2-21-9769/93

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Alo Noormets, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-21-9769 Tsiviilasi V.L. (endine G.) suurendamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 1377 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. augusti 2022 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S.G. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
3. oktoober 2023 Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): S.G. (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Maarika Pähklemäe hagi S.G. vastu elatise Vastustaja (hageja): V.L. (endine G.) (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler RESOLUTSIOON
4. Muuta Viru Maakohtu
5. augusti
6. aasta otsuse põhjendusi ja resolutsiooni ning sõnastada uus resolutsioon, millega mõista S.G.lt välja elatis 1 140 eurot ning määrata kindlaks otsuse täitmise kord.
7. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
8. Sõnastada kohtulahendi tervikresolutsioon järgmiselt. 3.
9. Rahuldada V.L. hagi osaliselt. 3.
10. Muuta alates
11. juuni 2021 Viru Maakohtu
12. aprilli
13. a otsusega nr 2-09-66849 välja mõistetud elatise suurust ning lugeda ajavahemikul
14. juuni 2021 kuni
15. juuli 2023 S.G.lt V.L. kasuks väljamõistetuks elatis PKS § 101 lg 1 alusel. 3.
16. Mõista S.G.lt V.L. kasuks välja elatis perioodi eest
17. juuni 2021 kuni
18. juuli 2023 kokku 1 140 eurot, mis tuleb tasuda kuue osamaksena (iga osamakse suurus 190 eurot). Esimene osamakse 190 eurot tuleb tasuda käesoleva otsuse jõustumisele järgneva kuu
19. kuupäevaks V.L. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega "V.L. elatis". Järgmised 5 osamakset iga makse 190 eurot tuleb tasuda vastavalt järgneva kuu
20. kuupäevaks. 3.
21. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
22. V.L. (endine G., edaspidi hageja) esitas
23. juunil 2021 Viru Maakohtule hagi S.G. (kostja) vastu elatise suuruse muutmiseks. Hageja palus muuta Viru Maakohtu
24. aprilli 2010 kohtumäärusega nr 2-09-66849 välja mõistetud elatise suurust ning mõista alates
25. juunist 2021 kostjalt hageja ülalpidamiseks välja igakuine elatis 292 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni XXXXX Kostja on hageja isa, hageja vanemad elasid koos aastatel 1999 kuni
26. Viru Maakohus mõistis
27. aprilli 2010 määrusega kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 2175 krooni (139 eurot) alates
28. detsembrist 2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni XXXXX Kuni
29. aasta märtsini maksis kostja hagejale regulaarselt elatist 292 eurot.
30. aasta aprillist hakkas kostja kandma hagejale 140 eurot, nagu kohus oli
31. aastal otsustanud. Hageja kulutused suurenevad iga aastaga. Hageja leidis, et kostja igakuine sissetulek võimaldab hagejale maksta elatist 200 eurot ja ka 225 eurot ning seejuures ei ole see kostjale ebamõistlikult koormav ega sea kostjat olukorda, kus tal ei oleks võimalik säilitada enda miinimumlähedast elatustandardit. Kostja ei ole tõendanud, et tema varalisest seisundist tulenevalt ei ole ta võimeline andma kostjale ülalpidamist.
32. Kostja tunnistas hagi osaliselt ja oli nõus tasuma alates
33. juulist 2021 elatist 150 eurot kuus. Menetluskulud palus jätta poolte endi kanda. Kostja ei vaidlustanud, et hageja põlvneb temast ning elab koos emaga, kes korraldab tema ülalpidamist. Kostja ei nõustunud, et ta peab maksma igakuiselt elatist 292 eurot ja kandma menetluskulud. Kostja on tasunud elatist rohkem, kui kohtu poolt oli määratud, kuid 2 edaspidiselt ei saa ta enam nii palju elatist maksta. Kostja uuel perekonnal on tekkinud olulised majanduslikud raskused ja kostjal on tekkinud terviseprobleemid. Hageja vajadused on ülepaisutatud ja paljasõnalised. Kostja leidis, et elatise uuringu andmed on mõjuv põhjus elatise miinimummäära vähendamiseks vastavalt PKS § 102 lg-le
34. Hageja ema igakuine sissetulek ja varaline seisund lubab täita tegelikke hageja ülalpidamiskohustusi kostjaga vähemalt võrdses osas. Lisaks tuleks pool lapsetoetusest elatisest maha arvata (mh miinimumelatisest). Kostja esitas Eesti Töötukassa
35. jaanuari 2021 otsuse, millega tehti kindlaks kostjal esinevad rasked tegutsemispiirangud ja osaline töövõime. Kostja tervislik seisund hakkab lähiajal mõjutama tema sissetuleku vähenemist. Kostja täidab laenukohustusi igakuiselt kogusummas 232 eurot ja tasub elatist summas 140 eurot. Kostja abikaasa on samuti kostja ülalpidamisel. Lisaks on kostjal ja ta abikaasal sundtäitmisel nõue. Peale laenu ja elatise tasumist kulub kostja sissetulek kostja enda ja abikaasa ülalpidamisele ja kohustuste täitmisele. Kostja kinnitas, et asub kohustust täitma alates hagivastuse esitamisest. Kostja tegi hagejale kompromissettepaneku, et ta tasub hagejale iga kuu 150 eurot alates
36. juulist 2021 ning 175 eurot alates
37. oktoobrist
38. MAAKOHTU OTSUS
39. Viru Maakohus rahuldas
40. augusti 2022 otsusega hagi osaliselt, muutis välja mõistetud elatise suurust ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise ajavahemikul
41. juunist 2021 kuni
42. detsembrini 2021 (k.a) 292 eurot, ajavahemikul
43. jaanuarist 2022 kuni
44. märtsini 2022 213,44 eurot ning alates
45. aprillist 2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni XXXXXXXX 225,64 eurot, mis muutub iga aasta
46. aprillil (esimest korda
47. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kui kostja tasus elatist alates
48. juunist 2021, tuleb sellega arvestada käesoleva otsuse täitmisel. Menetluskulud jäeti poolte endi kanda. Maakohus tegi kindlaks, et kostjalt on mõistetud välja tsiviilasjas 2-09-66849 tehtud lahendiga hageja ülalpidamiseks igakuine elatis 2175 krooni (ehk 139 eurot) alates
49. detsembrist 2008 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o
50. juulini
51. Kostja tasus elatist varasema otsusega väljamõistetud elatise suurusest tunduvalt rohkem, kuni märtsini
52. Kostja töötas alates
53. septembrist 2015 laadijana. Kostjale töötasu oli ajavahemikul
54. augustist 2020 –
55. juulini 2021 keskmiselt 1021 eurot kuus;
56. a juunis 1100,93 eurot ja
57. a juulis 1082,06 eurot ning ajavahemikul
58. septembrist 2021 –
59. märtsini 2022 keskmiselt 829,89 eurot kuus. Kostjal tuvastati osaline töövõime, töövõimetoetuse maksmise periood on
60. veebruarist 2021 –
61. veebruarini 2026 ja töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest 8,4873 eurot. Kostjale on alates
62. aprillist 2021 määratud ja makstud puudega täiskasvanu toetust 34,01 eurot kuus. Kostjal pole peale hageja alaealisi ülalpeetavaid. Kostjale kuulub kaks hooneosa pindalaga 41.10 m2 hooneühistus XXXXX ja
63. hooneosa pindalaga 17.90 m2 hooneühistus XXXXXX. Kostjale kuulub sõiduauto, tema omandis on 82,90 m² suurune eriomand (kostja elukoht). Maakohus kontrollis, et kostja töötab samas töökohas tänini ja järeldas sellest, et kostjal tuvastatud tervisehäired ei takista tal teha tavapärast tööd ja temaga sõlmitud töölepingut lõpetatud ei ole. Tõenditest nähtus, et kostja sissetulek on võrreldes tsiviilasjas 2-09-66849 3 tehtud lahendi otsuse tegemise ajaga suurenenud. Maakohus leidis, et kostja saab oma varalise seisundit parandada ka ühe hooneosa müümisega ja sellest saadud raha saab kasutada elatise tasumiseks. Hageja emal peale hageja lapsi ei ole, ta töötab raamatupidajana alates
64. jaanuarist
65. Hageja emale tehti ajavahemikul
66. augustist 2020 –
67. juulini 2021 väljamakseid keskmiselt 567,40 eurot kuus, ajavahemikul
68. septembrist 2021 –
69. märtsini 2022 666,20 eurot kuus. Hageja emale on alates
70. jaanuarist 2019 makstud lapsetoetust 60 eurot kuus. Hageja ema on korteriühistu juhatuse liige, talle kuulub sõiduauto ning tema omandis on 48,20 m² suurune eriomand (hageja ja tema ema elukoht) ja 49,30 m² suurune eriomand. Maakohus luges tõendatuks, et ka hageja ema sissetulek on võrreldes varasema otsuse tegemise ajaga suurenenud. Samuti on hageja emal olemas vara, et anda hagejale ülalpidamist samas suuruses kui hageja nõuab kostjalt. Ajavahemikul
71. jaanuarist kuni
72. märtsini 2022 oli arvestatavaks miinimumelatise määraks 243,44 eurot. Miinimumelatisest tuleb PKS § 101 lg 5 järgi maha arvata hagejale makstavad toetused. Hageja ema saab lapsetoetust 60 eurot, millest ühe vanema osa oleks pool ehk 30 eurot kuus. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks
73. jaanuarist –
74. märtsini 2022 välja elatise 213,44 eurot kuus. Alates
75. aprillist 2022 on elatise miinimummääraks 255,64 eurot. Lapsetoetuse suurus ei ole muutunud. Seega on alates
76. aprillist 2022 kostjalt hageja kasuks väljamõistetava elatise suurus 225,64 eurot. Maakohus leidis, et hageja põhjendatud kulutuste suurus on 574 eurot kuus. Maakohus tuvastas, et kostja sissetulek ja vara võimaldavad tal täita hageja ülalpidamiskohustust seadusega ettenähtud miinimummääras vaatamata temal tuvastatud osalisele töövõimele. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
77. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus on valesti hinnanud kostja tervislikku seisundit ja töövõime vähenemist, sh on ebaõigesti arvestanud kostja sissetulekuid (arvestades sissetuleku sisse kostja abikaasa töötasu, mis laekub abikaasade ühisele kontole). Kostja selgitas kohtule, et tasus elatist vastavalt võimalustele suuremas ulatuses kui pidi maksma. Nüüd on kostja perel tekkinud olulised majanduslikud raskused, kostjal on rasked terviseprobleemid ja osaline töövõime ning sissetulekud on vähenenud. Maakohus ei ole arvestanud kostja tegelikke sissetulekuid ning on võtnud kostja sissetulekute hindamisel arvesse perioodi kui kostja oli tervem. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja eest tasutava lapsetoetuse mahaarvatiseks alust pole. Õige ei ole maakohtu järeldus, et kostja taotles elatise määramist alla miinimumi ainult uuringute andmetele tuginedes. Kostja taotles ka peretoetuste arvestamist elatise määramisel. Maakohus ei ole põhistanud ega selgitanud oma seisukohta selles osas, et kostja majanduslikku seisukorda oleks võimalik parandada väidetavalt nt ühe hooneosa müümisega ja sellest saadud rahast tasuda elatist. Mida kohus selle all mõtles ei saa kostja aru. Kohtulahendist pole üheselt jälgitav ka see, et maakohus oleks arvestanud kostja poolt juba makstud elatist vaidluse perioodil. Kostjale ei sobi ka elatise makse tegemiseks määratud kuupäev ja maakohus pole kuupäeva osas kostja arvamust küsinud. 4 Maakohus on jätnud tähelepanuta ka selle asjaolu, et hageja elukvaliteet on parem kui kostjal, hageja seadusliku esindaja materiaalne võimekus on suurem, seega on hageja vajadused kaetud. Üllatuslikult on kaevatavas kohtulahendis märgitud, et kostja on hagi osaliselt tunnustanud.
78. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja saatmiseks tagasi maakohtusse või uue otsuse tegemiseks. Maakohus on oma seisukohti põhistanud ning andnud hinnangu kõikidele asjas tähtsust omavatele poolte esitatud faktilistele ja õiguslikele asjaoludele. Kostja ei ole esitanud mitte ühtki dokumentaalset tõendit, et kostja sissetulek on vähenenud ning milliseid kulutusi kannab kostja. Samuti puudub alus vähendada elatist, seoses sellega, et kostjal tekib tulevikus töövõimetus . Kostja ei esitanud ühtegi dokumentaalset tõendit, et probleemid tema tervisega halvendasid tema majanduslikku seisukorda. Pelgalt kostja hinnang, et hageja vajadused oleks võimalik katta väiksema elatisega, ei anna alust välja mõistetud elatise vähendamiseks. Kostja ei saa tugineda elatise vähendamise nõudes vaid asjaolule, et tema sissetulek on väike. Elatise otsuse tegemisel arvestas maakohus kõiki esitatud dokumentaalseid tõendeid, nii hageja kui ka kostja poolseid, samuti peretoetust. Lapse vajadusteks on seaduses sätestatud miinimumelatis. Kui kostja tasub elatist, nagu ta väidab, alates
79. juunist 2021, siis kostja peab esitama kohtutäiturile panga väljavõtte ning kohtutäitur teeb ümberarvestuse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
80. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb osaliselt muuta maakohtu otsuse põhjendusi ning TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb muuta otsuse resolutsiooni. Arvestades käesoleva asja erandlikke asjaolusid, milleks on menetluse ajal hageja täisealiseks saamine ja sellest tulenevalt elatise tasumise kohustuse lõppemine ning elatise osaline tasumine kohtumenetluse ajal, mõistab ringkonnakohus elatise välja kindla summana. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
81. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes vaidlustatud osas. Arvestades kostja apellatsioonkaebuse ulatust, kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust tervikuna. Hageja ei ole maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust esitanud. Ringkonnakohus arvestab otsuse tegemisel sellega, et hageja on menetluse ajal saanud täisealiseks ja käesolevaks ajaks on kostja kohustus elatist tasuda lõppenud. Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
82. Hageja on kostja laps, kes sai täisealiseks XXXXX aastal. Kostja maksis kuni
83. aasta märtsini elatist miinimummääras (292 eurot kuus), alates aprillist 2021 hakkas aga kostja tasuma elatist
84. aasta kohtuotsuses määratud ulatuses 140 eurot kuus ning on seejärel tasunud elatist erineva regulaarsusega ja erinevates summades.
85. Hageja esitas kohtule nõude suurendada tema kasuks väljamõistetavat elatist seaduses sätestatud miinimummäärani kuni tema täisealiseks saamiseni, seetõttu puudus kohtul vajadus teha kindlaks hageja igakuiste kulutuste tõendatud suurus ja hinnata igat kululiiki eraldi. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatud kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited hageja vajaduste suuruse kohta, mistõttu jätab ringkonnakohus sellekohased väited tähelepanuta. 5 Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu
86. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11). Hageja on piisavalt ja veenvalt põhistanud, et hageja vajaduste suurus on aastatega suurenenud, mis on TsMS § 459 lg 1 järgi varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatise suuruse muutmise aluseks. Olukorras, kus hageja soovib elatise määramist seaduses sätestatud miinimummääras, tuleb kostjal vaidluse korral tõendada, et hageja vajadused on miinimummäärast väiksemad või esinevad muud alused elatise vähendamiseks. Kostja eeltoodud asjaolusid tõendanud ei ole.
87. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga selles, et praegusel juhul esineb alus elatise vähendamiseks alla PKS §-s 101 sätestatud miinimummäära. Ringkonnakohus märgib, et kostja väide, et elatise suuruse määramisel pidi maakohus arvesse võtma lapsetoetust, on õige ja selles osas tuleb maakohtu põhjendusi muuta. Samas, arvestades, et hageja nimetas käesolevas vaidluses ringkonnakohtu istungil konkreetse elatise võla suuruse, mis arvestab lapsetoetust ja millest on maha arvatud kostja tasutud elatis, siis see asjaolu käesoleva otsusega väljamõistatava elatise suurust ei muuda. PKS § 102 lg 2 neljas lause sätestab näidisloetelu mõjuvatest põhjustest, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks ning mh võib selleks olla asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega või lapsetoetusega), kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka lapse õigustatud huve (vt Riigikohtu
88. juuni 2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 28.1 ja 28.2). Maakohus hindas kostja varalist seisundit ning tema võimet tasuda elatist piisava põhjalikkusega. Maakohus võttis arvesse nii kostja sissetulekuid, kui ka hagejale makstavat riiklikku toetust. Maakohus on lähtuvalt seaduse muudatusest miinimumelatise suuruse arvutamisel arvestanud lapsetoetusega alates
89. jaanuarist 2022 määratud elatise osas. Maakohus tuvastas, et kostja varaline seisund võimaldab tal tasuda elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole käesolevas asjas tõendanud selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja majanduslik seis võimaldas tal tasuda hagejale kuni tema täisealiseks saamiseni elatist miinimummääras. Ringkonnakohus leiab, et kostja majandusliku olukorra muutused on kostja varalist seisundit halvendanud pärast hageja täisealiseks saamist, st pärast elatise maksmise kohustuse lõppemist. Ringkonnakohus märgib, et mitte igasugune varalise seisundi halvenemine ei ole aluseks elatise vähendamisele, vaid üksnes selline, mis on põhjuslikus seoses elatist tasuma kohustatud isiku tervisliku seisundi halvenemise või tema osalise/puuduva töövõimega. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tema varaline seisund oleks oluliselt halvenenud enne hageja täisealiseks saamist ning et vastav varalise seisundi oluline halvenemine oleks olnud põhjustatud kostja tervisliku seisundi halvenemisest või tema osalisest/puuduvast töövõimest.
90. Ringkonnakohtule esitatud tõendite kohaselt on kostja maksnud käesoleva kohtuvaidluse ajal hagejale elatist
91. aastal kokku 1115 eurot,
92. aastal kokku 1754,83 eurot ja
93. aastal kokku 1470,44 eurot. Hageja võttis ringkonnakohtu istungil omaks, et kostjal on käesoleva kohtumenetluse ajal tekkinud elatise võlg kokku 1 140, 25 eurot, mis kujunes järgnevalt:
94. a 77 eurot,
95. a 916,25 eurot ja
96. a 147 eurot. Hageja nõustus ringkonnakohtu istungil, et kui ringkonnakohus tuvastab kostja võlgnevuse 1140 eurot, siis on ta nõus, et kohus määrab kostjale tähtajad võlgnevuse tasumiseks ositi 6 kuu jooksul. Kostja hageja avaldatud võla 6 suurusega ei nõustunud ja leidis, et esineb elatise vähendamise alus, mistõttu võlga ei ole tekkinud. Kostja omapoolseid arvestusi ega seisukohta ositi maksete osas ei esitanud alternatiivselt ka juhuks, kui ringkonnakohus leiab, et kostjal on elatise tasumise kohustus maakohtu poolt määratud ulatuses.
97. Maakohus märkis otsuse resolutsioonis, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt hageja elatise katteks kantud summadega. Kostja on pärast maakohtu otsuse tegemist maksnud hagejale elatist alla otsusega väljamõistetud määra, samas pidi ta olema teadlik, et väljamõistetav elatis võib osutuda suuremaks. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja oli ringkonnakohtu istungi toimumise ajaks saanud täisealiseks ja leidis, et kostja võlgnevus on kokku 1140 eurot, siis on ringkonnakohtul alus muuta maakohtu otsuse resolutsiooni, lähtuda võlgnevuse suuruse määramisel hageja nimetatud võla suurusest ja mõista kostjalt hageja kasuks elatis välja selle tasumata osas ühekordse summana.
98. TsMS § 445 lg 1 kohaselt on kohtul õigus määrata otsuses kindlaks võlgnevuse tasumise kord. Tasumise ajatamine riivab paratamatult hageja huve, kuid käesoleval juhul nõustus täisealiseks saanud hageja ositi maksetega. Ringkonnakohtu hinnangul ei täida tagasiulatuva elatise nõue enam eesmärki katta hageja vajadused jooksvalt ning tagasiulatuva elatise ühekordse maksena väljamõistmine võib asetada kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Hageja oli kohtuistungil nõus, et maksmata elatise võib kostja tasuda 6 kuu jooksul. Seetõttu määrab ringkonnakohus kindlaks otsuse täitmise korra tagasiulatuva elatise maksmise kohta selliselt, et kostjal tuleb tasuda elatis võrdsete (190 eurot) osamaksetena 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu
99. kuupäevaks. Selline periood ei koorma kostjat üleliigselt ega riiva hageja õigust tagasiulatuva elatise saamiseks ebaproportsionaalselt. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda hageja XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega "V.L. elatis". arvelduskontole
100. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ 7 nr