MÄÄRUSKAEBUS 4. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning teha asjas uus määrus, millega võtta hagi menetlusse. Määruskaebuse kohaselt on kohtul, jättes hagi
lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt RKTKm 11.12.2013, nr 3-2-1-139-13, p 14; 03.03.2014, nr 3-2-1-193-13, p 12). Maakohus leidis, et hagi on perspektiivitu, kuna hageja etteheiteid kostjale ei saa käsitleda „jämeda tänamatusena“ VÕS § 267 p 1 mõistes. Hageja selgitas, et kommunaal- ja muude maksete kostja poolt tasumata jätmine põhjustas kingitud korteriomandi müüki täitemenetluses. Korteriomand on hageja ja kostja ühise lapse A.A. ainuke elukoht. Juhul, kui korteriomand müüakse täitemenetluses, jääb hageja poeg kodutuks. "Jäme tänamatus" kui hinnanguline kategooria peab VÕS § 267 p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes. Sellise käitumise hindamisel tuleb lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut (RKTKo 22.02.2007, nr 3-2-1-15306, p 12). Korteri kinke eesmärgiks oli eeskätt pojale elukoha tagamine. Nimetatud asjaolu nõuab tõendamist ja uurimist kohtumenetluses. Hageja hinnangul näitab kostja käitumine, millega ta tekitas korteriomandile võlgnevusi ning mistõttu pööratakse sissenõue korteriomandile, jämedat tänamatust hageja lähedase (poja) suhtes. Kas hageja hinnang kostja käitumisele kvalifitseerub "jäme tänamatusena" või mitte, on kohtu uurimise küsimus. Käesolevas menetluses esitatud hagi põhjendused erinevad varem esitatud hagi põhjendustest. Lisaks ei või kohus jätta hagi menetlusse võtmata
lg 2 p 2 alusel üksnes põhjusel, et kohtu hinnangul on nõue aegunud, kohus võib aegumist kohaldada üksnes kohustatud isiku taotlusel. 3 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks (
Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt.
Ringkonnakohus saadab asja maakohtule tagasi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. 6. Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest
Jättes hagi
lg 2 p 1 või p 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamisja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt RKTKm 08.03.2017, nr 3-2-1-177-16, p 10; 28.12.2022, nr 2-21-3244, p 11 ).
lg 2 p-de 1 ja 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohus hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust (vt RKTKm 01.02.2017, nr 3-2-1-146-16, p 9). Maakohus, jättes hagi menetlusse võtmata, tugines kostjale ette heidetud kommunaalmaksete maksmata jätmisele, elatise tasumata jätmisele ning laenude võtmisele ning leidis, et viidatud teod ei ole seotud kostja jämeda tänamatu käitumisega hageja või tema lähedase suhtes. Ringkonnakohus leiab, et maakohus asus menetlusnorme rikkudes menetlusse võtmise keeldumise määruses asja sisuliselt hindama, mis ei ole menetlusse võtmise staadiumis lubatud. Käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on eetiline hinnang. Asjaolu, kas kostja käitumist saab käsitleda hageja või hageja lähedase suhtes „jämeda tänamatusena“ on vaidluse sisuline lahendamine, mille puhul tuleb mh lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut (vt nt RKTKo 22.02.2007, nr 3-2-1-153-06, p 12). Seda ei saa kohus tuvastada tsiviilasja menetlusse võtmise otsustamisel. Maakohus peab asja sisulise arutamise käigus välja selgitama, milline oli hageja tahe korteriomandi kostjale kinkimisel ning millist käitumist heidab hageja kostjale ette, mida hageja käsitleb „jämeda tänamatusena“. 7. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole koos 1. septembri 2023. a hagiavalduse täiendusega esitatud hagi tagamise taotlust lahendanud. 8.
lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Maakohtul tuleb otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 9.
lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.
lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.