Obsah (6)

§ 121§ 43§ 37§ 45§ 133§ 109

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-2305 Haldusasi X. X. kaebus Jõeläh

) § 120 lg 1 p 8 järgi kontrollib halduskohus kaebuse saamisel selle lubatavust, sh kas esineb aluseid kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kui esineb mõni

§ 121

lg-tes 1 või 2 sätestatud kaebuse tagastamise alustest, siis kaebus tagastatakse. Tähtsust ei ole sellel, et mõni kaebuse lubatavuse eeldus võib olla täidetud.

§ 43

lg 1 p 1 järgi ei ole halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus. Tallinna Ringkonnakohus selgitas haldusasjas nr 3-21-2113 03.05.2022 määruse punktis 10, et vaatamata sellele, et tühistamiskaebuse rahuldamise eelduseks on vaidlustatud haldusakti õigusvastasus, on sama haldusakti tühistamise nõue (

§ 37

lg 2 p 1) ning õigusvastasuse nõue (

§ 37lg 2 p 6) menetluslikult erinevad.

Arvestades, et tuvastamiskaebuse esitamise võimalus on menetlusseadustiku kohaselt niigi oluliselt piiratud (vt

§ 45

lg 2), ei ole alust väita, et pärast ebaedukat tühistamiskaebust sama haldusakti suhtes tuvastamisnõude esitamise võimalus oleks vastuolus seaduse eesmärgiga. Kui kaebusest nähtuvalt on selle eesmärgiks saavutada vaidlustatud haldusakti õigusjõu murdmine, siis võib esineda

§ 121

lg 2 p-s 2 sätestatud alus tuvastamiskaebuse tagastamiseks, sest haldusakt kehtiks HMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg-st 2 tulenevalt edasi isegi juhul, kui kohus tunnistaks selle õigusvastaseks. Seega ei ole praeguses asjas tegemist korduva kaebusega, kuivõrd kaebuse nõuded ei kattu. 7. Samas tuleb kaebus kohtu hinnangul tagastada

§ 121

lg 2 p 2 ja lg 2 p 21 alusel.

§ 121

lg 2 p 22 alusel kaebuse tagastamise alusele tuginemiseks peavad esinema kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ja kaebuse rahuldamise ebatõenäosus. Kaebaja õiguste riive on vähese intensiivsusega, kui kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike, võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (vt Riigikogu XIII koosseisu 496 SE seletuskiri, lk 22–23). Varaliselt hinnatava hüve puhul on riive vähese intensiivsusega siis, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa 1000 eurot (

§ 133

lg 1 ls 2), kuid arvestada tuleb ka seda, millise kaaluga õigushüvesse ja kui intensiivselt on sekkutud (nt Riigikohtu 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12). Kui üks neist eeldustest on täitmata, ei saa kaebust

§ 121lg 2 p 21 alusel tagastada.

8. Kaebaja taotleb vaidlustatud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist põhjusel, et õigusvastase korralduse tõttu on kaebajale tekkinud kahju, kuna kaebajal tuleb kolmandale isikule hüvitada haldusasjas nr 3-20-2248 tekkinud menetluskulud.

§ 109

lg 7 sätestab, et menetlusosaline ei või teise menetlusosalise vastu, kellelt kohus on menetluskulud välja mõistnud, esitada nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Seega ei ole vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõue lubatav kaebuses nimetatud põhjustel.

1. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §- des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Haldusasjas nr 3-20-2248 ei tuvastanud kohtud Jõelähtme Vallavalitsuse 15.10.2020 korralduse nr 860 õigusvastasust ning leidsid, et nimetatud haldusakt on õiguspärane ja riku kaebaja(te) subjektiivseid õigusi. Kaebaja ei ole kaebuses välja 2 toonud selliseid aluseid, mis tingiksid vajaduse asuda haldusasjas nr 3-20-2248 tuvastatust teistsugusele järeldusele.
2. Kaebaja esitas ka taotluse mõista Jõelähtme vallalt välja kaebaja kasuks varaline ning mittevaraline kahju summas 1000 eurot. Mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse puhul võib õiguste riivet pidada väheintensiivseks

§ 121

lg 2 p 21 tähenduses eelkõige juhul, kui mittevaralise kahju rahas hüvitamine oleks asjaoludest ja kohtupraktikast tulenevalt ilmselgelt välistatud või äärmiselt ebatõenäoline. Seejuures ei ole riive intensiivsuse hindamisel tähtsust sellel, kas taotletud hüvitis ületab

§ 133

lg-s 1 sätestatud lihtmenetluse piirmäära või kui suur hüvitis konkreetse õigushüve rikkumise eest tavaliselt välja mõistetakse, vaid arvestada tuleb konkreetse õigushüve kaalukust ja sellesse sekkumise raskust (Riigikohtu 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12; 27.06.2017 otsus nr 3-3-1-9-17, p 13; Tallinna Ringkonnakohtu 20.04.2023 määrus nr 3-22-2021, p 23).

1. Kaebaja eesmärk on, et vastustaja hüvitaks privaatsuse tagamiseks istutatud kõrghaljastuse kulud 800 eurot. Tallinna Ringkonnakohus hindas 20.01.2022 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-20-2248 vaidlustatud haldusakti õiguspärasust ning leidis kaebaja privaatsuse rikkumise osas järgmist: „ …/…/ vastustaja ei ole jätnud apellantide privaatsuse tagamise vajadust arvestamata. Olukorras, kus Kordoni tee 9 kinnistule elamu püstitamiseks jääb ÜP alusel PT p-s 1.3 kehtestatud asukohapiirangute tõttu üksnes ca 300 m2 suurune (ca 25 m × 12 m) maa-ala, ei olnud vastustajal võimalik apellantide privaatsusriivet rohkem vähendada, ilma et sellega kaasneks Kordoni tee 9 kinnistu omaniku või teiste piirinaabrite (nt Tõusu tee 1 kinnistu omanike) õiguste oluline riive. Kordoni tee 7 kinnistu omanike privaatsust tagab esmajoones nõue, et Kordoni tee 9 kinnistule ei tohi elamut ehitada Kordoni tee 7 kinnistu läänepoolses osas paiknevale aiamajale lähemale kui 25 m. Püstitatava elamu kaugus Kordoni tee 7 kinnistu keskel asuvast aiamajast ja idapoolses osas asuvast saunast oleks minimaalselt ca 9 m. Apellantide privaatsusriivet on võimalik täpsemalt hinnata ja vajaduse korral leevendada (nt ehituslike meetmetega) ehitusloa andmise menetluses. Nagu vastustaja ja halduskohus õigesti märkisid, ei ole apellantidel subjektiivset õigust nõuda, et nende naaberkinnistule ei tohiks üldse lubada midagi ehitada.“ Seega kaebaja soov istuda privaatsuse tagamiseks oma kinnistule kõrghaljastus, ei ole tingitud vaidlustatud haldusaktist. Õigusvastane haldusakt on omakorda hüvitamiskaebuse rahuldamise eelduseks. Kuivõrd vastustajalt väljamõistetava hüvitise nõue ei ületa 1000 eurot ning lisaks ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud, tagastab kohus kaebuse läbivaatamatult.
2. Kohus selgitab, et

§ 43

lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 13. Toimetada kohtumäärus kaebajale kätte. (digitaalselt allkirjastatud) 3