KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohu

§ 47lg 1 on põhiseadusega kooskõlas.

Õiguskantsler leidis HKMS § 47 lg 2 osas

1. juuli
2. a seisukohas nr 6-1/120922/1203217, et VangS § 11 lg 8 ning HKMS § 47 lg 2 ei ole vastuolus põhiseadusega. Kuigi õiguskantsler hindas HKMS § 47 lg 2 kooskõla põhiseadusega, andis ta sisuliselt hinnangu õigusaktidest tulenevale kinnipeetava kohustusele enne vangla vastu hüvitamiskaebuse esitamist läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Ka kohtupraktikas ei ole asutud teisele seisukohale, mistõttu ei olnud halduskohtul alust jätta VangS §

§ 47lg 1 kohaldamata.

Ka ei ole kohtueelse menetluse läbimise nõue vastuolus EIÕK art 6 lg-ga 1 ja art-ga

1. 3.
2. Halduskohus tagastas Justiitsministeeriumi vastu esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Halduskohus selgitas, et Vabariigi Valitsuse
3. detsembri
4. a määrusega nr 319 vastu võetud „Justiitsministeeriumi põhimääruse“ p 481 kohaselt on vanglate osakonna põhiülesanne vanglate tegevuse koordineerimine ja korraldamine ning teenistuslik järelevalve. Praegusel juhul on kaebaja suhtes haldusakte andnud ja toiminguid sooritanud Viru Vangla ametnikud, mitte Justiitsministeeriumi ametnikud. Kaebajale ei tulene ühestki õigusaktist subjektiivset õigust nõuda, et Justiitsministeerium sekkuks Viru Vangla otsustesse, mis seonduvad täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega, või algataks mõne Viru Vangla ametniku suhtes menetluse. Tegu on Justiitsministeeriumi ja Viru Vangla vahelise n-ö sisesuhtega. 3.
5. Kuna halduskohus tagastas kaebuse, jättis ta taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6. X esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu
7. augusti
8. a määruse peale selle tühistamiseks ning asja edastamiseks halduskohtule kaebuse menetlusse võtmiseks. Kaebaja palub jätta asjas kohaldamata VangS §

§ 47

lg 1 ning tunnistada need PS-i ja EIÕK-ga vastuolus olevaks ja/või jätta nimetatud normid kohaldamata ja otsekohaldada EIÕK art 6 lg 1 ja art

1. Määruskaebust põhjendab kaebaja järgnevalt. 4.
2. Kaebajale peab olema tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dest 13–15 ning EÕIK art 6 lg-st 1 ja art-st 13 tagatud õigus tõhusale õiguskaitsevahendile. Halduskohus on ebaõigesti tagastanud kaebuse kõikide nõuete osas. Õiguskantsleri seisukohale viitamine ei ole asjakohane, sest selle seisukoha andmisest on möödunud 10 aastat ning kohtupraktika ja asjaolud, mis tingisid toona VangS § 11 lg 8 kehtestamise, on muutunud. 4.
3. PS § 12 lg 1 kohaselt koosmõjus EÕIK art-ga 14 on kõik seaduse ees võrdsed ning kedagi ei või diskrimineerida tema seisundi tõttu. VangS §

§ 47

lg 1 kohtlevad kaebajat kohtusse pöördumisel ebavõrdselt vabaduses viibivate ühiskonna liikmetega võrreldes, kes ei pea 2 hüvitamisnõude puhul läbima kohtueelset menetlust. Nimetatud sätted on kaebaja hinnangul ka ebaproportsionaalsed PS § 14 tähenduses, sest seavad kohtusse pöördumiseks ja tõhusaks õiguskaitseks ebavajalikke piiranguid. Tõhusaks saab menetlust pidada üksnes siis, kui kaebajal on võimalus saada hüvitist rikutud õiguste eest samas menetluses, milles kohus annab haldusorgani haldusaktile või toimingule õigusliku hinnangu. Selline menetlus koormab ka kohut vähem. 4.

1. Kaebus on ebaõigesti tagastatud ka Justiitsministeeriumi vastu esitatud nõude osas, sest riik on EIÕK art 1, VangS § 105 lg-de 1 ja 4, Vabariigi Valitsuse seaduse § 47 ja PS § 25 alusel vastutav oma valitsemisalas olevate asutuste/ametnike õigusvastase tegevuse eest, seda enam, kui isik pöördub valitsusasutuse poole kaebusega, et teda väärkoheldakse ja rikutakse õigusvastaselt tema õigusi ja vabadusi, kuid valitsusasutus järelevalve organina ei võta mitte midagi ette ning kiidab vaikimis oma allasutuse tegevuse heaks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
3. Kaebaja on taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist nii Viru Vanglalt kui ka Justiitsministeeriumilt selle eest, et kaebaja suhtes kohaldati erinevate ülal mainitud käskkirjade alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid. Hilisemates kohtumenetlustes need käskkirjad tühistati. Kuna kaebaja vabadust piirati alusetult, leiab ta, et selle eest tuleb talle tekitatud kahju hüvitada.
4. Halduskohus leidis aga, et esiteks pole kaebaja Viru Vangla vastu esitatud nõude osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust ning tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Justiitsministeeriumi vastu esitatud nõude puhul aga asus halduskohus seisukohale, et kaebajal ei ole kahju hüvitamise nõude esitamiseks Justiitsministeeriumi vastu üldsegi kaebeõigust ning tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
5. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlust selles, et kaebaja ei ole tühistatud käskkirjade alusel talle kohaldatud piirangute tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks, mis on seotud tema vabaduse alusetu piiramisega/võtmisega, vanglale kahju hüvitamise taotlust esitanud, mistõttu on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Vastupidist ei väida kaebaja ka määruskaebuses. Just sel põhjusel nõuab ta asjas VangS §

§ 47

lg 1 kohaldamata jätmist ning nende sätete tunnistamist põhiseadusega vastuolus olevateks.

1. Nimelt sätestab HKMS § 47 lg 1, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistuses viibivate isikute suhtes tuleneb kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue kahju hüvitamiseks VangS § 11 lg-st 8, mille kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ei PS-i ega EIÕK-ga vastuolus see, kui siseriiklikult seatakse kaebeõigusele teatud piiranguid. Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõude seadmine ei ole meelevaldne ega ülemäära isiku kohtuliku kaitse võimalust piirav. Kui isik on vastava menetluse läbinud, on tal siiski võimalus realiseerida PS §-st 15 tulenevat õigust oma pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.
3. Kaebaja väide, et praegusel juhul koheldakse teda ebavõrdselt võrreldes nende isikutega, kes on vabaduses ja kes ei pea neile tekitatud kahju hüvitamiseks kohtueelset menetlust läbima, on 3 põhjendamatu. Vabaduses viibivad isikud ei ole õiguslikult võrdsed kinnipeetavatega, kelle staatus on hoopiski teine ja kellele seetõttu kohalduvad ka teistsugused regulatsioonid, sh VangS § 11 lg-st 8 ja HKMS § 47 lg-st 1 tulenev nõue läbida enne halduskohtusse pöördumist kohustuslik kohtueelne menetlus. Ka ei saa vaidemenetlust pidada ebatõhusaks ja ülemääraseks takistuseks kohtusse pöördumisel, sest vaidemenetluse funktsioon on toimida n-ö filtrina ja lahendada vaidlused võimaluse korral ära kohtusüsteemi koormamata. Olukorras, kus kaebaja on saanud endale soodsad lahendid tühistamiskaebuste rahuldamise näol, ei ole kaebajal põhjust eeldada, et vangla jätaks juba eos tema kahju hüvitamise taotlused rahuldamata.
4. Kaebaja leiab, et kõige tõhusam oleks saada kahjuhüvitist samas menetluses, kus kohus tuvastab haldusorgani haldusakti või toimingu õigusvastasuse. Iseenesest võimaldab HKMS menetleda ühes asjas erinevaid nõudeid, kuid see ei muuda olematuks kohustusliku kohtueelse menetluse nõuet teatud isikute gruppide suhtes. Lisaks ei saa kohus tulenevalt HKMS § 2 lg-st 3 iseseisvalt ilma kaebaja vastava tahte ja taotluseta hakata menetlema kaebust, mida kohtule ei ole esitatudki. Kuna kaebaja on olnud menetlusosaliseks erinevates halduskohtumenetlustes, on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja määruskaebuses esitatud väited kohtueelset menetlust ette nägeva regulatsiooni põhiseadusvastasuse osas esitatud vaid sel põhjusel, et õigustada vastava nõude täitmata jätmist.
5. Ühtlasi nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et olukorras, kus väidetav kahju on kaebajale tekitatud vangla haldusaktide tagajärjel, ei peaks isikule andma kaebeõigust esitada kahju hüvitamise nõuet ka Justiitsministeeriumi vastu, kes küll teostab järelevalvet vanglate üle, aga keda ei saa ilmtingimata panna vastutama juhul, kui vangla haldusakt tühistatakse või toiming õigusvastaseks tunnistatakse.
6. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
7. augusti
8. a määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Osaliselt jõustunud Riigikohtu 30.11.2023 määrusega. RESOLUTSIOON
9. Jätta määruskaebus rahuldamata.
10. Tühistada Tartu Halduskohtu
11. augusti
12. a ja Tartu Ringkonnakohtu
13. detsembri
14. a määrused osas, mis puudutavad Viru Vangla
15. veebruari
16. a käskkirjaga nr 6-4/38-1 seoses esitatud kahju hüvitamise nõuet. Lõpetada selles osas haldusasja menetlus kaebuse esitamise tähtaja rikkumise tõttu.
17. Jätta muus osas haldus- ning ringkonnakohtu määrused muutmata.
18. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus tõendi kogumiseks.
19. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
20. Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi tähemärgiga. 4