3-23-1643/4

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-1643 Määruse kuupäev

1. august 2023 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X.X esialgse õiguskaitse taotlus keelata Viru Vanglal piirata tema liikumisõigust kambriväliseks liikumiseks ettenähtud ajal RESOLUTSIOON
2. Jätta X.X esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3. Jätta riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte taotlejale. Määrus saadetakse teadmiseks ka Viru Vanglale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Tartu Halduskohtusse saabus
5. juulil 2023 X.X esialgse õiguskaitse taotlus. Taotluse kohaselt lukustati Viru Vangla
6. juuli
7. a korraldusega nr 1-4/449-1 ja
8. juuli
9. a korraldusega nr 1-4/461-1 Viru Vangla V7 ja V8 osakonnad ajaks, mil need oleks pidanud olema avatud. Taotleja selgitab, et osakonnad olid lukustatud valvurite vähesuse tõttu ning vangla ei teavita kunagi ette, et osakond jääb lukku. See häirib. Taotlejal tekivad seetõttu igal korral vaimsed läbielamised, vangla tegevus tekitab stressi ja psüühilisi kannatusi. Oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega peab olema vähemalt neli tundi. Taotleja on seisukohal, et vangla
10. ja
11. juuli
12. a korraldused ei olnud põhjendatud, puudusid kaalutlused ning neist ei nähtunud faktilist alust. Taotleja palub kohaldada tema suhtes esialgset õiguskaitset ning vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
13. Kohus küsis
14. juuli
15. a kohtunõudega Viru Vanglalt seisukohta esialgse õiguskaitse taotluse kohta ning esialgse õiguskaitse taotluses viidatud vaiet.
16. Viru Vangla esitas
17. juulil 2023 seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse kohta ning taotleja
18. juuli
19. a vaide. KOHTU SEISUKOHT
20. Taotleja on palunud oma õiguste kaitseks kohaldada esialgset õiguskaitset. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lõikest 4, mille kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, mõistab kohus, et taotleja eesmärk esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel on keelata Viru Vanglal piirata tema liikumisõigust kambriväliseks liikumiseks ettenähtud ajal.
21. Vastavalt HKMS § 249 lõikele 2 võib esialgse õiguskaitse taotluse kohtule esitada ka vaidemenetluse ajal. Sama sätte lõige 5 täpsustab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kohus märgib täiendavalt, et esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ning seega peab esialgse õiguskaitse taotlus lähtuma põhivaidlusest. See tähendab, et sama nõude, mis taotleja on esitanud esialgse õiguskaitse taotluses, peab ta olema esitanud ka vaides või kohtule esitatud kaebuses. Kui taotlejal ei ole esialgse õiguskaitse taotluses esitatud nõudega seoses käimas vaide- või kohtumenetlust, tuleb tema esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata, sest sama nõudega seoses puudub põhivaidlus.
22. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlust ei saa lubatavaks lugeda, kuna kohtule ei nähtu, et sellega seonduvalt oleks hetkel käimas vaide- või kohtumenetlust.
23. Taotleja on esialgse õiguskaitse taotluses märkinud, et esitas vangla
24. juuli
25. ja
26. juuli
27. a korralduste peale
28. juulil 2023 vaide. Vastuseks kohtunõudele edastas Viru Vangla kohtule
29. juulil 2023 taotleja
30. juuli
31. a vaide. Taotleja taotles vaides Viru Vangla
32. juuli
33. a korralduse nr 1-4/449-1 ja
34. juuli
35. a korralduse nr 1-4/461-1 õigusvastasuse tuvastamist ja enda õiguste rikkumise tuvastamist. Taotleja ei ole
36. juuli
37. a vaides taotlenud keelata vanglal piirata tema liikumisõigust kambriväliseks liikumiseks mõeldud ajal või taotlenud keelata lukustada kambreid selleks mitte ette nähtud ajal. Seetõttu leiab kohus, et kuna esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduvalt ei toimu vaidemenetlust ega ka kohtute infosüsteemist nähtuvalt kohtumenetlust, siis ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning kohtul ei ole võimalik seda sisuliselt läbi vaadata. Seetõttu jätab kohus taotleja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
38. Kohus rõhutab, et ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaitsta isiku õigusi suuremas määras kui vaidemenetluse käigus või hilisema kaebuse alusel tehtava võimaliku positiivse otsusega.
39. Kuna kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis puudub vajadus lahendada taotleja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab sel põhjusel taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)