septembril 2023 Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja PPA Põhja Prefektuuri esindaja Ivan Moskaljov, menetlusalune isik Tiit Märtman RESOLUTSIOON Tuginedes väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 107-111: 1. Tunnistada Tiit Märtman süüdi
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et tõendamist on leidnud, et Tiit Märtman pani toime temale süüks arvatud väärteo ja tema süü on tõendatud eelkõige tunnistaja ütlustega kui ka videosalvestusega. Isik on ka varem karistatud erinevate väärtegude eest, sealhulgas oli ka võimuesindaja solvamise eest. Määratud karistused rahatrahvi näol soovitud mõju ei avaldanud, trahvid on maksmata. Kohtuväline menetleja palub tunnistada T. Märtman süüdi võimuesindaja solvamises ja mõista menetlusalusele isikule karistuseks arest 10 päeva. Karistuse hulka arvestada ka isiku kinnipidamine alates 31.08.2023.a kell 10.36. Tiit Märtman end süüdi ei tunnistanud. Teab, et politsei solvamine on karistatav. Väitis, et ta ei teadnud, et need olid politseiametnikud, oli tablettide mõju all ja seal käis nii palju inimesi. Ta ei öelnud kellelegi otseselt vaid kõigile, kes seal ümber viibisid. Kui peaks süüdi mõistetama, soovis ÜKT tunde või siis aresti osade kaupa, et ta saaks tervise ja töö korda. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD Kohus, olles hinnanud kohtulikul arutamisel uuritud tõendeid nende kogumis, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on täies mahus tõendamist leidnud ja tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud. Tiit Märtmani süü
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises 31.08.2023.a on tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: Kohtuistungil on ülekuulatud tunnistaja patrullpolitseinik V E, kelle sõnade kohaselt 31.08.23 reageerisid nad kaaspatrulli palvel PERH-i väljakutsele ja kohale jõudes meditsiinipersonal (kuskil 10 isikut) hakkasid rääkima Tiidust, kui probleemsest patsiendist seal haiglas. Kui nad liikusid patsiendi T. Märtmani juurde palatisse ning selgitasid, et T. Märtmanil tuleb lahkuda raviasutusest meditsiinipersonali nõudmisel. Samuti selgitasid T. Märtmanile, et kuna ta ise seda vabatahtlikult ei teinud, siis politsei oligi seal selleks, et aidata tal lahkuda. Siis selle suhtlemise käigus T. Märtman korduvalt nimetas teda idioodiks, korduvalt debiilikuks ning muuhulgas ütles: „Otsin su üles ja annan sulle suhu“. Tiit Märtman kasutas neid väljendeid palatis, kus oli 4 patsienti ja meditsiinipersonal, samuti ajal, kui nad liikusid kõige lühemat teed pidi haiglast välja. Isiku oli teadlik, et nad on politseiametnikud, sest sisenedes sinna palatisse, kus T. Märtman lamas nad tutvustasid ennast ning olid kõik politseivormis. Tunnistaja korduvalt hoiatas T. Märtmani, et selline tegevus on karistatav. Kohus uuris ka DVD-R plaadil olevaid vormikaamera videosalvestusi, millega riimuvad V E ütlused. Salvestustelt on näha vormis politseiametnike suhtlus T. Märtmaniga. Kohtu hinnangul on nende tõenditega tuvastatud, et Tiit Märtman kasutas patrullpolitseiniku suhtes solvavaid väljendeid. Tunnistaja V E antud ütlused riimuvad videosalvestuselt nähtuvaga.
lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu moodustab avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et politseiametnik, s.o avalikku korda kaitsev võimuesindaja, täitis oma ametikohustusi. Nimelt antud juhul tegeles politseivormis võimuesindaja avaliku korra kaitsmisega, sest oli patrullteenistuses ning väljakutsel pidid patrullpolitseinikud välja selgitama olukorra ja aitama haiglatöötajatel isiku haiglast välja toimetada. Tiit Märtman selgitas kohtuistungil, et ta ei teadnud, et need olid politseiametnikud. Ta oli tablettide mõju all ja seal käis nii palju inimesi. Kohus leiab, et T. Märtmani ütlused on vastuolus tunnistaja ütluste ning objektiivsete tõenditega (vormikaamera salvestis). Vormikaamera videosalvestiselt nähtub, et politseiametnikud sisenesid palatisse vormiriietuses. Tunnistaja on kinnitanud, et sisenedes palatisse nad tutvustasid ennast ja nimetasid ka ametiasutuse. Lisaks nähtub vormikaamera salvestiselt, et politsei saabudes Tiit Märtman sai väga hästi aru, et tegu on politseiametnikega ja soovis esialgu hoopis ise haiglatöötaja vastu politseile avalduse teha. Samuti nähtub, et politseiametnik hoiatas Tiit Märtmanit, et politseiametnike solvamine on karistav, kuid T. Märtman jätkas sellest hoolimata oma tegevust. Solvamine on tegu, mis riivab kannatanu autunnet, nö sisemist au ehk väärikust. Solvata saab väärtushinnangu või vale faktiväite esitamisega, samuti teoga. Solvamine seisneb inimese halvustamises ebasündsas vormis, nt välimuse või isikuomanduste puudulikkuse esiletoomises, tema tegevuse agressiivses ja vahendeid valimatus kritiseerimises, elukutse alavääristamises jne. Ebasünnis vorm ei hõlma seejuures mitte üksnes vulgaarseid sõnu, vaid ka sisult negatiivseid ja halvustavaid piltlikke väljendeid (Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne 2021, lk 463). Antud juhul sõnad „idioot“, „debiilik“ ning väljend „Otsin su üles ja annan sulle suhu“ on kohtu hinnangul kahtlusteta solvavad ning sellised väljendid politseiametniku aadressil kõrvalise isikute juuresolekul oli kantud eesmärgist politseiametniku au ja väärikust alandada. Politseiametnik V E tundiski ennast solvatuna. Seejuures rinnakaamera salvestised kestsid kokku ca 25 minutit ning salvestistelt nähtuvalt pidid politseinikud Tiit Märtmani solvanguid kuulama suurema osa sellest ajast. Seega oli patrullpolitseiniku vastu suunatud riive ka suure intensiivsusega ja pikaajaline. Samuti on tuvastav, et eeltoodud ebatsensuursed väljendid olid suunatud just tunnistajale, kuivõrd need väljendid olid Tiit Märtmani reageering/ vastus tunnistaja poolt öeldule. Tiit Märtman avaldas kohtuistungil, et iga päev kedagi solvatakse ning selgitas, et solvas seal (haiglas) paljusid inimesi, andes sellega mõista, et see on tema tavapärane suhtlusviis. Kohtu hinnangul ei õigusta see, et isik tavapäraselt kasutab halba kõnepruuki, teiste isikute solvamist. Olles varasemalt 2022. a süüdi tunnistatud
lg 1 järgi teadis Tiit Märtman kahtlemata seda, et tema lausutud väljendid on solvavad ning et võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuse täitmisega on keelatud ja väärteokorras karistatav. Seega täitis Tiit Märtman oma teoga
lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu ning ta pani süüteo toime tahtlikult. Tiit Märtmani teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtuliku arutamise käigus ei ilmnenud. KARISTUS
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus.
lg 1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et Tiit Märtmanil on neli kehtivat väärteokaristust, nendest kaks
Menetlusalust isikut on karistatud varem samalaadsete tegude eest rahatrahviga, kuid need ei ole tasutud. Ka teised väärtegude eest määratud rahatrahvid on tasumata. Karistusregistri väljavõte näitab ilmekalt, et Tiit Märtmani puhul ei saa enam rääkida
lg 1 järgi kvalifitseeritavate rikkumiste juhuslikkusest, vaid harjumuspärasest käitumisest. Varasemad karistused rahatrahvide näol ei ole karistuse eesmärki täitnud ning rahatrahvid on ta jätnud tasumata. Eeltoodu tõttu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud karistada isikut uuesti rahatrahviga, mis ilmselgelt ei avalda talle mõju. Seega tuleb Tiit Märtmani karistada arestiga. Isiku käitumine politseiametnikega ja varasemad karistused annavad alust järeldada, et isik allub halvasti distsipliinile ja võimuesindajate korraldustele, mistõttu ei oleks kohtu hinnangul üldkasulik töö edukas. Peale selle annavad isiku selgitused enda tervisliku seisundi kohta aluse kahtluseks, et ta ei pruugi olla võimeline üldkasulikku tööd tegema. Lisaks menetlusalune isik ei soovinud menetlejale oma elukohta ning kontaktandmeid avaldada, mistõttu isiku edasine kättesaadavus on raskendatud. Seega eeltoodust järeldab kohus, et aresti asendamine üldkasuliku tööga või aresti kandmine ositi ei ole käesoleval juhul asjakohane, mistõttu kohus ei rahulda Tiit Märtmani soovi üldkasulikku tööd teha või aresti ositi kanada. Arvestades, et Tiit Märtman ei ole varem aresti kandnud, võib temale mõistetav karistus olla alla sanktsiooni keskmise määra ning kohus mõistab karistuseks 8 päeva aresti. Kuigi isiku karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud puuduvad, siis kohus leiab, et Tiit Märtmani kui varem aresti mitte kandnud isikule sanktsiooni keskmisest määrast kergema karistuse määramisel on arvestatav mõju tema käitumisele tulevikus. Seega karistus eesmärgi saavutamiseks ning õiguskorra kaitsmise huvides tuleb kohtuotsus pöörata viivitamatult täitmisele alates kohtuotsuse kuulutamisest, sest see tagab süüdistatava arusaama enda teo tähendusest ning ka tagajärgedest.
lg 2 kohaselt arvab kohus karistusaja hulka kinnipidamise väärteomenetluses, seega tuleb lugeda aresti kandmise algust alates kinnipidamisest. Kohus juhindus
MS § 95-105; § 107- 111. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.