lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid Multitude Bank P.L.C ja kostja 07.04.2022 tarbijakrediidilepingu nr CLS-EE-9152, mille alusel avati kostjale krediidiliin ja mille alusel kasutas kostja laenulimiiti kokku summas 2470 eurot. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna hagiavaldusest nähtub, et Multitude Bank P.L.C, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule laenu, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. 9.
lg 1 p 9 kohaselt on krediidiandjal kohustus tarbijat teavitada krediidikulukuse määrast aasta kohta. Käesoleval juhul nähtub hagiavaldusest, et kostjale on lepingus kehtestatud krediidilimiit, mida ta võis endale sobival ajal, kas täielikult või osaliselt kasutusse võtta. Sellisel juhul kohaldub krediidikulukuse määrast teavitamise nõudele lisaks
lg 1, mis sätestab, et kui tarbijakrediidileping võimaldab tarbijal valida, millal ta krediidi kasutusse võtab, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et kogu krediit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus. Seega ei ole piisav hagiavalduses märgitu, mille kohaselt märgiti krediidi kulukuse määr tüüpilise näitena (Nt 2000 euro suuruse krediidi korral on krediidi kulukuse määr 61,79% aastas). Kohus selgitab, et tüüpilise näitena tuleb krediidi kulukuse määr esitada
lg 6 p-i 2 järgi osana lepingueelsest teabest, kuid
, mis käsitab lepingutingimuste edastamist finantsteenuse osutaja poolt tarbijale, ei võimalda ühelgi juhul jätta tarbijale edastamata
§-s 4031 sätestatud teavet, sh teavitamata krediidikulukuse määrast aasta kohta. Hagiavaldusest ei nähtu, et Multitude Bank P.L.C oleks kostjale teinud teatavaks krediidi kulukuse määra nõuetekohaselt, s.o
lg-s 1 sätestatud viisil.
lg 4 kohaselt tuleb krediidi kulukuse määra teavitamata jätmisel lugeda intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, sest hagiavalduses toodud asjaoludest järeldub, et kostja võttis krediidi kasutusele summas 2470 eurot. 9.1.Isegi, kui hagiavalduses toodut saaks pidada nõuetekohaseks teavituseks krediidi kulukuse määrast (61,79% aastast), siis ületaks nimetatud määr seaduses lubatu.
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal, s.o 07.04.2022, kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,95%. Kolmekordne määr oli seega 50,85%. Hagiavalduses märgitu kohaselt oli tüüpilise näite 4
lg 3 järgi tuleb
lg-s 1 sätestatud juhul maksta krediidi kasutamise aja eest maksta intressi käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. 10.
lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Hagiavalduse kohaselt on Multitude Bank P.L.C loovutanud 02.03.2023 tarbijakrediidilepingust nr CLS-EE-9152 tulenevad nõuded hagejale. 11.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Vastavalt hagiavaldusele ei teinud kostja ühtegi makset perioodil september – november
Kohtu hinnangul on lepingu ülesütlemine kehtiv. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõue summas 1378,83 eurot põhjendatud ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. 12.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmises. Poolte kokkuleppe kohaselt oli intressi määraks 49,09% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress kokku summas 165,04 eurot. Hageja on intressi arvestanud alates 11.02.2023 – 15.06.2023. Kohtuotsuse p-s 9 toodud põhjendustel tuleb lähtuda
Hageja taotletud perioodil, s.o 18.08.2022 – 14.11.2022 oli
Seega jääb intressinõue rahuldamata. 13.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna lepinguline intressimäär on
§-s 94 sätestatud intressimäär tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest, siis tuleb viivist arvestada
² lg 2 p 2 alusel kostjalt sissenõudmiskulusid summas 50 eurot.
lg 2 p 2 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja väitel on ta korduvalt teinud pingutusi, et kostjaga ühendust saada, edastanud temale meeldetuletuskirju, teinud kõnesid ja täitnud muid ülesandeid asja kohtuväliseks lahendamiseks kuid edutult. Kostjale on edastatud 07.02.2022 nõudekiri koos teatega nõude loovutamisest, pretensioon 19.12.2022 ning hagihoiatus 04.01.2023. Lisaks on edastatud kostjale meeldetuletustega SMS ja e-kirju 15.12.2022, 17.01.2023, 24.01.2023, 08.02.2023 ja 22.02.2023. Kohtu hinnangul ei ole hageja võla sissenõudmiskulude nõue põhjendatud. Tallinna Ringkonnakohus on oma 05.04.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-22-129210 p-s 14 asunud seisukohale, et
Sissenõudmiskulude hüvitise nõue saab tuleneda lepingust või seadusest, ning viimasel juhul on nõude aluseks kahju hüvitamise üldine regulatsioon. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja oleks üldse meeldetuletuskirja saatnud (esile ei ole toodud, millisel viisil kirjad saadeti, millised neist olid tasulised ja/või tasuta ja kuidas on hageja jõudnud nõudesummani 50 eurot). Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude, summas 50 eurot, hüvitise nõue on liiga üldsõnaline ja põhjendamata. Hagi materjalide pinnalt peab olema võimalik tuvastada
Käesolevalt ei ole see võimalik, sest hagi ei sisaldanud vastavat teavet. Seega jääb hageja nõue rahuldamata. Menetluskulud
MS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.