Obsah (7)

§ 119§ 249§ 2§ 203§ 187§ 207§ 62

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ta

§ 119lg 1, § 252 lg 7 ja § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla otsustas 04.10.
2. a käskkirjaga nr 6-1/893-1 paigutada J. Reinomäe Viru Vangla kinnise vangla osakonnast karistuse kandmise jätkamiseks Viru Vangla avavangla osakonda.
3. J. Reinomägi esitas 22.10.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks seonduvalt avavanglasse ümber paigutamata jätmisega. Ka esitas J. Reinomägi menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla kohustamiseks paigutada kaebaja viivitamatult ümber Viru Vangla avavangla osakonda. Kaebaja taotles täitmisplaani § 13 lg 2 põhiseadusvastaseks tunnistamist.
4. Viru Vangla selgitas 25.10.
5. a vastuses, et kinnipeetavad, kelle kohta on välja antud avavanglasse paigutamise käskkiri, lisatakse avavangla ootejärjekorda. 25.10.2023 seisuga on avavangla täituvus 100% ja J. Reinomägi asetses ootejärjekorras
6. kohal. Kinnipeetava eeldatav avavanglasse paigutamine võiks toimuda veebruaris
7. Eeltoodut on kinnipeetavale korduvalt suuliselt selgitatud.
8. Tartu Halduskohus tagastas 26.10.
9. a määrusega kaebaja kaebuse (resolutsiooni p 1); jättis kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 2); jättis kaebaja taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja täitmisplaani § 13 lg 2 põhiseadusvastaseks tunnistamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused: 1) Õigusvastasuse tuvastamise nõue ei kaitse kaebaja õigusi ega aita tal saavutada enda eesmärki, milleks on viivitamatult Viru Vangla avavanglasse paigutamine. Kaebus tagastati halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 2 p 1 alusel. 2) Kuivõrd kaebus ei hõlma vangla kohustamist paigutada kaebaja vangla avavangla osakonda, ei ole esialgse õiguskaitse korras võimalik taotleda vangla kohustamist taotletavat toimingut tegema. Esialgse õiguskaitse rahuldamisel oleks kaitstud kaebaja õigused suuremas määras, kui kaebuse osas tehtav võimalik positiivne kohtuotsus, mis ei ole lubatud. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole kaebaja esitanud esialgse õiguskaitse taotluses toodud asjaoludega seonduvat muud kaebust ning Viru Vangla 25.10.2023. a vastusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei ole kaebaja esitanud vanglale vaiet, siis puudub esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel pooleliolev menetlus

§ 249lg-te 1 ja 2 mõistes.

Vangla edastatud kaebaja pöördumises (registreeritud 25.10.2023 nr 6-10/21158-1) soovis ta saada üksnes selgitusi, miks ei ole teda ümber paigutatud. Pöördumisest ei nähtu kaebaja tahet vaidlustada tema ümber paigutama jätmist, seega ei ole tegemist vaidega. Taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks jäeti läbi vaatamata. 3) Kuna kaebus tagastati ja esialgse õiguskaitse taotlus jäeti läbi vaatamata, tuleb jätta läbi vaatamata kaebaja taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja täitmisplaani § 13 lg 2 põhiseadusvastaseks tunnistamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. J. Reinomägi esitas 30.10.2023 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 26.10.
2. a määrusele osas, millega jäeti rahuldamata esialgse õiguskaitse taotlus ning jäeti läbi vaatamata taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja täitmisplaani § 13 lg 2 põhiseadusvastaseks tunnistamiseks. Kaebaja märkis, et ta ei vaidlusta halduskohtu otsust tagastada kaebus. Kaebaja väitel rikkus kohus

§-st 2 tulenevat ülesannet ja üldpõhimõtteid. Kaebaja märkis kaebuses, et ta on vanglale esitanud mitu taotlust, et ta viivitamatult ümber paigutataks ja et temale teadaolevalt on avavanglas kohti. Vangla aga väidab, et avavangla on täis. Kohtul tulnuks välja selgitada, kas õigus on kaebajal või vanglal. Kaebaja palus kohtul kohustada vanglat tegema kaebaja käes olevast dokumendist koopia ja edastada see kohtule. Veel palus kaebaja kohtul selgitada talle, kas kohtute infosüsteemist nähtuvad muuhulgas kinnipeetavate pöördumised vanglale, kui need on nõuetekohaselt registreeritud. Kaebaja väitel vajab ta seda teavet, et täpsustada oma pöördumist sisekontrollitalitusele. Kaebaja lisas määruskaebusele K-Raha väljavõtte, millele tuginedes palus vabastada ta riigilõivu tasumisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6.

§ 2

lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Arvestades J. Reinomäe määruskaebuses 2 märgitut, leiab ringkonnakohus, et kaebaja vaidlustab Tartu Halduskohtu 26.10.

1. a määrust resolutsiooni p-de 2 ja 3 osas.
2. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha määruskaebuse osas halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 3 peale osas, milles halduskohus jättis läbi vaatamata kaebaja taotluse täitmisplaani § 13 lg 2 põhiseadusvastaseks tunnistamiseks (I) ning seejärel halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 2 peale ja p-i 3 peale osas, milles halduskohus jättis läbi vaatamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks (II) ning viimaks võtab seisukoha muude taotluste osas (III). I 8.

§ 203

lg 1 kohaselt võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 203

lg 2 sätestab, et määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti.

§ 187

lg 1 kohaselt pärast apellatsioonkaebuse saamist otsustab ringkonnakohus määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise ning lg 2 kohaselt apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

§ 187

lg 3 p 6 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. Seega

§ 203

lg-st 2 koosmõjus § 187 lg-ga 2 ja lg 3 p-ga 6 tuleneb ringkonnakohtu õigus määruskaebus tagastada läbivaatamatult, kui selle esitajal ei ole määruskaebuse esitamise õigust.

1. Ringkonnakohus sedastab, et kuna Tartu Halduskohtu 26.10.
2. a määruse resolutsiooni p-i 3 osas, milles halduskohus jättis läbi vaatamata kaebaja taotluse täitmisplaani § 13 lg 2 põhiseadusvastaseks tunnistamiseks, halduskohtumenetluse seadustik määruskaebuse esitamist ette ei näe ning vastav kohtumäärus ei takista ka asja edasist menetlust, siis puudub kaebajal õigus esitada eelmärgitud osas ringkonnakohtule määruskaebust. Halduskohus märkis 26.10.
3. a määruse edasikaebamise korras ekslikult, et eelmärgitud osas võib esitada määruse peale määruskaebuse. Eelnevat arvestades ning lähtudes

§ 203lg-st 2 koosmõjus § 187 lg-ga 2 ja lg 3 p-ga 6, kuulub J.

Reinomäe määruskaebus tagastamisele läbivaatamatult Tartu Halduskohtu 26.10.2023. a määruse resolutsiooni p-i 3 peale osas, milles halduskohus jättis läbi vaatamata kaebaja taotluse täitmisplaani § 13 lg 2 põhiseadusvastaseks tunnistamiseks. II 10.

§ 207

lg 3 p 1 kohaselt võib ringkonnakohus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruse teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

1. Tartu Halduskohus jättis 26.10.
2. a määruse resolutsiooni p-i 2 kohaselt kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks läbi vaatamata ning jättis resolutsiooni p-i 3 kohaselt kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. Eelmärgitud osas tagastab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse

§ 207lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

3 III 12. Kaebaja lisas määruskaebusele K-raha väljavõtte, millele tuginedes palus vabastada ta riigilõivu tasumisest. Eeltoodust tõlgendab ringkonnakohus, et kaebaja arvates tuleb tal määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu. Ringkonnakohus selgitab, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 01.01.2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on määruskaebus riigilõivuvaba ja kaebajal puudub vajadus määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasuda. Ringkonnakohus jätab kaebaja eeltoodud taotluse tähelepanuta. Eeltoodut arvestades tagastab ringkonnakohus kaebajale määruskaebusele lisatud K-Raha väljavõtte (

§ 62lg 2).

13. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta ka kaebaja taotlused kohustada vanglat tegema kaebaja käes olevast dokumendist koopia ja edastada see kohtule ning selgitada talle, kas kohtute infosüsteemist nähtuvad kinnipeetavate pöördumised vanglale, kuna taotletu ei seondu käesoleva määruskaebemenetlusega. (allkirjastatud digitaalselt) 4