1-15-9988/138

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.10.2023 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-15-9988 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kaitsja vandeadvokaat Kaido KOOGA Asja läbivaatamise kuupäev 04.10.2023 Kohtuasi XXX materjalid Gevin KÜTI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Gevin KÜTT sünd. 02.04.1993, isikukood 39304020020, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 03.07.2015 ja lõpp 27.10.2027 Jätta Gevin KÜTT vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus, määrata tema poolt Gevin KÜTILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 158 (ükssada viiskümmend kaheksa) eurot 40 senti (s.h. materjalidega tutvumine 36 €, kaitsealuse nõustamine XXXs 60 €, kohtuistungil osalemine 36 €, käibemaks 26,40 €). Välja mõista Gevin KÜTILT kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 158 (ükssada viiskümmend kaheksa) eurot 40 senti. Kaitsjatasu tuleb Gevin KÜTIL tasuda Maksuja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE522200221013264447 Luminor Bank nr EE401700017002872300 LHV pangas nr EE

1. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700032431 ning selgitus „Gevin KÜTT 115-9988 menetluskulud“. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud XXX esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Gevin Küti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Gevin Kütt on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 02.05.2016 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §114 lg.1 p.2, 3, §121 lg.1, §263 lg.1 p.1, §404 lg.1 järgi ning karistatud §65 lg.2, §76 lg.8 kohaldamisega vangistusega 12 aastat 3 kuud 24 päeva alates 03.07.
2. XXX iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda ja vangistuses viibib ta teist korda. Kinnipeetava kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetav on vangistuses töötanud erinevatel ametikohtadel ja jätkab töötamisega kuni käesoleva hetkeni, läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Agressiivsuse asendamise treening, omandanud xxxhariduse, osalenud vestlustes, mis käsitlesid seotust kriminaalse tutvusringkonnaga ja kriminaalhoolduse rolliga. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetava üksi elama asuda ema tuttavale kuuluvasse 2-toalisesse korterisse, mille eest ta ei pea üüri maksma. Korteri omanik on kinnipeetava elama asumisega nõus ning seal on olemas kõik eluks vajalik. Kinnipeetaval puudub vabanemisjärgne garanteeritud töökoht. Kinnipeetaval on 25.08.2023 seisuga tasumata rahalisi kohustusi summas 7411 € ja vabanemisfondis on 2175 €. Kinnipeetaval on lähedastest ema ja õde, kellega on toetavad suhted ning kellega on toimunud ka kokkusaamised. Kinnipeetav hoidub vanglas kriminaalsest tutvusringkonnast teadlikult eemale. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus. Kriminaalhooldaja märgib, et kinnipeetava viimane kuritegu on toime pandud katseajal ja ta on ka varasemalt katseajal uue kuriteo toime pannud. Kinnipeetaval puudub isikut tõendav dokument, kuid ta on uue dokumendi taotluse ametnikule esitanud. Kinnipeetav on kõrgohtlik avalikkusele. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 48% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 42%. XXX toetab kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata katseaeg kuni 27.10.
3. Katseaja esimeseks 2-ks aastaks tuleb kinnipeetava allutada käitumiskontrollile, mille kestel on ta kohustatud järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS §75 lg.2 p.2, 21, 4 sätestatud lisakohustusi. Abiprokurör Kristiina Erte maakohtu istungil osaleda ei soovinud, oma kirjalikus seisukohas toetas kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Abiprokurör 2 lisas, et prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta, sest sellised andmed on vanglal, kes on nende pinnalt oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vastavas hinnangus kahelda. Abiprokurör viitas Riigikohtu lahendile nr.3-1-1-12-17, märkides „[v]angistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS §76 lg.4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.“ Maakohtu istung Kinnipeetav Gevin Kütt selgitas maakohtu istungil, et ta kahetseb tehtut väga. Kinnipeetav sai aru, et tema elus on vaja muutust, mistõttu ta enam kriminaalkorras karistatud isikutega ei suhtle ning alustas vangistuses õppimise ja töötamisega. Vastuseks kaitsja küsimustele teatas kinnipeetav, et 2017 lisati ta venekeelsesse sotsiaalprogrammi, kuid ta ei osanud keelt ning ei saanud seetõttu programmi läbida. Kinnipeetav märkis, et ta töötab YYYs, kus kogu vangla peale töötab neli kinnipeetavat. Kinnipeetav teatas, et tema ema töötab Soomes, kuid plaanib Virumaale elama asuda. Vastuseks maakohtu küsimustele märkis kinnipeetav, et teda vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega ja sellel katseajal pani ta toime uue kuriteo. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis, et Gevin Küti ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud, sest esinevad kõik eeldused tema edaspidiseks seadusekuulekaks käitumiseks. Kaitsja oli veendumusel, et kinnipeetavat iseloomustavad andmed on üdini positiivsed. Kaitsja lisas, et kinnipeetava tingimused vabaduses on samuti head. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid mõne lausega, milles teatab, et ei soovi asja arutamisest osa võtta ning toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuivõrd prokuratuuril puuduvad andmed kinnipeetava suhtes arvamuse kujundamiseks. Samuti on abiprokurör viidanud õigesti Riigikohtu lahendile, kuid ei ole seda sisustanud konkreetse kinnipeetavaga. Seega on tegemist sisuliselt motiveerimata abiprokuröri seisukohaga. Vastavalt KarS §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3 Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Vangistus on oma eesmärgi saavutanud juhul, kui kinnipeetavast lähtuv retsidiivsusrisk on väike. Seega on oluline kõiki asjaolusid hinnates just see, kui suur on tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabanedes toime uue kuriteo. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavat on neli korda kriminaalkorras karistatud ja vangistuses viibib ta teist korda. Kuivõrd asja materjalidest ei nähtu kinnipeetava kehtivate karistuste hulk, tuvastas maakohus Karistusregistri abil, et kinnipeetava kõik neli kriminaalkaristust on kehtivad. Eeltoodu näitab, et kinnipeetaval on välja kujunenud kriminaalne käitumismuster ja ta ei suuda vabaduses seadusekuulekalt toimetada. Lisaks varasematele korduvatele kriminaalkaristustele tõdeb maakohus, et käesolev kuritegu, mille eest kinnipeetav karistust kannab, on väga raske ja küüniline. Ühtlasi pani kinnipeetav selle kuriteo toime katseajal, mil ta oli vangistusest ennetähtaegselt vabastatud ning vangla iseloomustuse kohaselt on ta ka varasemalt katseajal uue kuriteo toime pannud. Eeltoodud asjaolud annavad maakohtule aluse järeldada, et kinnipeetava poolt oht uute kuritegude toimepanemiseks on suur, sest olenemata talle antud usaldusest on ta järjepidevalt uusi kuritegusid toime pannud ning kuriteod on ajas üha raskemaks läinud. Samas on Riigikohus oma 19.06.2020 lahendis kohtuasjas nr.1-14-5339 märkinud, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist ei saa põhjendada toimepandud kuriteo raskuse ja selle eest mõistetud karistuse kestusega, kuna see irduks KarS §76 lg.1 ja 2 väljendatud seadusandja tahtest ning tähendaks sisuliselt, et raske kuriteo toime pannud isikute ennetähtaegne vabastamine on välistatud. Seega peab maakohus arvestama ka teisi KarS §76 lg.4 sätestatud asjaolusid. Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, ta on töötanud erinevatel ametikohtadel ja jätkab töötamisega kuni käesoleva hetkeni, läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Agressiivsuse asendamise treening, omandanud xxxhariduse ning osalenud erinevates vestlustes. Maakohus tunnustab siinkohal kinnipeetavat hea käitumise ja erinevates taasühiskonnastavates tegevustes osalemise eest vangistuses. Samas ei tähenda distsiplinaarkaristuste puudumine ja individuaalses täitmiskavas mõnede seatud eesmärkide läbimine koheselt seda, et kinnipeetav tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. XXX iseloomustuse kohaselt soovib kinnipeetav üksinda elama asuda ema tuttavale kuuluvasse korterisse ning tal on lähedastest ema ja õde, kellega tal on head suhted. Maakohus tunnustab ka siinkohal kinnipeetavat elukoha ja teatava lähedaste toetuse eest. Samas leiab maakohus, et üksi elama asumine ei toeta kuidagi kinnipeetava 4 resotsialiseerumist ja kinnipeetava maakohtu istungil antud lubadused ema võimaliku Eestisse kolimise osas on täiesti paljasõnalised. Kuivõrd kinnipeetaval puudub kindel vabanemisjärgne töökoht ja tal on diagnoositud ka alkoholisõltuvus, võib ta igavuse ajel taas enda vaba aega hakata alkoholiga sisustama. Selline ajaviide sillutab aga kiiresti teed uute kuritegudeni – seda enam, et ka viimase kuriteo pani kinnipeetav toime alkoholijoobes. Maakohus tunnustab siinkohal kinnipeetavat, et tema vabanemisfondis on üle 2000 €. Samas on tema tasumata võlanõuete hulk üle 7000 €, mis võib omakorda viia hõlptulu hankimisele (kinnipeetavat on varasemalt varavastase kuriteo eest karistatud ja seega pole selline tee talle võõras). Niisamuti võib isikut tõendava dokumendi puudumine seada takistusi sotsiaaltoetuste taotlemisel, ent seda ei pea maakohus siinkohal asjaoluks, mis välistaks eelduslikult ennetähtaegse vabastamise. XXX iseloomustuse kohaselt toetab vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ning lisab, et ta on kõrgohtlik avalikkusele. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 48% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 42%. Vastavalt kehtivale kohtupraktikale (Riigikohtu 07.03.2019 määrus kohtuasjas nr.1-09-14104) ei arvesta maakohus sellist riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel, sest vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Kokkuvõttes leiab maakohus, et risk Gevin Küti puhul uute kuritegude toimepanemiseks ei ole veel endiselt piisaval määral taandunud, et teda saaks ennetähtaegselt vabastada. Kahtlemata tuleb kinnipeetavat tunnustada tööhõives osalemise ja õppimise eest, ent selle põhjal oleks veel vara teha tõsikindlaid järeldusi ka hoiakutes. Seega sedastab maakohus, et Gevin Küti puhul eksisteerivad mõned positiivsed asjaolud nii vangistuses kui ka vabaduses, ent need ei anna veel piisavalt alust tema usaldamiseks. Nii oleks veel vara loota, et ta ei pane vabaduses toime uusi kuritegusid. Vastuseks kaitsjale märgib maakohus, et Eesti keele seletavas sõnaraamatus kirjeldatakse üdini kui läbinisti, täiesti, läbi ja läbi. Kuivõrd kinnipeetava iseloomustuses esineb mitmeid negatiivseid aspekte, leiab maakohus, et kinnipeetava olemus pole kogumis sedavõrd positiivne nagu kaitsja seda maakohtule esitles. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil riigi õigusabi korras kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kes esitas taotluse kaitsekulude hüvitamiseks summas 158,40 € (s.h. materjalidega tutvumine 36 €, kaitsealuse nõustamine XXXs 60 €, kohtuistungil osalemine 36 €, käibemaks 26,40 €). Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle riigituludest kaitsja kasuks välja. Kaitsjatasu kuulub vastavalt Tartu Ringkonnakohtu 20.02.2023 määruse nr.1-07-8640 p.21 ja KrMS §175 lg.1 p.4 alusel väljamõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
4. 5 (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6