Obsah (4)

§ 199§ 65§ 76§ 75

1-23-3609 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. november 2023, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-23-3609 (22231702403) Täitmiskohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekret

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Jätta Sergei Kostritsõn tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Sergei Kostritsõnilt menetluskuluna kaitsjatasu summas 108 (ükssada kaheksa) eurot vandeadvokaat Valeriy Gimaev poolt õigusabi osutamise eest riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arvelduskontole SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV Pank EE957700771001523585, viitenumbriga

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1 1-23-3609
2. Harju Maakohtu 14.06.2023 kohtuotsusega karistati Sergei Kostritsõni

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi 6 kuise vangistusega.

§ 65

lg 1 alusel loeti otsusega mõistetav kergem karistus kaetuks Tartu Maakohtu 28.03.2023 otsusega nr 1-23-892 mõistetud raskema karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud vangistust. Liitkaristusest arvati maha eelmise kohtuotsuse järgi ära kantud 2 päeva vangistust, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 30.06.

2. 11.10.2023 registreeris Viru Maakohis Sergei Kostritsõni motivatsioonikirja.
3. 13.10.2023 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid Sergei Kostritsõn tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Sergei Kostritsõn karistusaeg algas 26.11.2022, see lõppeb 24.07.2025 ja

§ 76lg 1 p 1 kohane tähtaeg saabus 14.10.2023.

Sergei Kostritsõn isikuandmetele tuginedes vangla toetab tema ennetähtaegset vabanemist.

1. 19.10.2023 registreeris Viru Maakohus Sergei Kostritsõni taotluse kohtunik Innokenti Menšikov taandamiseks, mis oli sisuliselt lahendatud kohtuistungi alguses.
2. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, toetab Sergei Kostritsõni ennetähtaegset vabanemist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
3. Kohtuistungil avaldas Sergei Kostritsõn, et toetab enda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Vabanemisel toetavad teda materiaalselt õde, õetütar ja sõbranna. Kinnipeetaval on tervisemured ja arsti arvamust töötamise võimaldamise osas veel ei ole. Sotsiaalprogrammidesse teda vanglas kaasatud ei ole. Ei eita probleeme alkoholiga, kuid alkoholisõltlane ei ole. On valmis tasuma nõudeid kui 20% pensionist. Soovib elada vabaduses ja seaduse kohaselt, andis lubaduse oma lähedastele, et ei pane enam kuritegusid toime. Suudab täita kriminaalhoolduse nõudeid.
4. Süüdimõistetu kaitsja toetas kinnipeetava seisukohta ennetähtaegseks vabastamiseks, tuues täiendavalt välja, et Sergei Kostritsõnil vangistuses puuduvad distsiplinaarkaristused. Vangistuses on tema avaldanud soovi asuda tööle, kuid meditsiiniosakond ei ole veel tema tervisliku seisundit hinnanud. Sergei Kostritsõn on suutnud kontrollitud keskkonnas käituda õiguskuulekalt. Vabaduses on temal elukoht XXX. Samuti kinnipeetav avaldas, et see on esimene kord, kui tema lähisugulased on nõus teda ennetähtaegse vabanemise korral toetama. Vabaduses on temal õed, kes elavad Tartus, kellele on ta andnud lubaduse mitte sooritada uusi kuritegusid. Riskifaktoriks on võlad, millised on temal päris suured. Kuid kinnipeetav avaldas, et materiaalse kasu saamise eesmärgil ei hakka kuritegusid toime panema ja võimalusel hakkab nõudeid täitma. Kuna vangla toetab Sergei Kostritsõni ennetähtaegset vabastamist, siis kaitsja leidis, et vangistus on oma eesmärgi saavutanud. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Sergei Kostritsõni taandamistaotlus rahuldamisele ei kuulu, kuna selleks puudub igasugune seaduslik alus. Süüdimõistetu soov valida endale sobiv kohtunik ei ole seaduslikuks aluseks kohtuniku taandumisel.
6. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja seisukohad, leiab, et Sergei Kostritsõn tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 2 1-23-3609 10.

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud

§ 75lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Kohus möönab, et Sergei Kostritsõn on ära kandnud mõistetud vangistusest karistusseadustikuga määratletud osa ja on nõustunud alluma elektroonilisele valvele. Kohtu käsutuses olevate materjalide kohaselt on Sergei Kostritsõni avaldatud elukohale võimalik kohaldada elektroonilise valve seadet, elukoha omanik on andnud nõustumuse Sergei Kostritsõni sinna elama asumiseks ühes elektroonilise valveseadme paigaldamisega, siis on elukoht Sergei Kostritsõnil vabanemise järgselt olemas ning see vastab elektroonilise valveseadme rakendamise tingimustele. Seega tuleb nentida Sergei Kostritsõni puhul formaalsete eelduste täidetust selleks, et vaagida sisuliselt Sergei Kostritsõni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist. 11. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 76

lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 12. Hinnates Sergei Kostritsõniga seotud isikuandmeid, tema käitumist vangistuse ajal, on kohus seisukohal, et Sergei Kostritsõn käitumine vangistuse ajal on olnud korrektne. Kohus toob välja, et Sergei Kostritsõn on karistuse kandmise ajal käitunud õiguskuulekalt, distsiplinaarkaristused puuduvad. Eelnimetatut arvestab kohus positiivse asjaoluna vabastamisküsimuse otsustamisel. Iseloomustuses toodu kohaselt Sergei Kostritsõn on avaldanud soovi vangistuses töötada, kuid vangla pole jõudnud veel tema töövõimelisust hinnata. Sergei Kostritsõnil on toetavad lähedased, kes on valmis teda vanglast vabanedes materiaalselt toetama. Iseloomustuse kohaselt suhtub üldiselt haridusse ja enesetäiendusse positiivselt. Vangla ametnikesse suhtub lugupidavalt ja probleeme ametnikega pole esinenud. Kinnipeetava enda sõnul on olemas erinevad omandatud tööoskused. Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis toetavad Sergei Kostritsõni ennetähtaegset vabastamist. 13.

§ 76

lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, isiku varasemat elukäiku ja uue kuriteo toimepanemise riski vähendavas tegevuses osalemist. Neid asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et Sergei Kostritsõni karistuse eesmärk pole täidetud ja see tingib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamata jätmise. 14. Sergei Kostritsõn tunnistati süüdi ja ta kannab karistust varavastase kuriteo toimepanemises. Vangistuse kandmise aluseks olev kuritegu oli toime pandud sissetungimisega ja süstemaatilise süüteona. Sergei Kostritsõnile mõistis kohus liitkaristuse süütegude hiljem tuvastatud kogumina

§ 65lg 1 alusel.

Sergei Kostritsõn on isikuks, kellele vargused on kujunenud eluviisiks. Teda iseloomustab kriminaalne eluviis. Sergei Kostritsõn on varasemalt ka katseajal toimepannud uue tahtliku kuriteo. Kriminaalasja materjalidest selgub seegi, et Sergei Kostritsõn on toime pannud eriliigilisi süütegusid. Karistusregistri andmetel on kehtiv ka avaliku korra vastase süüteo ja liiklussüüteo eest mõistetud karistus. Eeltoodust järeldub, et Sergei Kostritsõn ei ole väärtustanud teiste isikute ootust vara säilimisel ja ühiskonna turvalisusele. Sergei Kostritsõn on korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks, kes on toime pannud eriliigilisi süütegusid.

1. Kui siia juurde arvestada, et varasemalt
2. aastal on Sergei Kostritsõni karistus pööratud täitmisele, kuna isik ei täitnud talle määratud kontrollnõudeid, registreerimiskohustust, ei osalenud vabanemisjärgses elukohas 1 aasta pikkusel 3 1-23-3609 rehabilitatsioonil ja sellele järgneval 6 kuu pikkusel adaptsiooniajal. Kohus järeldab, et Sergei Kostritsõni varasemat käitumist iseloomustab tõsiasi, et kinnipeetav ei õpi oma varasemast kriminaalmenetluslikust kogemusest. Tegutsemisel juhindub mõtlematust käitumisotsustusest. Korduvalt antud võimalused, kanda karistust vabaduses, ei ole kinnipeetavat motiveerinud seaduskuulekaks käitumiseks. Varasem rohkearvuline karistuse kandmise kogemus ei ole Sergei Kostritsõni õpetanud, et igale teole järgneb riigi poolne reageering ning kohtuotsus on täitmisele kuuluv.
3. Sergei Kostritsõni kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks on olnud alkoholi tarvitamine. Arvestades Sergei Kostritsõn eelnevat harjumust alkoholi tarbida, on kohtul võimalik kinnipeetav vabastada ennetähtaegselt vaid siis, kui kohtul tekib selle konkreetse isiku suhtes, kelle ennetähtaegselt vabastamise materjale kohus läbi vaatab, usaldus. Sergei Kostritsõn suhtes kohtul usaldus puudub. Usalduse puudumise tingib Sergei Kostritsõn enda enne vangistuse kandmisele asumist objektiivselt avaldunud käitumine. 30.03.
4. a sooritatud kuriteo järel tuvastati kinnipeetaval alkoholijoove 0,48 mg/L kohta. Kinnipeetava sõnul oli ta enne varastama minemist natukene alkoholi tarbinud kuid alkoholi tarvitamise pärast kuritegu ei sooritanud. Kirjeldatud teguviis viitab ohuprognoosile. Kuigi Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel alkoholisõltuvust diagnoositud ei ole, suurendab alkoholi tarbimine kinnipeetava puhul riski uute kuritegude toimepanemiseks
5. Sergei Kostritsõn tõi motivatsioonikirjas välja, et on vanaduspensionär, varsti juba XXX ja sugulased ei ole kunagi varem teda toetanud, kuid käesolevalt on suhted sugulastega head, lisas et on kindel, et ainult tema ise suudab parandada oma elu. Analüüsides Sergei Kostritsõn selgitusi, on kohus veendumusel, et Sergei Kostritsõni senine karistuse kandmise aeg ei ole mõjunud viisil, et kohtul tekib Sergei Kostritsõni puhul usaldus, et kinnipeetav uut kuritegu toime panema ei asu. Arvestades tema varasemat elukäiku ning väljakujunenud harjumusi ja karistuse kandmise aja pikkust, siis ei ole sedastatavad Sergei Kostritsõni käitumises ja mõttemaailmas sellised korrektiivid, et tõsikindlalt saab väita - Sergei Kostritsõn suudab hoiduda kuritegude sooritamisest. Retsidiivsusriskile viitab selgelt asjaolu, et veel XXX (vanus viimase kuriteo hetkel) on kinnipeetav kriminaalselt ülimalt aktiivne. 28.03.2023 kohtuotsuse kohaselt pani kinnipeetav toime seitse varguse episoodi Harju- ja Jõgevamaal. Ta on kriminaalkorras karistatud 27 korral, kehtivaid karistusi on viis ning vanglas viibib
6. korda.
7. Sergei Kostritsõni kriminaalasja materjalidest selgub seegi, et süüdimõistetul on kindel elukoht. Samas kindel elukoht samal aadressil, kuhu kinnipeetav taotleb elektroonilise valveseadme paigaldamist oli Sergei Kostritsõnil olemas ka enne, kui ta asus toime panema käitumisakte, millel on karistusõiguslik kvaliteet. Seega kindel elukoht ei ole osutunud Sergei Kostritsõnile sellisteks argumentideks, mis motiveerib seaduskuulekaks eluks. Sergei Kostritsõni käitumisaktid seda lihtsalt ei kinnita. Kohtul ei ole alust omistada liiati suurt kaalu ka toetavate lähedaste olemasolule, isik möönab motivatsioonikirjas ka ise, et ainult tema ise suudab oma elu muuta ja ennast parandada.
8. Kohus võtab seisukoha kujundamisel arvesse, et kuriteod on kinnipeetav valdavalt toimepannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vabanedes töökohagarantii puudub, vabanedes on tagatud pension. Vaatamata pensionist saadavale sissetulekule on Sergei Kostritsõn toime pannud varavastaseid kuritegusid ja seda just põhjusel, et rahalised vahendid puuduvad. Arvestades seejuures, et Sergei Kostritsõn omab märkimisväärses suuruses võlakohustusi summas enam kui 25 000 euro ulatuses ei saa kinnipeetava majanduslikule toimetulekule, vaatamata lähedaste materiaalsele toetusele, anda sellist osakaalu, mis toetab ennetähtaegset vabanemist.
9. Ennetähtaegse vabanemise korral on riigi poolt pakutav tugi kriminaalhooldusametniku näol. Samas on Sergei Kostritsõn varem näidanud üles huvi puudumist saada abi 4 1-23-3609 kriminaalhooldusametnikult karistuse edukaks kandmiseks vabaduse tingimustes. Sergei Kostritsõnile ei osutunud motiveerivaks argumendiks kriminaalhooldusele allumine. Sergei Kostritsõn on varasemalt kuritarvitanud kohtu usaldust, kui kohus andis võimaluse kanda talle mõistetud karistus tingimisi. Usalduse puudumine välistab ka kinnipeetava ennetähtaegse vabastamata jätmise. Kohtu seisukoha järgi Sergei Kostritsõn karistuse kandmisel viibimise aeg ei ole olnud sellise pikkusega, mille pinnalt saaks teha tõsikindlaid järeldusi oma senise elukorralduse täielikus muutmises. Kantud karistuse aeg on selleks osutunud seni liialt lühikeseks. Sergei Kostritsõn on sõnades teadlik, mida temalt ühiskond ootab, kuid tegudesse omandatud teadmised ei ole veel jõudnud.
10. Oma varasema käitumisega on Sergei Kostritsõn väljendanud motivatsiooni puudumist kanda mõistetud karistus vabaduse tingimustes. Kohtu seisukoha järgi, ei ole selliseks piisavaks motivaatoriks ka elektroonilise valve kohaldamine. Seisukoha kujundamisel arvestab kohus kinnipeetava varasemat käitumismustrit. Seega on ilmne, et varasemad karistused ja antud võimalused Sergei Kostritsõnile mingisugust õiguskuulekusele suunavat mõju ei avaldanud. Kohus arvestab sedagi, et elektroonilise valveseadme alla vabanemisel on võimalik kontrollida, kas isik viibib enda elukohas. On tõsi, et elektrooniline valve võimaldab kontrollida, kus isik viibib. Kuid puudub teadmine, millega isik tegeleb. Mõningal määral võib elektrooniline valve küll takistada kuritegude toimepanemist, kuid ei välista seda täielikult. Elektroonilise valve ei taga uute kuritegude toimepanemise vältimist samas ulatuses nagu vanglas viibimise puhul. Lisaks on individuaalne täitmiskava kinnipeetaval veel täitmata. Kohus peab oluliseks resotsialiseerivaks meetmeks kinnipeetava puhul töötamist ja riskipõhiseid vestlusi majanduslikust toimetulekust, probleemilahendusoskusest ning suhtumisest ühiskonda, mis aitavad arendada sotsiaalset vastutust väärtustavaid hoiakuid.
11. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Sergei Kostritsõn vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
12. Sergei Kostritsõni kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks. Analüüsides esitatud taotlust, leiab kohus, et kaitsja taotlus on põhjendatud nii menetlustoimingute kui neile kulunud aja osas. Kohus peab esitatud taotlust nii toimingute kui ajamääratluste osas põhjendatuks. Seega juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning toimingute tegemise ajal kehtinud justiitsministri
13. juuli 2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-st 1, 11, 4, 5 ja 10, § 7 lg-st 3 ja 4 rahuldab kohus kaitsja taotluse. Taotlus rahuldati pealdisega 30.10.
14. Kõnealune menetluskulu kogusummas 108 eurot kuulub Sergei Kostritsõnilt välja mõistmisele (KrMS § 180 lg 1 alusel). (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov kohtunik 5