← Eesti

2-16-465/57

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 13. november 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-465 Tsiviilasi I. P. kohustustest vabastamise mene

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 5 1 kohaselt menetluse tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.

  1. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 25.01.2017, seega täitub menetluse algatamisest seitse aastat 25.01.
  2. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. 9.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

  1. Kohus tuvastas, et I. P. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
  2. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 173nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 12.

§ 173

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtus tuvastas esitatud aruannetest ja nende lisadest, et võlgnik töötas perioodil alates 01.05.2016 kuni 03.09.2019 K OÜ-s müüja ametikohal. Selleks sõlmis võlgnik tööandajaga 01.05.2016 töölepingu nr. xxxx (I kd, tl 139 tööleping) töötasuga 485 (bruto) eurot ja alates 01.05.2017 töötasuga 557 (bruto) eurot (I kd, tlk 143 töölepingu muutmine). K OÜ tasus võlgnikule lõpparve 03.09.2019 summas 594.18 eurot (I kd, tlk 165 pangakonto väljavõte). 19.08.2019 sõlmis võlgnik Xxxx tähtajatu töölepingu, mille kohaselt asus võlgnik tööle Xxxx xxxx ametikohale töötasuga 540 eurot kuus (I kd, tlk 170 tööleping). Lisaks teenis võlgnik sissetulekut koristajana 32.42 eurot (bruto) kuus (I kd, tlk 169 käsundusleping). Töötamise aluseks oli 30.09.2019 Xxxx sõlmitud käsundusleping nr xxxx (viide sama) ja koristamise objektiks oli xxxx. Alates 01. maist 2020 (I kd, tlk 188 käsunduslepingu lisa) sai võlgnik trepikoja koristamise eest 25 eurot kuus ja välikoristuse eest (muru niitmine) 50 eurot kuus. Kohustusest vabastamise menetluse kestel on Eesti Töötukassa tasunud võlgnikule igakuist töövõimetuspensioni, mille suurus oli 05.01.2021 summas 263.11 eurot (II kd, tlk 12 pangakonto väljavõte) ja Eesti Haigekassa on tasunud igakuist töövõimetushüvitist, mille suurus oli 16.02.2021 summas 196.26 eurot (viide sama). Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 13.

§ 173

lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud aruanded. Aruannetele on lisatud pangakonto väljavõtted ja kuludokumendid. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik vastanud. Puuduvad andmed, et võlgnik oleks varjanud vara. 14.

§ 173lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgnik on kogu kohustusest vabastamise perioodi jooksul tasunud võlgnevust 1114.62 eurot. Võlgnik on teinud väljamakseid ja rahuldanud võlausaldaja nõuet vastavalt oma sissetulekutele ja 3 võimalustele. Kohtul ei ole alust arvata, et võlgnik oleks jätnud kasutamata võimalused makseid suuremas osas tasuda. 15.

§ 173

lg 3 järgi loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Kohus tuvastas töövõimetuse otsusest, et võlgnik on osaliselt töövõimetu (xxxx), otsuse kuupäev 15.04.2013, püsiva töövõimetuse tekkimise aeg 30.04.2013, põhjuseks üldhaigestumine (I kd tlk 6 asuv SKA otsus). Võlgnikule makstavad riiklikud töövõimetustoetused tõendavad, et võlgnik on käesoleva ajani osaliselt (xxxx) töövõimetu. Lisaks on võlgnik esitanud väljavõtte retseptidest ja ravimitest, mida ta igapäevaselt võtab (II kd, tlk 42-45). SA Põhja-Eesti regionaalhaigla on teinud oma otsuses 30.09.2020 võlgnikule ettepanekud töövõime toetamiseks, sh ravikuuride läbiviimiseks (II kd, lk 46). Kohtul ei ole alust kahelda selles, et võlgnik vastavalt oma tervislikule seisundile, erialale, elukoha omapärale (Loksa linn, tegemist väikse linnaga), on tegelenud pankrotiseaduse tähenduses mõistlikult tulutoova tegevusega. Ainuüksi asjaolu, et võlgnik miinimumpalgast ja töötukassast saadavast töövõimetustoetusest on siiski leidnud võimaluse võlausaldajale makseid teha, näitab, et võlgnik ei ole oma kohustuste täitmisest kõrvale hoidunud. Võlausaldaja etteheited, et võlgnik ei ole esile toonud, et ta oleks otsinud tasuvamat tööd, ei ole asjakohased. On pragmaatiline, et tööturu pakkumised on sellised nagu nad on ja ei ole alust kohustada isikut vahetama elukohta nt Tallinnasse üksnes seetõttu, et seal oleks suurem võimalus tasuvama töö leidmiseks. Võlgnik peab põhistama oma kohustuste täitmisega seonduvaid asjaolusid ja seda on võlgnik kohtu hinnangul piisavas ulatuses ka teinud.

  1. Vaidlus puudub, et võlgnik on saanud ühekordse pensionisamba väljamakse summas 3982.41 eurot, mille võlgnik kulutas vannitoa remondile. Võlausaldaja heidab võlgnikule ette, et pensionisambast ei ole võlgnik võlausaldajale väljamakset teinud. Kohus möönab, et pensionisamba väljamakse näol on tegu sissetulekuga ja millest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi. Kuid praegusel juhul kohus tuvastas, et vannitoa remont oli võlgnikule hädavajalik, seda kinnitab vannitoas tehtud tööde ulatus (II kd, tlk 35-38), sealhulgas torutööd (kanalisatsiooni püstaku paigaldamine, fikseerimine ja tarbeveetorude paigaldus), hüdroisolatsiooni paigaldus, seinte ja põranda tasandamine, plaatimistööd, duššikabiin, kraanikauss jne. Ärakuulamisel 17.08.2022 võlgnik selgitas, et tal oli vana malmvann, mille pidi eemaldama, sest ta ei saanud vannis käia, ei saanud üle ääre astuda. Remondi käigus paigaldati vannituppa duššikabiin ja see lahendas pesemise võimaluse. Võlgnik küsis remondiks abi omavalitsuselt, kuid võlgnikule öeldi ära, sest abi saavad 100 % töökaotusega isikud, kuid võlgnikul on xxxx töökaotust. Võlgnikul ei olnud võimalik oma töövõimetuspensionist remonti tasuda, sest remondi tegemine on kallis. ADVGrupp OÜ poolt võlgnikule 21.08.2022 saadetud hinnapakkumist võib käsitleda lepinguna, sest võlgnik ei ole sellele vastu vaielnud (II kd, tlk 35). Kohtule on usutav, et vannitoa remondile võis kuluda 3982.41 eurot, sest ainuüksi tööde maksumus oli 2100 eurot (II kd, tlk 35). Kohus leiab, et kuigi võlgnik võlausaldajale väljamakset pensionisambast teostanud ei ole, ei ole tegemist tahtliku võlausaldaja huvide kahjustamisega, arvestades võlgniku tervislikku seisundit ja keerulist majanduslikku olukorda.
  2. Võlgnikul on õigus jätta

§ 173

lg 5 alusel usaldusisikule üle andmata tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 173

lg 4 järgi peab usaldusisik sama paragrahvi kolmandas lõikes nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25%, kui kohus ei ole määranud teisiti. Võlgniku sissetulekud, millele ei saa pöörata sissenõuet, on loetletud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg-s 1. Arestida ei saa sissetulekut või selle osa, mis ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa TMS § 132 lg 2 alusel iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui 4 sundtäidetakse lapse elatisnõuet. Eeltoodust tulenevalt võib võlgnik töötasust jätta endale selle osa, millele seadusest (nt TMS § 132 lg 1-2) tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (

§ 173

lg 5) või osa, mis vastab

§ 173

lg-s 4 sätestatud määrale (25%), kui see on suurem

§ 173

lg-s 5 sätestatud tulu mittearestitavast osast (vt Riigikohtu 11.01.2017 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-124-16, p 13.2). Võttes arvesse, et võlgniku töötasu kohustustest vabastamise menetluse ajal on olnud kuni 584 eurot (neto) kuus + töövõimetuspension 288 eurot keskmine, võlgnik saab kätte 860 eurot (vt 17.08.2022 istungiprotokoll), siis ei ole 25% sellest rohkem kui palga alammäär vastaval ajal, millele ei saa sissenõuet pöörata. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks pikendada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni 25.01.2024. Asjaolu, et võlgnik on töötasu kontolt sularahana välja võtnud, ei ole keelatud. 18. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud

§ 173lg 6 sätestatud kohustust.

  1. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).
  2. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale

§-st 173 tulenevad kohustused. 21. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad

§ 175

lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et I. P. tuleb

§ 175lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 22.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud I. P. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka I. P. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 23.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab I. P. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb A. P. vabastada usaldusisiku kohustustest I. P. kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.