3-22-245/29

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

1. november 2023, Tartu 3-22-245 Xi taotlus Tartu vallale trahvi määramiseks kohtuotsuse täitmata jätmise eest Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu
2. augusti
3. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Tartu vald RESOLUTSIOON
4. Jätta Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
5. augusti 2023 määrus muutmata.
6. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 248 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Tartu Halduskohus rahuldas
8. märtsi
9. a otsusega Xi kaebuse ja kohustas Tartu valda otsustada uuesti kasutusteatise nr 2111301/14671 aktsepteerimine ehitisregistrisse kande tegemine (haldusasi nr 3‑22‑245).
10. Kaebaja esitas
11. juunil 2023 Tartu Halduskohtule taotluse vastustaja trahvimiseks, nõudes kohtuotsuse täitmist, viivitamise lõpetamist ja otsuse tegemist. Kaebaja taotlus jäi rahuldamata Tartu Halduskohtu
12. juuni
13. a määrusega. Määruses kohaselt on vald pärast kohtuotsuse tegemist määranud kaebajale kasutusteatises esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja
14. augustini
15. Seega on vastustaja mõistliku aja jooksul vastu võtnud kasutusteatise nr 2111301/14671 menetlemisel korralduse.
17. juulil 2023 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule uue taotluse vastustaja trahvimiseks, milles palus samuti kohtuotsuse täitmist, viivitamise lõpetamist ja otsuse tegemist. Vastusena kohtu järelepärimisele teatas vastustaja, et pärast
18. juuni
19. a kohtumääruse tegemist ei ole kaebaja pöördunud valla poole täiendavate avaldustega. Samuti ei ole sel ajal vaidlusalust kasutusteatist puudutavas haldusmenetluses tehtud täiendavaid menetlustoiminguid ega antud haldusakte.
20. Tartu Halduskohus jättis
21. augusti 2023 a. määrusega rahuldamata kaebaja taotluse vastustajale trahvi määramiseks. Halduskohus leidis, et kaebaja
22. juuli
23. a taotlus on esitatud
24. juuni
25. a taotlusega samadel asjaoludel ja alusel.
26. juuni
27. a taotluse esitamise ajaks oli vastustaja andnud kaebajale tähtaja kasutusteatise puuduste kõrvaldamiseks. Tähtaeg anti
28. mai
29. a korraldusega nr 588 ja sisuliselt uuesti
30. juunil 2023, mil kasutusteatis nr 2111301/14671 ehitisregistri kaudu puuduste kõrvaldamiseks tagastati. Pärast esimese trahvitaotluse esitamist ja selle lahendamist ei ole kasutusteatise menetluses selliseid olulisi uusi asjaolusid ilmnenud, mis annaksid aluse uue trahvitaotluse esitamiseks. Kaebaja
31. juuli
32. a taotlus on sisuliselt korduv taotlus ning põhjendatud oli jätta see läbi vaatamata HKMS § 55 lg 3 alusel.
33. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
34. augusti
35. a määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega kaebaja taotlus rahuldada. Kaebaja selgitab, et viimane menetlustoiming, kasutusteatise tagastamine ehitisregistris, toimus
36. juunil
37. Samal päeval esitas kaebaja kasutusteatise uuesti. Määruskaebuse esitamise ajaks ei ole aga vastustaja ühtegi toimingut teinud. Vastavalt ehitusseadustiku § 54 lg-le 4 saab menetlustähtaeg olla kuni 30 päeva. Möödunud on aga juba 84 päeva, mida ei saa kuidagi lugeda mõistlikuks ajaks. Tegemist tahtliku viivitusega (HMS § 5 lg 2 ja § 5 lg 4). Vastustaja määras puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kaebajale. Kaebaja tegi selle toimingu varem ja sama tähtaeg ei laiene vastustajale endale. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
38. Ringkonnakohus on kontrollinud määruskaebuse esitamise lubatavust, tähtaega ning määruskaebuse esitatavatele nõuetele vastavust ning võtab määruskaebuse menetlusse. Halduskohtu määrus vaidlustatud osas on selge, vastustaja on esitanud oma seisukoha taotluse kohta halduskohtule ning uuesti ka kaebaja uue trahvitaotluse lahendamisega seoses
39. septembril
40. Nendel asjaoludel ning pidades silmas, et ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust määruskaebuse rahuldamiseks, s.t ringkonnakohus lahendab asja vastustaja kasuks, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks küsida vastustajalt seisukohta määruskaebuse osas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4 alusel põhjendusi ei korda. Vastuseks määrusekaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
41. Kaebaja tugineb määruskaebuses jätkuvalt sellele, et ta kõrvaldas puudused kasutusteatises (esitas kasutusteatise uuesti) koheselt pärast selle tagastamist, s.o 7 juunil
42. Seega ei olnud vastustajal alust arvestada kaebajale puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtajaga (
43. august 2023), vaid vastustaja oli kohustatud jätkama haldusmenetlust. Seejuures vaatab aga kaebaja mööda sellest, et need asjaolud, samuti kaebaja seisukoht olid halduskohtule teada juba
44. juuni
45. a määruse tegemise ajal. Halduskohus kajastas neid asjaolud määruses ja põhjendas, miks ta siiski leiab, et vastustajale trahvi määramine ei ole põhjendatud. Vastavalt on halduskohus
46. juuni
47. määrusega kaebaja taotluse lahendanud. HKMS kohaselt ei ole kaebajal õigus nõuda endale soodsa tulemuse saavutamiseks taotluse teistkordset lahendamist või samadel asjaoludel uue taotluse läbi vaatamist. Seetõttu halduskohus põhjendatult jättis rahuldamata kaebaja
48. juuli
49. a taotluse.
50. Ringkonnakohus osutab veel, et vastustaja
51. septembri
52. a korraldusega otsustas jätta kasutusteatise läbi vaatamata, kuna kaebaja ei kõrvaldanud kasutusteatise puudusi. Seega on vastustaja praeguseks kasutusteatise menetluse on lõpetanud. Olukorras, kus kaebaja eesmärgiks oli tema taotluse kohta haldusmenetlust lõpetava otsustuse tegemine, on kaebaja saavutanud kohtule esitatud vastustaja trahvimise taotluse esile toodud eesmärgi. Seetõttu puudub vajadus 2 mõjutada vastustajat trahvimisega
53. märtsi
54. a kohtuotsust täitma. Sellel põhjusel jättis halduskohus
55. septembri
56. a määrusega rahuldamata kaebaja kolmanda taotluse vastustaja trahvimiseks. Seda halduskohtu määrust ei ole kaebaja määruskaebusega vaidlustanud. Vastavalt on ilmne, et määruskaebuse lahendamisel ei oleks ringkonnakohtul põhjust määrata vastustajale trahv ka juhul, kui tegemist ei oleks kaebaja korduva taotlusega.
58. märtsi
59. a otsuse resolutsiooni p-ga 3 otsustas halduskohus otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga. Ringkonnakohus jagab halduskohtu arusaama, et seetõttu tuleb asendada kaebaja nimi tähemärgiga ka praeguse määruse avaldamisel (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 3