← Eesti

2-23-11877/5

2-23-11877 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-23-11877 Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november 2023, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M S vastu võlgnevuse ja tulevikus sissenõutavaks muutuvate viiviste nõudes Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja esindajad Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (rk 11919806) Hageja esindaja: Jekaterina Morozova (lepinguline esindaja) Kostja: M S (ik XXX) Kostja esindaja: Monica Meristo-Dmitrijev (lepinguline esindaja) RESOLUTSIOON
  2. Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M S vastu võlgnevuse ja tulevikus sissenõutavaks muutuvate viiviste nõudes läbivaatamata.
  3. Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskulud tema enda kanda.
  4. Jätta M S menetluskulud tema kanda.
  5. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1

(3)2-23-11877 ASJAOLUD Hageja esitas
  1. augustil 2023 Viru Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja tulevikus sissenõutavaks muutuvate viiviste nõudes. Viru Maakohus võttis
  2. augusti 2023 määrusega hagi menetlusse. Kostja teatas
  3. septembril 2023 kohtule, et tema on sisuliselt pankrot ja esitab maksejõuetuse avalduse. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata. Kohus tuvastas kohtute infosüsteemist, et kostja pankrot kuulutati välja Viru Maakohtu
  4. novembri 2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-13051, pankrot kuulutati välja
  5. novembril 2023 kell 16.
  6. Pankrotiseaduse (PankrS) § 41 esimese lause kohaselt on määrus, millega pankrot välja kuulutatakse, kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Viru Maakohtu
  7. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-23-13051 tehti avalikult teatavaks
  8. novembril 2023, seega on kostja pankroti väljakuulutamine kehtiv alates
  9. novembrist 2023 ning kostja PankrS § 8 lg 1 kohane pankrotivõlgnik. Hagiavaldus tsiviilasjas nr 2-23-11877 kostja vastu on esitatud rahalise kohustuse täitmise nõudes (varaline nõue). Seega tuleb lugeda, et hagiavalduse esitamisest
  10. augustist 2023 ehk enne kostja pankroti väljakuulutamist on kohtu menetluses hageja varalise nõudega hagi kostja vastu ning kostja pankroti väljakuulutamise ajaks
  11. novembril 2023 ei ole selles menetluses veel lahendit tehtud. Vastavalt PankrS § 43 lg 2, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude läbi vaatamata. TsMS § 423 lg 3 alusel võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Kohus jätab hagi läbivaatamata. Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ning vastavalt PankrS § 44 lg 1, pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult PankrS sätestatud korras (PankrS § 93 jj) ja nõuete rahuldamine toimub samuti PankrS sätestatud korras (PankrS § 146 jj). Menetluskulud PankrS § 431 lg 3 kohaselt, kui kohus jätab nõude PankrS § 43 lõikes 2 sätestatud juhul läbi vaatamata, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus jätab hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes, arvestades, et kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda, ei nõudnud kohus menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks. 2
(3)2-23-11877 Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.