← Eesti

2-23-12699/9

Obsah (15)§ 150§ 178§ 187§ 477§ 423§ 424§ 613§ 173§ 174§ 172§ 168§ 138§ 144§ 175§ 218

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Eleri Kimmel Määruse tegemise aeg ja koht 15. november 2023.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2

§ 150

lg 8) ja määrati kindlaks menetluskulude suurus (

§ 178lg 2).

Määruse peale osas, millega jäeti avaldus läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie

(5)kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. 1
(4)Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

  1. Maardu linn, Nurga tn 7 korteriühistu (avaldaja) esitas 06.09.2023 Harju Maakohtule avalduse M L (puudutatud isik) vastu majandamiskulude tasumise nõudes. Kohus algatas 11.09.2023 määrusega avalduse alusel hagita menetluse.
  2. Puudutatud isik M L teatas 28.09.2023 kohtule, et on tasunud avaldajale põhivõla ja viivise. Avaldaja teatas 20.10.2023 kohtule, et pärast avalduse esitamist ja avalduse menetlusse võtmist tasus asjast puudutatud isik avaldajale oma võla perioodi 01.09.2020 – 31.03.2023.a. eest täies ulatuses. Puudutatud isik tasus nii põhivõla summas 3985,61 eurot kui ka viivised summas 963,92 eurot. Seoses nõude täitmisega avaldaja loobub oma nõudest puudutatud isiku vastu ning palub menetluse käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Seoses avaldusest loobumisega palub avaldaja tagastada avaldajale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot samale pangakontole, millelt oli riigilõiv tasutud. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskulude hüvitamiseks 160 eurot, millest 25 eurot on ½ tasutud riigilõivust ja 135 eurot õigusabikulud lepingulisele esindajale (õigusteenusele kulunud aeg 1,5h, tasumäär 90 eurot tunnis).
  3. Kohus saatis avaldaja avaldusest loobumise taotluse puudutatud isikule ning andis puudutatud isikule tähtaja esitada vastus avaldusele ja arvamus avaldaja menetluskuludele hiljemalt 27.10.
  4. 27.10.2023 esitas puudutatud isik kohtule arvamuse. Arvamuse kohaselt omab puudutatud isik korterit Nurga 7 majas alates xxxx aastast ja on andnud korteriühistule oma telefoni numbri. Maardu Nurga 7 korteriühistu ei ole alates üürivõla tekkimisest (september 2020) kordagi korteri omanikuga ühendust võtnud. Korteris elab puudutatud isiku poeg. Kuna ühistu ei ole teinud omalt poolt võla kättesaamiseks kolme aasta jooksul ühtegi sammu, vaid on lasknud üürivõlal kasvada ja viivisel koguneda, siis palub puudutatud isik jätta menetluskulud Maardu linn, Nurga tn 7 korteriühistu kanda. II. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
  5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 477 lg 6 sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses.

§ 477

lg 5 sätestab, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 423

lg 1 p 2 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.

§ 424

lg 1 sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Tulenevalt

§ 613

lg 1 p 1 lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi. Hagita menetluse majandamiskulude tasumise nõudes saab alustada üksnes avalduse alusel. Seetõttu on avaldajal õigus

§ 477lg 6 mõistes avaldus tagasi võtta.

Kuigi avaldaja on sõnastanud oma taotluse avaldusest loobumisena, loeb kohus

§ 477

lg-s 5 sätestatut arvestades, et avaldaja on avalduse puudutatud isiku vastu tagasi võtnud. Avaldaja võttis avalduse tagasi pärast avalduse menetlusse võtmist, sest puudutatud isik tasus avaldajale nii põhivõla kui ka viivised. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid, et avaldaja võtab avalduse tagasi. Kohus võtab eeltoodut arvestades vastu avalduse tagasivõtmise ning jätab avalduse läbi vaatamata. 2

(4)5. Avaldaja esitas 20.10.2023 taotluse avaldaja avalduselt tasutud poole riigilõivu tagastamiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasuti avalduselt riigilõivu 50 eurot, millest pool on 25 eurot. Kohtu hinnangul ei esine

§ 150lg-s 2 sätestatud aluseid poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks.

Kohus jättis avalduse läbi vaatamata, sest avaldaja võttis avalduse tagasi. Kohus jätab rahuldamata avalduse menetluses tasutud riigilõivust poole, s.o 25 euro tagastamiseks. Maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot (

§ 150lg 8).

Kohus jättis rahuldamata taotluse riigilõivu tagastamiseks, mis ei ületa

§ 150lõikes 8 nimetatud 100 eurot.

Seetõttu ei saa selles osas määruse peale esitada määruskaebust. 6.

§ 173

lg 1 esimene lause sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus jätab avalduse läbi vaatamata, seetõttu peab kohus käesolevas määruses märkima ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja kindlaks määrama menetluskulud.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

§ 168

lg 5 sätestab, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Avaldaja võttis avalduse tagasi seetõttu, et puudutatud isik rahuldas avaldaja nõude pärast avalduse kohtule esitamist. Õiglane on jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, kes pärast kohtule avalduse esitamist on avaldaja nõude rahuldanud. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et asjaolusid arvestades on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. 7. Juhindudes

§ 174

lg 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses, võttes aluseks tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldaja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja tasust 135 eurot (õigusteenusele kulunud aeg 1,5h, tasumäär 90 eurot tunnis) ja kohtumenetluses avalduselt tasutud riigilõivust 50 eurot, s.o kokku 185 eurot. Avalduselt kuulus tasumisele riigilõiv 50 eurot, mille avaldaja tasus avalduse esitamisel. Kohus peab avaldaja menetluskulusid lähtuvalt tsiviilasjas tehtud toimingutest vajalikeks ja põhjendatuteks ning proportsionaalseks. Antud tsiviilasi eeldab dokumentidega tutvumist, esindatava ja esindaja vahelist koostööd, õiguslikku analüüsi ning selleks kulub aega. Avaldajat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab

§ 218sätestatud lepingulise esindaja nõuetele).

Avaldaja lepinguline esindaja märkis enda tunnitasuks 90 eurot. Kohus on seisukohal, et avaldaja lepingulise esindaja poolt käesolevas asjas õigustoiminguteks kulunud aeg ning tasumäär on põhjendatud. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus kindlaks ja mõistab puudutatud isikult avaldaja 3

(4)kasuks välja põhjendatud ning vajalikud avaldaja menetluskulud 185 eurot (riigilõiv 50 eurot + lepingulise esindaja tasu 135 eurot = 185 eurot). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

Kohus määras menetluskulude suuruseks 185 eurot. Seetõttu ei saa selles osas määruse peale esitada määruskaebust. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.