3. Välja mõista AS-lt Enteh Engineering X kasuks hüvitis
lg 1 alusel välja mõista nelja kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitis summas 4000 eurot, saamata jäänud töötasu 113,63 eurot, 20 h eest. 29.11.2022 TVK istungil taotles kostja
lg 2 alusel töölepingu lõpetamist, millele hageja vastuväiteid ei esitanud (dtl 91). Asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 21.07.2022 tähtajatu töölepingu ja hageja töötas xxx xxx xxxna. Tööleping sõlmiti katseajaga ning katseaeg lõppes 20.11.2022 ning tööasukohaks oli Kohtla-Järve linn. Töölepingu järgi oli hageja tööajaks 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas, tööpäeva algus oli kell 08:00 ja lõpp kell 17:00, lõunapaus kell 12:00 kuni 13:
Hageja leidis, et töölepingu ülesütlemise teates ja töötamise registri kandes toodu on omavahel vastuolus. Kostja ei ole töölepingu ülesütlemist põhjendanud. Töötamise ajal kostja hagejale hoiatusi ei teinud. Hageja selgitas, et pärast töölepingu sõlmimist astus ta tööülesannete paremaks täitmiseks ja ametialase enesetäiendamise eesmärgil kõrgkooli tasulisse õppesse. Hageja leppis kostjaga kokku õppepuhkuse andmises 05.09.2022 ja 06.09.
Nõustuvalt saab kostja tööandjana hinnata töötaja katseaja läbimist. Kui töötaja on 2 toime pannud töölepingu tingimuste rikkumisi, siis eelviidatu ei saa olla aluseks katseajal töölepingu lõpetamisel (
Kostja väitis, et hageja ei täitnud oma tööülesandeid nõuetekohase hoolsusega ning tema suhtumine oma tööülesannete täitmisse oli vastutustundetu. Kostja kommertsdirektor Q sai ettevõtte kauaaegselt partnerilt Wlt isikliku kutse näituse külastamiseks. Kutsesse oli vaja sisestada kommertsdirektori isikuandmed, samuti tuli kutse välja printida ja saata Qle, kes oli sel ajal lähetuses Euroopas. Hageja kirjutas aga kutsele oma andmed, misjärel andis kostja korralduse, et viga tuleb parandada. Hageja ei tulnud sellega toime ja soovis lihtsalt kostja kulul osta näitusele sissepääsupileti. Konflikt tekkis siis, kostja ütles hagejale, et kui hageja viga ei paranda, siis teeb ta seda ise, millele vastas hageja, et ta võib direktori asemel ise näitusele minna. Selline suhtumine ja tööstiil üllatas hagejat. Hageja osundas eelviidatu osas, et sellised kostja väited on tõendamata. Sellise ülesande täitmine on ettevõtte sekretäril, kuid seekord andis hageja vastava ülesande kostjale täitmiseks, teades seejuures hästi, et hageja ei pruugi sellise ülesandega toime tulla. Risk, et hageja korraldus võib täitmata jääda, peab kostja ise kandma. Hagejal oli õigus keelduda sellise korralduse täitmisest, kuna see ei kuulunud tema tööülesannete hulka, kuivõrd hageja töötas xxx xxxna. Avaldaja soov korralduse täitmisel tulenes sellest, ta tahtis olla kasulik töötaja ja eesmärgiks oli edukalt läbida katseaeg. Kostja ei juhendanud hagejat tööülesande täitmise osas. Kostja poolt 02.09.2022 kirjeldatud asjaolud ei vasta tegelikkusele. Hageja sai 02.09.2022 sündmusest teada 18.08.
AS-ilt Enteh Engineering mõisteti X kasuks välja
TVK otsusega jäeti rahuldamata X töötasu ja õppepuhkusetasu nõuded (12.12.2022 TVK otsus dtl 6-13). 10.01.2023 taotluses palus AS Enteh Engineering töövaidlusasja nr xxx hagimenetluses läbivaatamist töövaidluskomisjoni otsusega rahuldatud nõuete osas (so tuvastada poolte vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping
lg 2 alusel 3 13.10.2022,
lg 1 alusel AS-ilt Enteh Engineering X kasuks väljamõistetud hüvitis summas 500 eurot (10.01.2023 taotlus dtl 3-4). 5. 24.01.2023 seisukohas leidis kostja, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõue töölepingu ülesütlemise tühisuse osas tuleneb TÖR-s tehtud kandest, mille kohaselt on töölepingu ülesütlemise aluseks märgitud
Kostja oli seisukohal, et registrikanded ei ole õiguslikult siduvad ja neil on informatiivne iseloom. Seega ei anna see asjaolu võimalust tugineda
§-le 104 lg 1. Kostja osundas, et töölepingu ülesütlemisel tuleb lähtuda tööandja tegelikust tahtest. Tööandja tegelik tahe töölepingu ülesütlemiseks katseajal kajastub töölepingu ülesütlemise teates, kus tööandja on esile toonud põhjused, miks töötaja antud tööd tegema ei sobi. Kostja on töölepingu ülesütlemise teatises selgelt esile toonud oma tegeliku tahte lõpetada tööleping
Hageja sai ülesütlemise teatise kättesaamisel aru, millistel põhjustel temaga tööleping üles öeldi. Tööleping on kostja hinnangul üles öeldud seaduslikult ja see vastab nõuetele ning ülesütlemine ei ole tühine. Hageja väide, et tööandja ei ole töölepingu ülesütlemist põhjendanud oli meelevaldne. Töölepingu ülesütlemise teatises on kõik põhjendused esile toodud ja hageja ei ole neile vastu vaielnud. Hageja ei täitnud oma tööülesandeid vajaliku hoolega ning suhtumine tööülesannete täitmisse oli vastutustundetu. Tööandja kommertsdirektor Q sai personaalse kutse tulla näitusele ettevõtte pikaajaliselt partnerilt W viitega kutsele. Sellesse kutsesse oli vaja märkida kommertsdirektori isikuandmed ja kutse välja printida ning saata see Qle, kes viibis sel ajal lähetuses Euroopas. Hageja kirjutas aga kutsesse enda andmed, mille peale tööandja andis korralduse viga ära parandada. Hageja sellega toime ei tulnud ja soovis tööandja kulul osta lihtsalt sissepääsu pileti näitusele. Konflikt tekkis siis, kui tööandja ütles hagejale, et parandab ise vea, kui hageja sellega toime ei tule. Sellepeale ütles hageja seda, et ta võib ise näitusele sõita direktori asemel. Selline suhtumine ja tööstiil üllatasid tööandjat. Oma tööülesannetesse vastutustundetut suhtumist näitas ka episood, kui hageja lahkus tööandjale teatamata 02.09.2022 peale lõunat töölt ja tööandja telefonikõnedele ei vastanud. Hiljem selgitas hageja, et tundis ennast väga halvasti. Tegelikult viibis hageja aga 02.09.2022.a ajavahemikul 14.00-15.00 TalTechi õppeaasta avaaktusel. Lisaks eeltoodule oli hageja konfliktne isik, kes alatasa vaidles oma vahetu juhiga, mis päädis sellega, et kogu tööalast suhtlust püüdis hageja läbi viia teiste juhtivate töötajatega, kellel polnud pädevust hagejale tööülesandeid jagada või tema avaldusi ja taotlusi rahuldada. Esile toodud asjaolud (hageja tööülesannete täitmine, tööstiil ja -harjumused osutavad sellele, et tema võimed, oskused ja isikuomadused ei võimalda teha tööd kostja poolt nõutud tasemel) on aluseks töölepingu lõpetamisele katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu.
lg 1 hüvitise nõude näol on tegemist lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega, mille puhul kohalduvad VÕS kahjusätted. Kostja märkis, et hageja ei ole esile toonud, mille eest ta hüvitist nõuab, mistõttu on hageja hüvitise nõue põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata (dtl 122-125). Kohtuotsuse põhjendused
lg 2 alusel 13.10.2022 lõpetamine ning AS-ilt Enteh Engineering
Töövaidluskomisjoni 12.12.2022 otsusega on hageja avaldus rahuldamata jäetud töötasu ja õppepuhkusetasu nõuete osas jõustunud, kuna hageja ei ole eeltoodud nõuete osas töövaidluskomisjoni otsust vaidlustanud (TvLS § 59 lg 1¹ ).
lg 1 p 2 alusel lõpetatud 13.10.2022 ning pooled ei vaidle ka selle üle, et töötamise registri kanne on informatiivne ja kandes märgitult ei ole töölepingu lõpetamine
Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv või on töölepingu seaduse (
) § 104 lg 1 alusel tühine ning sellega kaasuvalt, kas tööleping tuleb lugeda
lg 2 alusel lõppenuks 13.10.2022 ja kas
Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
lg 3 kohaselt ei mõjuta
lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Kohus selgitab, et
lg-s 3 tulenevalt kehtib ülesütlemine ka siis, kui selles põhjendused puuduvad või kui mõni põhjendus on avaldusest välja jäänud, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Riigikohus on leidnud, et kui töötaja otsustab ülesütlemise vaidlustada, saab ja peab kohus avaldust läbi vaadates hindama kõiki ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid ka siis, kui neid ei ole ülesütlemise avalduses esitatud (vt ka 28.05.2021, Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 2-18-8989, p 8.2). Kostja on 28.09.2022 töölepingu ülesütlemise teates esitanud põhjused, millest tulenevalt on kostja
lg-s 2 sätestatu täitnud ja töölepingu ülesütlemine ei ole eeltoodud põhjendustel tühine. 13. Kostja on asjas kinnitanud, et tema tahteks oli
lg 1 alusel töölepingu lõpetamine ja see kajastub töölepingu ülesütlemise teates, kus on esile toodud põhjused, miks hageja antud tööd tegema ei sobinud. Kostja on ka 23.05.2023 osundanud, et tööleping on üles öeldud
Kostja on 24.01.2023 vastuses töölepingu lõpetamist sisustanud järgnevalt: 1) kostja kommertsdirektor Q sai personaalse kutse tulla näitusele ettevõtte pikaajaliselt partnerilt W viitega kutsele. Kutsesse oli vaja märkida kommertsdirektori isikuandmed ja kutse välja printida ning saata see Qle, kes viibis sel ajal lähetuses Euroopas. Hageja kirjutas kutsesse aga enda andmed, mille peale tööandja andis korralduse viga ära parandada. Hageja sellega toime ei tulnud ja soovis kostja kulul osta lihtsalt sissepääsu pileti näitusele. Konflikt tekkis siis, kui kostja ütles hagejale, et parandab ise vea, kui hageja sellega toime ei tule, millele hageja vastas, et ta võib ise näitusele sõita direktori asemel. Selline suhtumine ja tööstiil üllatasid kostjat. 2) hageja vastutustundetut suhtumist töösse näitas ka episood, kui hageja lahkus kostjale teatamata 02.09.2022 peale lõunat töölt ja hageja telefonikõnedele ei vastanud. Hiljem selgitas hageja, et tundis ennast väga halvasti. Tegelikult viibis hageja aga 02.09.2022.a ajavahemikul 14.00-15.00 Tallinna Tehnikaülikooli õppeaasta avaaktusel. 3)Lisaks eeltoodule oli hageja konfliktne inimene, kes alatasa vaidles oma vahetu juhiga, mis päädis sellega, et kogu tööalast suhtlust püüdis hageja läbi viia teiste juhtivate töötajatega, kellel polnud pädevust hagejale tööülesandeid jagada või tema avaldusi ja taotlusi rahuldada. Esile toodud asjaolud (hageja tööülesannete hooletu täitmine, tööstiil- ja harjumused osutasid sellele, et tema võimed, oskused ja isikuomadused ei võimaldanud teha tööd kostja nõutud tasemel) olid aluseks töölepingu lõpetamisele katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu. Kostja hinnangul oli töölepingu erakorraline ülesütlemine kehtiv. Kostja on töölepingu erakorralise ülesütlemise mõjuvate põhjuste tõendamisel tuginenud kostja 6 juhatuse liikme Yi poolt 21.09.2023 kohtuistungil vande all antud ütlustele. Y on viidatud kohtuistungil andnud järgmisi ütlusi: „…Oli mitu episoodi, kus hageja ei saanud kommertsdirektoriga ühele lainele. Nende vahel tekkis konfliktne olukord. Y, kui direktor pidi selles osalema. Samuti ei saanud hageja läbi teiste töötajatega. Hageja käitumises oli pinge, terve ettevõtte õhkkond oli ebamugav. Pretensioone hageja töö suhtes Yl ei olnud. Hageja lahkus mitu korda töölt sellest kellelegi teatamata, millega tekkisid probleemid töös. Hageja läks TalTechi õppima, 02.09 lahkus hageja töölt avaaktusele, sellest kellelgi teatamata. Ei saanud aru, miks hageja kirjutas seletuskirjas, et jäi haigeks, kusjuures läks pärast nelja päeva möödumist haiguslehele. Kommertsdirektor ütles, et ta ei suuda hagejaga koos töötada, konflikt ettevõttes ei olnud lubatud. Hagejalt oli kaks õppepuhkuse avaldust kaheks päevaks, avalduse sai 5.kpv-l e-posti teel. Ei vastanud avaldusele, kuna viibis komandeeringus (avaldusi ei esitatud otsesele ülemusele), 7. kpv tagasi tulles asuti asja arutama, kuid 7 kpv võttis hageja haiguslehe. Teise avalduse sai e-kirja teel enne vallandamist, kui olukord oli väga pingeline ja hageja pani fakti ette, et homsest soovib kaks päeva puhkust. Y vastas e-kirjaga, et keeldub õppepuhkuse andmisest (dtl 195-196). Y palus täita hagejal kommertsdirektori näituse kutse, kuna hageja oli tema abi ja direktor oli samal ajal komandeeringus. Hageja eksis ja täitis kutse mitte kommertsdirektori nimele, vaid enda nimele ning sellise vea parandamiseks ei kulu palju aega. Hageja ei tunnistanud viga koheselt ja hakkas seadma omi tingimusi vea parandamisel. Küsimus, et inimene lihtsalt eksis, oli vaja ära lahendada ja kirjutada uus kutse, selle asemel esitati üksteise vastu pretensioone. Hageja ei kõlba iseloomu poolest, võib olla hea inimene, aga ta ei sobi ettevõttesse töötama (dtl 196-197). Tahes-tahtmata tekitas hageja ettevõttes pingelist olukorda, temast tuleb usaldamatust, oli koguaeg pinges. Yi jaoks oli peamine see, et ettevõttes ei oleks konfliktseid olukordi, kui töötajate vahel on konflikte olukord, siis see laastab ettevõtet (dtl 197). 14. Hageja leidis seevastu, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on
lg 1 alusel tühine, kuna väidetav tööülesande rikkumine ei ole aluseks katseajal töölepingu lõpetamisel ja töölepingu ülesütlemise põhjused ei ole tõendatud. Näituse kutse täitmine lasus ettevõtte sekretäril, kuid vastav ülesanne anti seekord hagejale. Vastava tööülesande täitmine ei kuulunud hageja töökohustuste hulka ja kostja ei juhendanud selles hagejat. 02.09.2022 ülikooli avaaktusele mineku osas andis hagejale loa kostja esindaja Y. 05.09.2022 õppepuhkuse avaldusele Y ei vastanud, millest hageja järeldas, et õppepuhkuse avaldus on rahuldatud. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, milles konflikt väljendus ja milliste töötajatega konflikt hagejal esines ning millal algas ja kui kaua konflikt kestis. Kostja viitas juhtkonna korralduste täitmise korrale, kuid ei ole näidanud, millise korraga on tegemist ja kas hagejale oli seda korda tutvustatud. Võib vaid oletada, et kostja ei olnud mõne korralduse täitmisega rahul, kuid kostja ei ole teates märkinud, mis korraldusega tegemist on. Samuti jäi ebaselgeks, kas see korraldus oli seaduslik ja kas see kuulus hageja kohustuste hulka. X andis 21.09.2023 kohtuistungil järgmisi ütlusi: Kui hageja teist korda kirjutas õppepuhkuse avalduse, siis järgneval päeval läks ta direktori kabinetti ja viimane andis talle töölepingu ülesütlemise dokumendi. Hageja küsis teates kirjas olnud kahe punkti kohta selgitusi, mille osas direktor selgitas, et esimese punktiga seonduvalt olevat hageja konfliktne inimene. Hageja kinnitas, et nädal enne seda oli konfliktne olukord kommertsdirektoriga Qga, kuid hageja ise seda konfliktseks olukorraks ei pidanud (dtl 198). Tegemist oli tavalise töö olukorraga, mida võinuks lahendada, mida kinnitas ka direktor, teiste ettevõtte töötajatega konflikte ei olnud (dtl 199). Hageja andis omapoolse seisukoha ja selgitas toimunut. Kommertsdirektor palus hagejal tellida Saksamaale näituse pileti, süsteem ei lubanud registreerida piletit teise isiku nimele ja kui selgus, et pilet oli vormistatud valele nimele, siis võttis hageja ühendust näituse korraldajatega, et teada saada, kuid probleem saaks lahendatud. Organisaator vastas, et kuna voucher on kasutatud, siis seda korduvalt enam kasutada ei saa. Oli olemas kaks väljapääsu, kas kasutada teist voucherit ja siis registreerida Q nimele või siis osta pilet raha eest ja pangakaardi andmed sisestada. Pärast seda, kui hageja ütles välja lahendamise variandid, siis vastas Q sellele mõnitava tooniga. Kommertsdirektori hääletoon kõlas hagejale ebaeetiliselt. Ja sel põhjusel 7 pöördus hageja direktori poole kirjaga (dtl 198). Töölepingu teate punktis 2 toodu (so enda tõlgendus tööajakavast ja juhtkonna korralduste täitmise korrast ) osas märkis hageja, et kui ta sai augustis TalTechist 02.09 toimuva avaaktuse kutse, siis ta teatas sellest Yt augustis (täpset kuupäeva ei oska öelda) suuliselt. 02.09 ei teatanud töölt äraminekust kellelegi, ei arvanud, et sellest võib probleem tekkida, kuna see oli varem kokku lepitud (dtl 199). Hageja selgitas, et tema tööülesanneteks oli kaks korda päevas riigihangete registri kontrollimine, pidi otsima ettevõttele sobivaid konkursse ja selle leidmisel pidi edastama teabe juhtkonnale ja konkursil osalemiseks dokumentatsiooni ettevalmistamine ning registrisse ülespanek. Lisaks eeltoodule oli tööülesanneteks posti vastuvõtmine, e-postile ja telefonikõnedele vastamine. Pretensioon esines töö osas üksnes valesti tellitud pileti osas (dtl 200). Pileti tellimistega tegeles Z, kes oli sel hetkel puhkusel välismaal ja seetõttu paluti seda teha hagejal. Esimesel korral aitas pileti tellimust teha C ja hageja kordas, et näitus toimus Saksamaal, veebisait ja platvorm, kus pileteid tuli tellida oli hoopis teistsugune. Sealne platvorm lubas tellida pileti teise isiku nimel, see platvorm, kust hageja pileti tellis ei võimaldanud seda teha. Hageja eelnevalt sellest teada ei saanud. Sai sellest teada, kui sai pileti oma nimele. Ql oli hageja viimasel tööpäeval konflikt ka teise töötaja Zga, kes ka vallandati. Z kinnitas samuti, et tal olid Qga pingelised suhted (dtl 200). 15.
¹ lg 1 järgi rakendub töötajale tööle asumise päevast arvates neljakuuline katseaeg, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel.
lg 1 sätestab, et tööandja ja töötaja võivad tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda katseaja jooksul.
lg 4 kohaselt ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga.
sätestab, et töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga, mida on kostja järginud. Asjaoludega, mis ei näita tööga hakkamasaamist, ei saa katseaja ebarahuldavaid tulemusi põhjendada ja töölepingut
lg 1 alusel üles öelda (Riigikohtu 11.06.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-14, p 12; 01.11.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-9199, p 11). Ka on Riigikohus 01.11.2017 tsiviilasjas nr 216-9199 p 11 selgitanud, et: „ Tööandjal tuleb töölepingu ülesütlemise korral katseajal (
lg 1) ülesütlemist põhjendada ja jälgida, et see ei oleks vastuolus katseaja eesmärgiga (
Näiteks ei ole tööandjal õigust öelda töölepingut üles katseaja eesmärgi täitmata jätmise tõttu, kui ülesütlemise põhjuseks on ainult töötaja lepingurikkumine või koondamine. Sellistel juhtudel on tööandjal õigus öelda tööleping üles töötajast tuleneval põhjusel
lg 1 järgi või tööandja majanduslikel põhjustel
juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-14, p 12). Katseaeg annab tööandjale kaalutlusõiguse hinnata katseajal oleva töötaja võimekuse ja suutlikkuse vastavust tööandja huvile (st kas töötaja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema). Seega ei saa katseajal olev töötaja tingimusteta eeldada oma õigust jätkata töötamist alalisel töökohal, vaid see võimalus tagatakse talle katseaja positiivse tulemuse korral (st juhul kui töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad töö tegemiseks nõutavale tasemele)“. Seega,
lg-st 4 saab tööandja põhjendada töölepingu ülesütlemist katseaja ebarahuldavate tulemuse tõttu üksnes asjaoludega, mis näitavad töö tegemisega toimetulekut. Katseaja eesmärgist lähtuvalt tuleb hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse konkreetse töö tegemisel. Seega lasus kostjal tõendamiskoormis, mis puudutab seda, et töölepingu ülesütlemine hagejaga oli kooskõlas katseaja eesmärgiga. 16. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli seadusest tulenev alus tööleping katseajal erakorraliselt üles öelda. Selle küsimuse lahendamisest sõltub, kas ülesütlemine on kehtiv. Seega järgnevalt kontrollib kohus, kas tööleping on materiaalõiguslikult erakorraliselt üles öeldud kooskõlas
lg 1 sätestatuga või on tööleping üles öeldud põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga (
MS § 230 8 lg 1 kohaselt tõendatud. Kohus on seisukohal, et 28.09.2022 ülesütlemise teates toodud mõjuvaid põhjuseid ei ole TsMS § 230 lg 1 kohaselt kostja seadusliku esindaja Yi vande all antud ütlustega tõendatud. Y ei osanud 21.09.2023 toimunud kohtuistungil välja tuua dateeritult detailseid episoode, millest saanuks järeldada hageja oskamatust kollektiivis töötamise osas ja et hagejal oleks olnud mitmeid konfliktseid suhteid kaastöötajatega (sh alatasa vaidles vahetu juhiga, sh millal ja millistel asjaoludel, on teadmata). Subjektiivsete ja abstraktsete arvamuste pinnalt, et hageja iseloomu, usaldamatuse ja väidetavalt ettevõttes pingelise ja ebamugava õhkkonna/olukorra tekitamise tõttu ei ole alust tööleping lõpetada. Asjaolusid kordamata ei ole asjas vaidlust selles, et hageja ei saanud hakkama näituse kutse täitmisega (tööülesandega, mis oli tegelikkuses ettevõtte sekretäri tööülesandeks, kes viibis puhkusel) ning sellega kaasnes hagejal kommertsdirektoriga Qga konflikt. Kohus nõustub siinkohal hagejaga, et töölepingust (hageja oli töölepingu p 2.1 kohaselt võetud tööle xxx xxxna, mis vastab hageja 21.09.2023 kohtuistungil antud ütlustega, so tööülesannete kirjeldusega ning ükski muu asjas esitatud dokumentaalne tõend vastupidist ei tõenda) tulenevalt ei olnud vastava tööülesande täitmine hageja töökohustuseks. Kostja poolt sellise korralduse (tööülesande) hagejale täitmiseks andmine oli vastuolus
lg-s 1 (tööandja korraldus peab olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega) tooduga. Olenemata eeltoodust ja hageja enda heausksest tahtest ülesande täitmise (sellega kaasnevalt katseaja läbimisega seonduvalt) osas, ei ole kostja
lg 2 p 1 kohaselt hagejat ka ülesande täitmisel ühelgi viisil juhendanud, arvestades siinjuures, et tegemist oli katseajal, so vähest aega tööl olnud töötajaga. Väide, et hageja oleks soovinud ise näitusel osaleda ei ole asjas tõendamist leidnud ning hagejale seeläbi omistatud käitumisviisi ei ole kohus asjas tuvastanud. Kohus on seisukohal, et eelnevalt viidatud tööülesande mittenõuetekohane täitmine ei näita katseaja eesmärgi mittetäitmist ja seega on tööleping sel põhjusel erakorraliselt ülesöeldud vastuolus katseaja eesmärgiga (
Tallinna Tehnikaülikooli 05.09.2022 tõendi nr 1488 kohaselt õpib hageja alates 10.08.2022 täiskoormusega Tallinna Tehnikaülikoolis rakenduskõrgharidusõppes inseneriteaduskonna telemaatika ja arukate süsteemide (kood 175357) õppekaval, nominaalseks õppeajaks on 3,5 aastat (dtl 43). Ühegi asjas esitatud tõendiga ei ole hageja tõendanud, et hagejal oli 02.09.2022 ülikooli avaaktusele minekuks kostja nõusolek või hageja väitel sellekohane suuline kokkulepe olemas ning et tal esinesid 02.09.2022 tervislikud alused töölt puudumiseks. Töövõimetuslehtede väljavõttest (dtl 73) nähtuvalt oli hageja haiguslehel perioodidel 07.09.2022-16.09.2022 ja 29.09.2022 kuni 13.10.2022. Õppepuhkuse avalduse (so 05.09.2022-06.09.2022 õppepuhkusele minekuks) on hageja kostjale edastanud 05.09.2022 e-kirjaga (dtl 62; dtl 72), kuid õppepuhkust kostja ei aktsepteerinud. Täheldavalt soovis hageja õppepuhkust samast päevast, mil esitas kostjale avalduse õppepuhkuse saamiseks. Hageja eiras Täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) § 13 lg-s 6 sätestatut, mille kohaselt pidanuks hageja õppepuhkuse kasutamisest teatama kostjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt neliteist kalendripäeva ette. Asjaolu, et kostja hageja õppepuhkuse avaldusele e-kirja teel ei vastanud, ei tähenda, et hagejal olnuks õigustatud ootus saada õppepuhkust avalduse esitamisest ilma etteteatamistähtajata. Eeltoodust järelduvalt ei olnud hagejal 02.09.2022, 05.09 ja 06.09.2022 töölt puudumiseks aluseid. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole töölt puudumise osas
lg 3 kohaselt hoiatusi teinud, mistõttu ei olnuks ka
Relevantseks on see, et hageja töölt puudumised ei kvalifitseeru asjaoluks, mis näitaks suutmatust tööga toime tulla. Asjaoludega, mis ei näita tööga hakkamasaamist, ei saa töölepingut
Töölt omavoliliselt puudumise näol on tegemist selgelt töölepingu rikkumisega, kuid sellisel juhul oli kostjal õigus tööleping üles öelda töötajast tuleneval põhjusel
lg 1 järgi, järgides
Osundavalt jäi hageja asjas selle juurde, et tööleping lõpetati
Kuna töölt puudumised ei ole
lg 4 järgi aluseks katseajal töölepingu ülesütlemisele, siis ei ole vastaval põhjusel töölepingu lõpetamine
Eeltoodud põhjendustel asub kohus seisukohale, et 28.09.2022 töölepingu erakorraline ülesütlemine oli
17.
lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud.
lg 2 sätestab, et
lg-s 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kohus on eeltoodud põhjendustele tuginevalt asunud seisukohale, et töölepingu erakorraline ülesütlemine ei olnud põhjendatud ega seaduslik ning töölepingu lõpetamine on
Juhindudes
§-st 96 (kostja on järginud etteteatamistähtaega, so 15 kpv) ja
18.
lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu
lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitisele ei kohaldata võlaõigusseaduse
lg-s 1 ettenähtud hüvitise nõue ei ole lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue ja VÕS-i 7. peatüki sätteid ei kohaldata. Kohus võtab hüvitise väljamõistmisel arvesse, et tegemist oli lühikese töösuhtega, poolte käitumist töösuhtes, hageja töölt puudumisi, kostja poolt ebaseaduslikult töölepingu ülesütlemist ja leiab, et mõistlik, proportsionaalne, põhjendatud ja õiglane hüvitis on 500 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks
Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi ja tuvastab, et poolte vahel 21.07.2022 sõlmitud töölepingu nr 47 erakorraline ülesütlemine on tühine, loeb
lg 2 alusel töölepingu lõppenuks 13.10.2022 ning mõistab kostjalt hageja kasuks
MS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus määrab menetluskulud TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.