Obsah (5)

§ 126§ 180§ 318§ 175§ 179

1-23-3897 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. september 2023, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-3897 (23233050240) Kohtukoosseis kohtunik Innok

) §-dest 310, 311, 313, 315, maakohus otsustas: Tunnistada Sergei Jegorov süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 sätestatud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. KarS § 73 lg 4 ja KarS § 65 lg 2 alusel mõista Sergei Jegorovile liitkaristus, suurendades mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.10.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-7510 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 4 (neli) aastat 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust võrra. Mõista Sergei Jegorovile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis vangistus 5 (viis) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Sergei Jegorovi karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg ning karistuse algust lugeda alates 01.05.2023. a, mil Sergei Jegorov peeti kahtlustatavana kinni. Sergei Jegorovile valitud tõkend, vahistamine, jätta kohtuotsuse jõustumiseni või karistustähtaja saabumiseni muutmata. Tsiviilhagi: kannatanu E B tsiviilhagi mittevaralise kahjuhüvitise nõudes summas 3000 eurot rahuldada osaliselt, s.o summas 200 eurot (kakssada eurot). Mõista Sergei Jegorovilt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel kannatanu E B kasuks summa 200 eurot (kakssada eurot), mis tuleb kanda E B (snd XXX) arvelduskontole nr XXX Swedbank. Asitõendid: - kriminaalasja juures asuvad elektroonilised andmekandjad DVD-R ja CD-R plaat vormikaamera ja häirekeskusele tehtud kõnede salvestistega (kokku 2 tk) – jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde.

Mõista Sergei Jegorovilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha 1087,50 eurot (üks tuhat kaheksakümmend seitse eurot ja 50 senti); - kaitsjatasu kohtueelses menetluses 460,80 eurot (nelisada kuuskümmend eurot ja 80 senti) ja kohtumenetluses 1202,16 eurot (üks tuhat kakssada kaks eurot ja 16 senti), kokku riigi õigusabi kulu summas 1662,96 eurot.

§ 180

lg 3 alusel peab Sergei Jegorov temalt väljamõistetud riiginõude kogusummas 2750,46 eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB Pank või kontole nr EE522200221013264447 Swedbank või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700028548 ning selgitus „Sergei Jegorov, 1-233897, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 1-23-3897 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 30 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu, kes soovivad otsust apellatsiooni korras vaidlustada, on kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 19. oktoober 2023. Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtulahendi ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis
2. oktoober
3. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu
4. Sergei Jegorovit süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.10.2019 otsusega karistatud kriminaalasjas nr 1-19-7510 KarS § 200 lg 2 p 8, 9 järgi vägivallaga toimepandud kuriteo eest (13.01.2019 röövimise käigus kasutas kannatanu L. Z suhtes füüsilist vägivalda): - kasutas 30.04.2023 kella 23.00 paiku XXX korteris vägivalda elukaaslase E B suhtes, mis seisnes selles, et ta korduvalt lõi E B rusikatega näkku ja jalgadega keha piirkonda, samuti haaras ta E. B kätega kõrist kinni ning kägistas teda. Vägivalla kasutamise ajal ähvardas Sergei Jegorov kannatanut E B tapmisega, öeldes kannatanule järgmised sõnad: ,,Kuni ma pole su, lits, maha löönud, pärast kotis välja viinud, ei lähe sa kuhugi...“. S. Jegorov põhjustas kannatanule E. B füüsilist valu ja tervisekahjustused - silmalau ja silmaümbruse kontusiooni ning hematoomid vasakul jalal. Sellega pani Sergei Jegorov toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teisele inimesele valu ja kehavigastusi tekitanud kehalise väärkohtlemise, milline tegu on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Kohtuistung
5. Süüdistatav Sergei Jegorov tunnistas kohtuistungil oma süüd talle inkrimineeritavas kuriteos osaliselt. Kaitsja asus seisukohale, et kriminaalasjas on tõendatud, et S. Jegorov tekitas kannatanule ühe löögiga rusikasse surutud käega või kõverdatud käelabaga kehavigastused. Tõendatud on ka kannatanu ähvardamine. Ülejäänud süüdistuse osas leiab kaitsja, et süüdistus ei ole tõendatud. Tsiviilhagi on samuti tõendamata. Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas
6. Vastavalt

§-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine 3 1-23-3897 nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kuulanud ära prokuröri, kaitsja ja kannatanu seisukohad, uurinud kõiki kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõuab kohus järeldusele, et Sergei Jegorovi süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist.

1. Kohtumenetluses uuritud tõendite pinnalt puudub vaidlus selles, et 30.04.2023 kella 23:00 paiku viibisid süüdistatav Sergei Jegorov ja kannatanu E. B aadressil XXX ning nende vahel puhkes tüli. Vaidlus puudub selleski, et 30.04.2023 kell 23:46 ning 23:51 ja 01.05.2023 kell 00:08 helistas kannatanu E. B häirekeskusesse (asitõendi vaatlusprotokoll häirekeskusele tehtud kolmest kõnest). Vaidlus on selles, kas süüdistatav pani kuriteo toime viisil nagu seda räägib kannatanu (ehk süüdistatav korduvalt lõi E B rusikatega näkku ja jalgadega keha piirkonda, samuti haaras ta E. B kätega kõrist kinni ning kägistas teda) või ta ainult lõi kannatanut üks kord lahtise peopesaga näkku. Vaidluse all on kuriteo toimepanemise viis ja vägivalla intensiivsus.
2. Toimiku materjalist, s.o ülalnimetatud asitõendi protokollist nähtub, et 30.04.2023 kell 23:46 tehti häirekeskusele 4 min 23 sek kestev kõne E. B poolt kasutatavalt abonentnumbrilt +XXX. Kannatanu palub abi aadressile XXX. Kannatanu ütleb, et ta ei saa rääkida või muidu lõpp ja et ta räägib teki all. Kuulda on kannatanu sõimu mehe suunas. Tagaplaanil on kuulda meeshäält. Kannatanu küsib korduvalt: „Lõikad kõri läbi?“, meeshääl vastab: „Lõikan läbi.“ Samal õhtul kell 23.51 E. B helistas häirekeskusesse uuesti, kõne kestis 1 min 21 sek, siis kannatanu palub uuesti abi nimetatud aadressile, ütleb oma nime ja isikukoodi. Häirekeskuse ametniku küsimusele, selgitamaks välja, mis sündmuskohal toimub, vastab kannatanu: „Tapab…tulevad näevad kõik.“ 01.05.2023 kell 00:08 E. B helistas häirekeskusesse veel kord, kõne kestis 1 min 26 sek. Sel juhul kannatanu palus, et abi tuleks kiiremini, kuna Sergei Jegorovil on nuga ja ta tapab ta praegu. Kõne helifailist on arusaadav, et teataja E. B on tugevalt häiritud meeleolus ja abivajadus on reaalne.
3. Väljakutsele reageerisid politseiametnikud. Sündmuskohal toimunud vestlus on salvestatud ja vaadeldud vormikaamera salvestise vaatlusprotokolliga. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et kannatanu on saanud löögi silmapiirkonda, kannatanu näitab ka kaelapiirkonda ja sinikaid jalal. Kannatanu kurdab, et pea lõhub. Kannatanu räägib kaela piirkonnale osutades arusaamatult, ütleb, et kael on kuum. Kohtu hinnangul kannatanu kirjeldus vägivalla toimumise viisi kohta kattub kannatanul tuvastatud vigastustega. Asjas on vaidlusküsimuseks see, kas süüdistatav lõi kannatanut rusikaga või lahtise käega. Kohtuistungil väitis S. Jegorov, et ta lõi kannatanut lahtise käega, näitas, et tema käelaba oli löögi ajal kõverdatud asendis ja võimalik, et ta sõrmed sattusid kannatanu silma piirkonda. Kohtueelses menetluses tunnistas süüdistatav, et lõi kannatanut rusikaga. Kannatanu väidab järjepidevalt, et teda löödi rusikasse surutud käega. Kohus usub kannatanut, tema ütlused kattuvad teiste tõenditega.
4. Füüsilise valu tekitamist on kohtuistungil kinnitanud kannatanu E. B , kannatanu kirjeldab piisava täpsusega, et Sergei Jegorov puhkenud tüli käigus lõi teda käekoti rauast osaga vastu selga, lükkas kannatanu kõrist kinni haarates diivani peale pikali, kägistas ja lõi rusikaga ühe korra silma vastu selliselt, et kannatanu kuulis kriginat. Samuti süüdistatav viskas ta maha ja lõi teda korduvalt jalaga. Kannatanu kinnitas, et sel momendil ta tundis füüsilist valu, valu tundis peapiirkonnas ja seljal. Samal ajal pole asjakohane kaitsja väide, et kannatanu liialdab kohtus teadlikult S. Jegorovi vägivalla intensiivsusega, et S. Jegorov saaks võimalikult karmi karistuse. Kaitsja leiab, et põhjus, miks kannatanu vägivalla intensiivsusega liialdab, on selles, et kannatanu soovis jätkata rahulikku elu süüdistatava korteris, kui too viibib vanglas. Kannatanu kasutas ära konflikti süüdistatavaga ja tegi kõik selleks, et S. Jegorovi teod näeksid välja võimalikult jõhkramad, et süüdistatav läheks vangi. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, kuna pelgalt olukord, et kannatanu on ka varem olnud 4 1-23-3897 lähisuhte vägivalla ohver ei anna alust arvata, et tegu oleks omakasu motiivil tegutseva valeütlusi andva isikuga.
5. Kannatanu ütlusi füüsilise valu tekkimise ja vigastuste osas kinnitavad ka tunnistaja I K ütlused. Politseiametnikuna sai ta 30.04.2023 väljakutse XXX korterisse, kus esialgse informatsiooni kohaselt toimus vägivald. Tunnistaja kirjeldab sündmuskohal nähtut ja millist informatsiooni sai. Tunnistaja ütlustest nähtub, et kannatanu kurtis valu silma piirkonnas.
6. Kohus nõustub kaitsjaga, selles, et tõendamist ei ole leidnud kannatanu kägistamine süüdistatava poolt, kuna kannatanul ei ole tuvastatud kägistamise tunnuseid nagu jäljed kannatanu kaelal, kiire raskendatud hingamine, teadvusehäire, tsüanoos ehk naha sinakus, tursunud nägu, esiletungivad veenid, väikesed täppverevalumid näol või silmavalgetel (https://www.virtuaalkliinik.ee/). Kannatanu ütluste kohaselt ta teadvust ründe ajal ei kaotanud. Kannatanu vigastused on tuvastatud isiku läbivaatuse protokolliga ja fototabeliga – E B vasaku silma peal on verevalum ja silma ümbrus on paistes, vasaku jala peal kaks sinikataolist verevalumit. Kiirabikaardis on diagnoosiks märgitud silmalau ja silmaübruse kontusioon. Seega süüdistatav tekitas kannatanule valu ja tervisekahjustused - silmalau ja silmaümbruse kontusiooni ning hematoomid vasakul jalal. Süüdistatav kägistamist eitab. Kannatanu istungil antud ütluste kohaselt süüdistatav haaras tal, kui ta diivanil istus, kõrist kinni, hakkas kägistama ja lõi silma. Vormikaamera salvestisest nähtub, et kannatanu räägib sündmuskohale saabunud patrullpolitseinikele, et kael põleb ja näitab korduvalt oma käega kaela peale ja hoiab kaelast kinni. Süüdistatav on täisjõus meesterahvas, kes tõenäoliselt kägistades suudab rakendada jõudu, mis jätab kägistatava kaelale jäljed. Kohus on arvamusel, et süüdistatav haaras kannatanu kaelast siiski kinni, kuna tõendid kogumis sellele viitavad. Kaelast kinni haaramine ei jätnud kannatanule kägistamise jälgi, kuid oli piisavalt intensiivne, et tekitada tugevaid valuaistinguid ja kannatanu võis seda tajuda kägistamisena.
7. Kohus ei soostu kaitsja etteheitega kannatanu vastuoluliste ütluste osas. Nimelt jättis E. B eeluurimisel mainimata, et süüdistatav teda käekoti metallist osaga vastu selga lõi. Prokurör selgitas istungil, et Eestis kasutatakse lähisuhtevägivalla riskihindamise väljaselgitamiseks MARAC juhtumikorraldust. MARAC-i mudeli rakendamisel sekkuvad piirkonnapolitseinik, ohvriabitööaja ja vajadusel kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja juhtumi lahendamisse. MARACmudeli toimimise ja kriminaalmenetluse erisusi ei pruugi kannatanu tajuda, sest tema jaoks on see kõik seotud ühe konkreetse sündmusega ning piirkonnapolitseinik ja menetlejast politseinik küsisid tema käest samasid asjaolusid. Kannatanu ütlustest kohtuistungil selgub, et käekoti metallist osadega löömisest rääkis ta vaid operatiivtöötajale ja samuti piirkonnapolitseinukile koos ohvriabitöötajaga. Kannatanu ei mäletanud, et oleks seda politseis ülekuulamisel öelnud. Kannatanu põhjendab seda sellega, et võis olla šokis ja kõike mitte mäletada. Lähisuhtevägivalla juhtumitele reageerimise süsteemi protseduure ehk siis vestlusi erinevate ametnikega ning nende vestluste käigus antud ütluste mõningased erisused ei anna alust kannatanu ütlusi vastuolulisteks tunnistada. Seega on kannatanu kohtus antud ütlused tõesed ja kannatanu ei valetanud, tema ütlusi saab lugeda usaldusväärseteks. Kohus lisab, et käekoti metallist sangaga viskamise ja sellega kannatanule valu tekitamise küsimuses seisukohta ei võta, kuna süüdistusakti kuriteokirjeldus seda ei kajasta. Kohus ei saa väljuda süüdistuse piiridest.
8. Eeltoodud tõendeid kogumis analüüsides, jõuab kohus järeldusele, et tõendikogum kinnitab, et 30.04.2023 kella 23:00 paiku tekkis süüdistatava ja kannatanu vahel tüli, mille käigus süüdistatav lõi kannatanut rusikaga näkku ja jalgadega keha piirkonda, kägistas teda ning ähvardades samal ajal tapmisega, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi – silmalau ja silmaümbruse kontusiooni ning hematoomid vasakul jalal. 5 1-23-3897
9. Süüdistatav Sergei Jegorov on kohtuistungil maininud, et 30.04.2023 peale kella 22.00, kui ta oli koos kannatanuga alkoholi tarbinud, algas tema ja kannatanu vahel sõnavahetus kadunud unerohtude tõttu. Süüdistatav andis istungil ütlusi, et kannatanu ise tungis või hüppas talle kallale. Veel kolm päeva hiljem oli temal sinikas silma all. Süüdistatava ütluste kohaselt hakkas kannatanu teda jalgade ja kätega taguma. Süüdistatav võttis kannatanul kätest kinni, et kannatanu temani ei ulatuks. Süüdistatav panin ta diivani peale, mille peale kannatanu hakkas sülitama, jalgadega taguma, kätega vehkima. Süüdistatava sõnul tekkisid kannatanu jalgadele verevalumid kannatanu enda tegevuse tagajärjel. Kohus on seisukohal, et seesugune sündmuste kirjeldus ei ole veenev. Kohus suhtub süüdistatav Sergei Jegorovi ütlustesse sündmuse detailide osas kriitiliselt, kuna need ei haaku teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. S. Jegorovi väited kannatanu agressiivsest ründamisest ei ole tõendamist leidnud. On ilmselge, et sellisel viisil kuidas süüdistatav kirjeldas kannatanu poolt mõlema jalaga tema pihta peksmist, oleks pidanud tema kehale jätma vägivallale viitavaid jälgi. Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll punktis 9 S. Jegorovil terviskahjustusi sedastatud ei ole.
10. Süüdistuse järgi tekitati kannatanule löömisega füüsilist valu. Riigikohus on selgitanud: [Selle] valu all peetakse silmas organismi kaitsefunktsiooni, mis on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesandeks on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima. (vt RKKKo 12.11.2019 nr 1-18-7833 p 22). Valuaistingu kohta on Riigikohus selgitanud: Valulävi e vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on erinevate inimeste puhul erinev. Tuleb täiendavalt küsida ka selle järgi, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Valu tundmine ei saa tugineda pelgalt kannatanu isikulisel eripäral ja löök ning selle tagajärg peab tunduma reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. (vt RKKKo 24.05.2013 nr 3-1-1-50-13 p 12).
11. Valu tundmist on kannatanu kirjeldanud kohtuistungil ning tunnistaja ütlustest nähtub, et kannatanule tekkisid kehavigastused. Seega on tõendatud, et antud juhul kannatanu löömine põhjustas talle valu ja seda ka keskmise mõistliku kõrvalseisja arusaamale vastavalt.
12. Osutada tuleb ka füüsiliste jõudude ebavõrdsusele. Sergei Jegorov on täisjõus tööealine meesterahvas. Kannatanu on aga naisterahvas. Üldteada on, et meesterahva füüsiline jõud on suurem naisterahva omast. Süüdistatava tegevusega kaasnes valu ning sellisena on see tajutav ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast. Tõendamist on leidnud kannatanul karistusõiguslikult valu olemasolu ning mis on põhjuslikus seoses süüdistatava tegevusega.
13. Hinnates süüteokoosseisu subjektiivse koosseisu täidetust, siis on kohus seisukohal, et Sergei Jegorov tegutses kannatanule valu põhjustamisel otsese tahtlusega. Süüdistatava ütlustest nähtub, et Sergei Jegorov pani kannatanu diivani peale, mille peale kannatanu hakkas sülitama, jalgadega taguma, kätega vehkima ja süüdistatava närvisüsteem ei pidanud vastu ning süüdistatav lõi kannatanut. Sellest järeldub, et süüdistatav tahtis kannatanut lüüa ja teadis, et põhjustab löömisega kannatanule valu. Kehavigastuse ehk sinika tekkimist silmapiirkonda süüdistatav möönis. Tegemist polnud juhusliku tegevuse käigus põhjustatud valuga. Seega on tuvastatud, et süüdistatav pani teo toime otsese tahtlusega.
14. Prokuratuur on Sergei Jegorovi käitumise kvalifitseerinud tunnusega korduvus. Sergei Jegorov on 22.10.2019 Viru Maakohtu poolt süüdi tunnistatud KarS § 200 lg 2 p 8, 9 järgi vägivallaga toimepandud kuriteo eest (13.01.2019 röövimise käigus lõi kannatanut L Z korduvalt elektrišokirelvaga). Sergei Jegorovit karistati vangistusega 4 aastat 9 kuud ja 28 päeva. Vastavalt KarS § 73 lg-le 2, 3 kuulus koheselt ärakandmisele 4 kuud vangistust. Ülejäänud osa vangistusest, 6 1-23-3897 s.o 4 aastat 5 kuud ja 28 päeva, ei pööratud täitmisele tingimusel, et Sergei Jegorov ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg 22.10.2019–21.10.
15. Ärakandmata karistusaeg on 4 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Sergei Jegorovi on kehtiva kohtuotsuse järgi juba varasemalt süüdi mõistetud ja teda on karistatud kehalise väärkohtlemise toimepanemises. Teiseks kvalifitseerivaks tunnuseks on prokuratuur märkinud KarS § 121 lg 2 p 2 ehk Sergei Jegorov pidi teo toime panema lähisuhtes oleva isiku vastu. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta oli kannatanuga lähisuhtes. Süüdistatava ütlustest nähtub, et ta hakkas kannatanuga koos elama
16. aasta veebruarist. Alguses olid suhted sõbralikud, hiljem muutusid lähedasemateks ja nad hakkasid elama kui elukaaslased. Seega on tuvastatud ühiseluline paarisuhe. Osutatust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud kehalise väärkohtlemisena, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p-s 2, 3 ettenähtud kuriteona.
17. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohtu seisukoht karistuse osas
18. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
19. Riiklik süüdistaja taotles kohtuistungil Sergei Jegorovi karistamist vangistusega. Tutvudes Sergei Jegorovi eelneva karistatusega, asub kohus seisukohale, et riikliku süüdistaja taotletud karistusliik on seaduslik ja põhjendatud. 21 Sergei Jegorovi suhtes koostatud karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on ta eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuks, keda on varem karistatud šokivangistusega 4 kuud. Kohtupraktikas omaks võetud arusaama kohaselt peab isikule mõistetav karistus muutuma igakordselt raskemaks. Märgitud põhimõttest tulenevalt asub kohus seisukohale, et olukorras, kus Sergei Jegorov on varasemalt karistatud käesoleva süüdistustega samalaadsete süüteo toimepanemise eest, kuid ta on jätkanud teist isikut väärkohtleva käitumisega, siis puuduvad alused sellise karistusliigi kohaldamiseks, mis piiravad konkreetse isiku põhiõigusi vähemintensiivsemal viisil. Kohus on seisukohal, et taolise käitumisega isikut on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest üksnes vangistusega ning rahaline karistus antud juhul kohaldamisele ei kuulu.
20. Kujundades seisukohta konkreetse karistusmäära osas, siis märgib kohus, et karistuse mõistmise üldpõhimõtete kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, mille järgselt tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Seadusandja on KarS § 121 lg 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on karistusliigi vangistus sanktsioonimäära keskmiseks määraks 2 aastat ja 6 kuud.
21. Hinnates Sergei Jegorovi teosüüd, siis leiab kohus, et teo toimepanemise tehiolud, kuna kasutatud vägivald ei olnud intensiivne ja kannatanu sai kergeid kehavigastusi, siis kõneleb see süüst, mis on alla keskmise määra. Seega on teosüüga võrdeline karistuse määr sanktsioonimäära keskmisest väiksem. Samas tuleb arvestada, et käesoleva kriminaalasja esemeks olev ning 7 1-23-3897 süüdimõistmise aluseks oleva süüteo pani Sergei Jegorov toime katseajal. Eeltoodust järeldub, et varasem kriminaalmenetluslik kogemus Sergei Jegorovi käitumisele mingit mõju ei avaldanud ega meenutanud Sergei Jegorovile, et toimepandu eest saab järgneda kriminaalvastutus. Sergei Jegorov on pidanud kohaseks jätkata käitumisaktidega, millel on karistusõiguslik kvaliteet.
22. Karistust raskendavate asjaolude esinemisele kohtumenetluse pooled ei viidanud. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 järgi. Süüdistatav avaldas viimases sõnas kahetsust toimepandu osas. Süüdistatav palus korduvalt vabandust nii kannatanu vanematelt kui ka kannatanult. Kõike eelnevat silmas pidades asub kohus seisukohale, et Sergei Jegorovile tuleb üheepisoodilise süüteo toimepanemise eest mõista karistuseks vangistus alla sanktsiooni keskmist määra s.o 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
23. Kuna kuritegu on toimepandud katseajal, siis KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 22.10.2019 kohtuotsusega nr 1-19-7510 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega ei ole kohtul õiguslikku alust kohaldada Sergei Jegorovi suhtes tingimuslikku karistust. Sergei Jegorovit tuleb karistada reaalse vangistusega.
24. Vangistuse asendamise osas üldkasuliku tööga, leiab kohus, et Sergei Jegorovit ei ole võimalik vangistuse kandmiselt tingimisi vabastada. Isik on korduvalt käitunud viisil, kus on väärkohelnud teist inimest. Süüdimõistev kohtuotsus ei ole mõjutanud teda uute samalaadsete tegude toimepanemisest hoiduma. Uus episood on toimepandud katseaja jooksul. Kohus leiab, et käesolevas asjas Sergei Jegorovi isikut arvestades ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid temale mõistetud karistuse reaalselt täitmisele pööramata jätta, sh temale mõistetud karistuse üldkasuliku tööga asendamiseks. Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas
25. VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Tulenevalt VÕS § 127 lg-st 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sealjuures sätestab lõige 6, et juhul, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Samas peavad kohtute väljamõistetavad mittevaralise kahju hüvitiste suurused vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning kasvõi juba üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad.
26. Kannatanu E B esitas kohtueelses menetluses tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitise nõudes summas 3000 eurot. Kohtuistungil jäi kannatanu hagiavalduse juurde ja selgitas, et nõuab süüdistatavalt kahjuhüvitist, kuna süüdistatav ei ole keegi temale ja pärast kallaletungi viibis kannatanu ravil umbes 1,5 kuud. Lisaks rikkus süüdistatav kannatanu vara – lõhkus käekotti, riided, kaardid. Tsiviilhagis on mittevaralise kahjuhüvitise nõude sisu avatud ja põhjendatud. Kohtuistungil kannatanu andis napisõnalisi ütlusi, millest nähtub mittevaralise kahjuhüvitise tekkimise alus ja põhjendus. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada osaliselt. 8 1-23-3897 Kohus leiab, et kannatanu E B nõuet Sergei Jegorovi vastu mittevaralise kahjuhüvitise nõudes tuleb vähendada. Mõistes Sergei Jegorovi süüdi kehalises väärkohtlemises on põhjendatud hüvitise väljamõistmine Sergei Jegorovilt, kui isikult, kes põhjustas löömisega kannatanule kehavigastusi. Kannatanu ütlused rikutud käekoti osas ei puutu asjasse, tema poolt avaldatust tuleneb, et ta soovib vaid moraalse kahju hüvitamist. Kannatanu on taotlenud moraalse kahju hüvitamist, seega lõhutud vara mittevaralise hüvitise väljamõistmisel ei arvestata.
27. Kohus leiab, et Sergei Jegorovi süüline käitumine, tekitas kannatanule mittevaralise kahju ning Sergei Jegorovi teol ja kannatanule tekitatud mittevaralise kahju vahel on põhjuslik seos. Sergei Jegorov ja E B on lähisuhtes. Peale ühist alkoholi tarvitamist tekkis nende vahel konflikt ning Sergei Jegorov kasutas E B suhtes vägivalda. Sergei Jegorov põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tekitas tervisekahjustused – silmalau ja silmaümbruse kontusiooni ning hematoomid vasakul jalal. Neil asjaoludel loeb kohus mittevaralise kahju tekitamise piisavaks. Kannatanu ütlustest nähtub, et ta oli juhtumijärgselt ravil poolteist kuud, samas ei ole kannatanu esitanud ühtegi tõendit ravil viibimise kohta. Kohtu hinnangul sai kannatanu löömise tagajärjel kergeid kehavigastusi. Kiirabikaardist nähtub, et visiidi tulemusel patsienti ei hospitaliseeritud. Kannatanule anti soovitus pöörduda silmaarsti poole ja teha perioodiliselt külma kompressi. Kohus arvestab süüdistatava halba majanduslikku olukorda ja seda et süüdistatav kahetseb oma tegu ja palus vabandust nii kannatanult kui ka tema vanematelt. Süüdistatav avaldas kohtuistungil, et kannatanu isa sõnade kohaselt on kannatanu asunud kasutama ja realiseerima süüdistavale kuuluvaid asju nt süüdistatava riideid. Kohus jätab need ütlused tähelepanuta, sest need on paljasõnalised. Süüdistatav ei pöördunud selle küsimusega politseisse ega kohtusse. Kahjuhüvitise väljamõistmisel arvestab kohus senises kohtupraktikas välja mõistetud hüvitiste suurusi ja lähtub moraalse kahju hüvitise suuruse määramisel Riigikohtu kriminaalasjades mittevaralise kahju hüvitamise nõuete
28. aasta analüüsist.
29. Eeltoodust ja tuginedes VÕS §-le 1043, § 1045 lg 1 p-le 2, § 1050 lg-le 1, § 134 lg-le 2, 5 võttes arvesse Sergei Jegorovi süü suurust, kannatanule tekitatud kahju, kohtupraktikas välja kujunenud väljamõistetud hüvitise määrasid tuleb Sergei Jegorovilt kannatanu E B kasuks välja mõista mittevaraline kahju 200 eurot. Menetluskulud 31.

§ 180

lg 1 esimene lause näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha (

§ 175

lg 1 p 9) ning kohtueelses- ja kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu (

§ 175

lg 1 p 4).

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alamäära. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määruse nr 124 „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 sätestab kuutasu alamääraks 725 eurot. St, et sundraha suurus on 1087,50 eurot. Kaitsjatasu taotlused sisaldavad nii kohtuistungil osalemisega seotud kulu, kui kohtmenetluseks ettevalmistamisest tingitud kulu. Kohus loeb menetluskulu põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks nii menetlustoimingu, kui selleks kulunud aja osas.

§ 180

lg 3 ls 1 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kujundades seisukohta Sergei Jegorovi varalise seisundi üle, osutab kohus, et Sergei Jegorovil oli enne kinnipidamist töökoht XX OÜ-s. Alates kahtlustatavana kinnipidamisest Sergei Jegorov tulu teeninud ei ole. Arvestades seda, et 9 1-23-3897 süüdistatavale on karistuseks mõistetud reaalne vangistus ning isiku ülalpidamisel on üks alaealine laps, samuti seda, et süüdistatavale kuuluva korteri kommunaalkulusid tasub edaspidi kannatanu isa ja arvestades menetluskulude kogusummat (2750,46 eurot) on alus seisukohaks, et Sergei Jegorovi varaline seisund on kasin. Pidades silmas välja mõistetava rahalise kohustuse kogusuurust ja Sergei Jegorovi kasinat varanduslikku seisu, siis peab kohus võimalikuks väljamõistetavate menetluskulude ajatamist. Seisukoha kujundamisel lähtub kohtukoosseis ka asjaolust, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt RKKKm nr 3-1-1-105-12 p 7). Mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise kohustuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Sergei Jegorov peab menetluskulud tasuma kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul. Asitõendid 32. Kriminaalasjas on asitõenditeks kohtumenetluse käigus kohtule esitatud asitõendi vaatlusprotokollide lisaks olevad elektroonilised andmekandjad, mille kohus võttis vastu ja mis asuvad kriminaalasja materjalide juures. Elektroonilised andmekandja plaadid tuleb arhiveerimise eesmärgil jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku materjalide juurde.

Otsuse tegemisel juhindub kohus ülaltoodust ja

§-dest 309-315. (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov Kohtunik 10