkohal heidetakse kaebajale ette, et ta eiras

§ 169

lg 2 p-s 2 sätestatud nõudeid ning lahkus 18.10.2022 kella 18.35 paiku liiklusõnnetuse sündmuskohalt ja ei teavitanud häirekeskust, kuigi liiklusõnnetuse tagajärjel sai inimene vigastada. Kuigi Kätlin Tammann eitas liiklusõnnetuse toimumist ning seetõttu ei olnud tal enda hinnangul ka alust häirekeskusesse helistamiseks, suhtub kohus Kätlin Tammanni ütlustesse kriitiliselt. Olukorras, kus tunnistajate ütluste ning muude kogutud materjalidega on tõendatud jalakäijast sedavõrd lähedalt möödumine, et jalakäijale põhjustatakse autoga vastu jalgu sõites tervisekahjustus, ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et sõidukijuht ei tunneta sõiduki kokkupuudet mingi eseme/takistuse vm füüsilise kehaga väljaspool autot. Veelgi enam, nii tunnistaja K kui P kinnitasid kohtuistungil, et pärast seda kui auto oli sõitnud M Pl üle kanna, tüdruk karjatas. Lisaks kinnitas tunnistaja P B, et skatepargi poolsel küljel „lamava politseiniku“ läheduses on tänavavalgustuslamp. Vaatamata sellele, et Kätlin Tammann pidi aru saama, et on toimunud liiklusõnnetus, lahkus ta sündmuskohalt, sõitis mõnikümmend meetrit edasi ning olles parkinud auto, sisenes kodumaja trepikotta, liiklusõnnetusest häirekeskust teavitamata. Avaldusega politsei poole pöördus 20.10.2022 alaealise M P ema J D (tl 2). Seega on Kätlin Tammanni käitumises täidetud

§ 236lg 1 kirjeldatud süüteokoosseis, mis on toime pandud otsese tahtlusega. KARISTUS Vastavalt Kar

S § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse esmalt isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Seejärel arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Kohtuväline menetleja on karistamisel lähtunud KarS § 63 lg-st 3. Selle kohaselt, kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Praegusel juhul on selgelt eristatav kahe erineva väärteo toimepanemine, mistõttu kohtuväline menetleja määras karistused KarS § 63 lg 1 regulatsioonist lähtudes õigesti.

§ 223

lg 1 järgi võib mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, millega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuueks kuuks. Kohtuväline menetleja on Kätlin Tammanni karistanud rahatrahviga 100 trahviühikut (400 eurot), s.o kergema karistusliigiga ja seda veidi alla sanktsiooni keskmise määra. Kogutud tõenditega on kinnitust leidnud, et kaebaja sõitis õueala ületavast lapsest mööda selliselt, et riivas 12-aastase M P kanda ja põhjustas oma ettevaatamatu käitumisega 8 tervisekahjustuse M Ple. Sellest hoolimata selgub kaebusest ja Kätlin Tammanni antud ütlustest, et ta ei saa aru oma käitumise etteheidetavusest, veelgi enam, vaatamata tunnistajate ütlustele, eitab talle etteheidetud tegu tervikuna, süüdistades omakorda ütlusi andnud tunnistajaid tema peale valetamises. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja sanktsiooni keskmise määra lähedast karistust määrates arvestanud, et tegemist on ettevaatamatusest toime pandud süüteoga, kus jalakäijale ei ole põhjustatud tõsiseid vigastusi.

§ 236

lg 1 näeb ette vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile mitteteatamise eest, kui teatamine oli kohustuslik. Võimalike karistusliikidena on seadusandja ette näinud rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on Kätlin Tammanni karistanud antud rikkumise eest rahatrahviga 80 trahviühikut (320 eurot), s.o kergema karistusliigiga tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistustega ning nende vähendamiseks alust ei näe. Kaebaja süü suurust mõjutab see, et ta rikkus lühikese aja jooksul mitmeid erinevaid liiklusnõudeid. Samuti mõjutab kaebaja süü suurust see, et esimese teo (

§ 223

lg 1) pani ta toime ettevaatamatusest, kuid viimase teo (

§ 236lg 1) pani Kätlin Tammann toime vähemalt otsese tahtlusega.

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kätlin Tammann on karistusregistri andmetel varasemalt karistatud

§ 227lg 2 järgi mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest.

Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud karistus proportsionaalne toimepandud tegudega. Karistuse kergendamiseks alus puudub. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Sild Kohtunik 9