Obsah (4)

§ 162§ 138§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 31.10.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-8935 Tsiviilasi N. B. hagi T. Š. vastu 8400 e

) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: − hageja, kostja, N. R. ja V. J. pärisid xxxx surnud A. K. vara. Kaaspärijate osad pärandvara ühisuses jagunesid järgmiselt: hageja sai 1/3 suuruse mõttelise osa, kostjale kuulus 1/6 suurune mõtteline osa, N. R. sai 1/6 suuruse mõttelise osa ning V. J.ile kuulus 1/3 suurune mõtteline osa (tl 5); − pärandvarasse kuulus korter ja kaaspärijad kanti 06.05.2009 kinnistusraamatusse korteri ühisomanikena (tl 6); − kaaspärijad sõlmisid 17.11.2016 lepingu, mille alusel nad müüsid korteri OÜ-le NK Kapital 39 000 euro eest. Notar kandis kostja pangakontole hageja osa 13 000 eurot korteri müügihinnast (tl 7–11, tl 59–64).

1. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab maksma hagejale osa korteri müügihinnast. Hageja nõude lahendamiseks kvalifitseerib kohus alljärgnevalt pooltevahelist suhet.
2. Asja materjalide järgi esindas kostja korteri 17.11.2016 müügilepingu sõlmimisel volituse alusel hagejat (tl 7–11). Hageja väljastas 06.04.2016 notariaalse volikirja, millega ta andis kostjale järgneva volituse: − käsutama (sealhulgas võõrandama, lõpetama pärandvara ühisust ja/või sõlmima pärandvara jagamise lepingut) hagejale kuuluvat ühisomandiosa korteriomandist hinnaga ja tingimustel vastavalt kostja äranägemisele, ning üle andma eseme omandi; − hageja nimel andma korteriomandi omandajale vajadusel nõusoleku korteriomandi koormamiseks hüpoteegiga tingimustel vastavalt omandaja äranägemisele; − hageja nimel käsutama notari deposiitkontole hoiustatud raha, sealhulgas tegema hageja nimel avaldusi raha notarikontolt väljakandmiseks vastavalt kostja äranägemisele (tl 12).
3. Eeltoodud volikirjast nähtuvalt sõlmisid pooled käsunduslepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 mõttes. Lepingu alusel pidi kostja käsutama hagejale kuuluvat vara – hageja mõttelist osa pärandvara ühisusest seoses päritud korteri võõrandamisega. Ka pooled on avaldanud, et neil oli sõlmitud käsundusleping selleks, et kostja võõrandaks hageja mõttelise osa pärandvara ühisuses korteri osas (26.09.2022 istungi protokoll (tl 59-64), hageja 16.11.2022 menetlusdokumendi p 2 (tl 68-73), kostja 07.12.2022 menetlusdokumendi p 3.2 (tl 78-81).
4. Korter oli võõrandatud 39 000 euro eest. Hageja osa müügihinnast oli 13 000 eurot vastavalt tema mõttelise osa suurusele (1/3) pärandvara ühisuses. Mainitud summa oli kantud üle kostja pangakontole. VÕS § 626 lg 1 sätestab, et käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Seega peab käsundisaaja VÕS § 626 lg 1 alusel käsundi täitmise käigus saadu käsundiandjale välja andma. Õiguskirjanduses selgitatakse, et mainitud seadusesätte olemusest tulenevalt ei saa kokku leppida nii, et käsundisaaja ei peagi saadut käsundiandjale välja andma (Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne, P. Varul jt, Tallinn, 3 2021, § 626 kommentaari p 4). Kohtu hinnangul ei välista eeltoodud selgitus käsundisaaja ja käsundiandja õigust leppida kokku selles, et saadu loetakse käsundiandjale väljaantuks ka muul viisil kui käsundi täitmise käigus faktiliselt saadu üleandmisega. Oluline on see, et käsundiandja oleks saanud õiglase hüvitise käsundi täitmise käigus käsundisaaja poolt saadu eest.
5. Kohtule on esitatud kostja poolt 06.04.2016 allkirjastatud dokument, mis kannab pealkirja „võlatunnistus“. Dokumendi sisu on järgmine: „Käesolevaga mina, N. B., kinnitan oma allkirjaga antud võlakirjal, et sain 06.04.2016 T. Š. käest sularahas 3000 eurot ning xxxx surnud pärandaja A. K. kuulunud naiste kullast käekella koos rihmaga ja kullast naiste kõrvarõngad ning kõike seda hüvitisena minu poolt 06.05.2009 koostatud pärimistunnistuse alusel päritud ja minule kui ühisomanikule 06.05.2009 koostatud kinnistamisavalduse alusel kuuluva Xxxx asuva korteriomandi 1/3 mõttelise osa eest. Peale selle kinnitan oma allkirjaga antud võlakirjal, et rohkem ei ole mul kui ühisomanikul mis tahes varalisi pretensioone 06.05.2009 koostatud pärimistunnistuse alusel päritud ja minule kui ühisomanikule 06.05.2009 koostatud kinnistamisavalduse alusel kuuluva Xxxx asuva korteriomandi 1/3 mõttelise osa suhtes, mille kinnituseks annan T. Š.le üle tähtajatu ja tagasivõtmatu 06.04.2016 koostatud notariaalselt tõestatud volikirja“ (tl 37).
6. Kohus on kuulanud 22.08.2023 istungil tunnistajana üle 06.04.2016 dokumendi koostanud M. T.. Tunnistaja avaldas, et kostja tütar pöördus
7. a talve lõpus/kevade alguses tema poole abi saamiseks. Tol ajal oli pooleli surnud A. K. pärimismenetlus ja selle lõpule viimine oli raskendatud, kuna hageja, olles üks kaaspärijatest, ei soovinud kostja ja tema tütrega suhelda. Hageja osalemine pärimismenetluses oli aga vajalik, sest oli vaja teha erinevaid toiminguid, mis nõudsid ka hageja kohalolekut. Sellepärast otsustati teha tunnistaja vahendusel hagejale kohtuväline ettepanek, kus talle pakuti välja, kas tulla notarisse või anda kostjale volikiri hageja esindamiseks tehingute tegemisel. Hagejale saadeti kiri vastava ettepanekuga. Mõne aja pärast võttis hageja ühendust tunnistajaga ja uuris milles on probleem. Tunnistaja selgitas talle olukorda. Selle peale vastas hageja, et ta võib küll tunnistajaga kohtuda, kuid kostjat ja tema tütart ei soovi hageja näha. Tunnistaja selgitas, et sel juhul võiks kõne alla tulla notariaalse volikirja vormistamine. Hageja avaldas, et ta võib volikirja anda, kuid ta soovib saada oma osa kaotamise eest hüvitist: pärandaja kullast käekella, kullast kõrvarõngaid ja 3000 eurot. Tunnistaja arutas hageja soovi saada hüvitist kostjaga, kellele see sobis. Seejärel helistas tunnistaja hagejale ja ütles, et tema ettepanek sobis. Siis läks hageja notarisse, kus ta vormistas notariaalse volikirja kostja nimele. Volikirja üleandmine toimus tunnistaja vahendusel Liivalaia kohtumajas. Kostja ja tema tütar istusid hoone teisel korrusel kohtusaali juures. Hageja istus esimesel korrusel fuajees. Hageja näitas tunnistajale notariaalselt kinnitatud volikirja. Tunnistaja aga andis hagejale tutvumiseks eelnevalt koostatud võlakirja. Kui hageja oli tekstiga tutvumas, läks tunnistaja teisele korrusele, kus viibisid kostja koos tütrega. Tunnistaja ütles neile, et hageja tutvub praegu võlakirjaga. Kostja andis tunnistajale 3000 eurot, käekella ja kõrvarõngad ning ta läks tagasi esimesele korrusele, kus istus hageja. Kui tunnistaja oli esimesele korrusele tulnud, oli hageja võlatekstiga juba tutvunud. Tunnistaja küsis hageja käest, et kas tekstis on kõik õigesti märgitud ja vastab tema soovidele. Hageja vastas: „Jah“. Siis tunnistaja näitas, et temal on kell, kõrvarõngad ja 3000 eurot. Tunnistaja andis esemed ja raha hagejale üle. Hageja luges raha üle ja seejärel allkirjastas võlakirja. Tunnistaja viis võlakirja ära kostjale kohtumaja teisele korrusele (tl 100– 103).
8. Kohus on kuulanud 22.08.2023 istungil tunnistajana üle L. Š., kes avaldas, et pärast pärandaja surma oli vaja korter maha müüa, mis oli takistatud, kuna hagejaga puudus igasugune side ja tema vältis kontakti teiste sugulastega. Siis M. T. abil õnnestus hagejaga ühendust saada ja selgitada talle, et korteri võõrandamiseks on vaja tema osalemist. Hageja selgitas, et hageja soovib oma 1/3 4 pärandi osa eest hüvitist 3000 eurot ja kuldsed ehted. Pärijad korjasid need esemed. Raha ja ehete üleandmine hagejale toimus Liivalaia kohtumajas M. T. vahendusel, kuna hageja ei tahtnud kostja ja tunnistajaga kohtuda. Samal kohtumisel tõi M. T. kostjale ja tunnistajale hageja poolt allkirjastatud võlakirja (tl 100-103).
9. Kohus leiab, et hageja ja kostja leppisid M. T. vahendusel kokku, et kostja peab hagejale käsundi täitmise käigus saadu katteks üle andma kullast käekella, kullast kõrvarõngad ja 3000 eurot. Vastava hinnangu saab anda tõlgendades VÕS § 29 lg-te 4 ja 5 alusel kohtule esitatud dokumente ja poolte käitumist. M. T.ai ja L. Š. ütlustega on tõendatud, et hageja pidas õiglaseks hüvitiseks ja soovis korteri võõrandamisel saada hüvitisena enda osa eest käekella, kõrvarõngaid ja 3000 eurot, ning et kostja nõustus hageja sooviga. Hageja soovi saada hüvitisena käsundi täitmise käigus saadu katteks eeltoodud esemeid tõendavad tunnistaja M. T. ütlused ka selles osas, kus hageja, olles tutvunud võlakirja tekstiga, vastas jaatavalt tunnistaja küsimusele, kas tekstis on kõik õigesti märgitud ja vastab tema soovile. Vastavat kokkulepet kinnitab ka 06.04.2016 notariaalne volikiri, millega hageja andis kostjale õiguse käsutada korteri võõrandamisest saadud osa hageja rahast vastavalt kostja äranägemisele. Märgitud volitus näitab, et hageja on saanud hüvitise käsundi täitmisel saadu katteks. Ka 06.04.2016 dokument kinnitab eeltoodud kokkulepet. Mainitud dokumendis kinnitas hageja, et ta on saanud hüvitise (kullast käekell, kullast kõrvarõngad ja 3000 eurot) korteri võõrandamisel saadu katteks. Kokkulepet kinnitab ka kostja poolt 22.08.2023 istungil vande all antud selgitus, et hageja ei ole kostja käest korteri võõrandamisest saadud raha küsinud (tl 100-103). Puudub vaidlus, et kostja on andnud hagejale üle tema soovitud kuldesemed ja raha ning sellega loetakse täidetuks kostja kohustus anda hagejale VÕS § 626 lg 1 alusel välja käsundi täitmise käigus saadu. Hagejal puudub õigus nõuda kostjalt raha väljamaksmist.
10. Eeltoodust erinevat järeldust ei saa teha vaatamata sellele, et kostja andis juunis 2020 hagejale 2000 eurot. Hageja väitel tagastas kostja osa korteri võõrandamisest saadud rahast ning lubas ülejäänud osa maksta tagasi hiljemalt 28.12.
11. Kohtu hinnangul ei ole hageja väide menetluses kinnitust leidnud. Raha üleandmise juures viibinud ja tunnistajana 22.08.2023 istungil ütlusi andnud L. Š. selgitas, et juulis 2020 pöördus hageja tunnistaja poole palvega laenata talle raha, kuna hageja tütar oli surnud ja tal oli vaja sõita tütre hauale Xxxx. Tunnistaja ei saanud hagejale raha anda, kuid ta helistas kostjale ja uuris viimase käest, et kas tema saaks hagejat aidata. Kostja tuli tunnistaja korterisse, tõi kaasa 2000 eurot ja andis selle raha hagejale. Tunnistaja sõnul puudus hageja ja kostja vahel kokkulepe seoses selle rahaga. Ei räägitud ka raha tagastamisest. Raha üleandmisel ei olnud juttu pärandist ega korteri võõrandamisest saadud rahast (tl 100–103). Ka kostja selgitas 22.08.2023 istungil vande all, et hageja küsis tema käest 2000 eurot selleks, et sõita Xxxx tütre hauale. Kostja andiski hagejale 2000 eurot, mis oli tema isiklik raha, see ei olnud korteri võõrandamisest saadud raha. Hageja ei ole kostja käest korteri võõrandamisest saadud raha küsinud (tl 100–103). Tunnistaja L. Š. ütlused ja hageja selgitus tõendavad, et kostja andis hagejale 2000 eurot selleks, et hageja sõidaks Xxxx. Tegemist ei olnud korteri võõrandamisest saadud raha üleandmisega kostja poolt hagejale. Pooled ei leppinud kokku ka korteri müügist saadud raha üleandmises kostjalt hagejale.
12. Hageja on heitnud kostjale ette käsunduslepingu rikkumist selliselt, et kostja ei ole teavitanud hagejat korteri müügitehingust ja raha notarikontolt väljakandmisest ning lisaks omastas kostja hageja raha. Kohtu hinnangul on alusetud hageja etteheited kostjale lepingu rikkumise osas. Kohtule esitatud tõenditest (hageja 06.04.2016 notariaalne volikiri, hageja 06.04.2016 allkirjastatud dokument, tunnistajate M. T. ja L. Š. ütlused, kostja seletus vande all) nähtuvalt sõlmisid pooled kokkuleppe, et hageja saab kosjalt käsundi täitmise käigus saadu kasuks hüvitisena kuldehted ja raha. Kostja on täitnud kokkuleppe. Seega ei saa kostjale heita ette käsunduslepingu rikkumist. Kostja ei ole käsunduslepingut rikkunud. 5
13. Isegi juhul, kui hagejal oleks rahaline nõue kostja vastu, ei kuuluks hagi rahuldamisele hageja nõude aegumise tõttu. Kostja palus kohtul kohaldada hageja nõudele aegumist. Hagejal on käsunduslepingust ehk tehingust tulenev nõue. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1). Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega (TsÜS § 147 lg-d 1 ja 2). Kuivõrd pooled ei ole kokku leppinud raha maksmise tähtajas, tuleb nõude sissenõutavaks muutumisel lähtuda VÕS § 82 lg-test 3 ja
14. Korter müüdi 17.11.
15. Mõistlik aeg 13 000 euro tasumiseks on üks kuu. Seega hakkas nõude aegumistähtaeg kulgema 18.12.2016 ja nõue aegus 17.12.
16. Hageja esitas hagiavalduse 03.06.2021 ja selleks ajaks oli nõue juba aegunud. Hageja väide, et praegu reguleerib aegumist TsÜS § 150 ei ole põhjendatud. Mainitud säte ei kohaldu. TsÜS § 150 näeb ette kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaja. Hageja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid selle kohta, et kostja oleks hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud.
17. Hageja avaldas 26.09.2022 istungil, et ta ei vaidlusta võlakirjana pealkirjastatud 06.04.2016 dokumendi kehtivust. Samal istungil asus hageja väitma, et ta allkirjastas dokumendi ähvarduse tõttu. Kohus selgitas, et kui hageja soovib tugineda tehingu tühisusele, tuleb tal tühisust sisustada ja enda väiteid tõendada (tl 59–64). Hageja ei ole istungi järel esitatud menetlusdokumentides tehingu tühisusele enam tuginenud ega toonud välja tühisust kaasa toovaid asjaolusid. Seetõttu puudub kohtul vajadus käsitleda 06.04.2016 dokumendi tühisust.
18. Hageja väitis, et tema poolt 06.04.2016 allkirjastatud võlatunnistus ja kostja poolt samal kuupäeval allkirjastatud võlatunnistus on vastuolus, mistõttu tuleb mõlemad dokumendid kõrvale jätta. Kohus ei nõustu hageja väitega. Kostja poolt 06.04.2016 allkirjastatud ja võlatunnistusena pealkirjastatud dokument (tl 13) ei oma tähtsust otsustades selle üle, kas hageja peab kostjale käsundi täitmise käigus saadu välja andma. Seetõttu ei arvesta kohus mainitud dokumenti. Hageja poolt 06.04.2016 allkirjastatud dokumendis sisalduvad hageja avaldused riimuvad teiste asjas kogutud tõenditega, mistõttu on mainitud dokument usaldusväärne tõend.
19. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Hagi rahuldamata jätmise tõttu ei käsitle kohus poolte muid väiteid ja tõendeid.
20. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda

§ 162lg 1 alusel.

1. Kostja esitas menetluskulude nimekirja 17.10.
2. Kostja menetluskuludeks on õigusabikulud 1830 eurot (koos käibemaksuga) ning tõlkekulud 384 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutati kostjale õigusabiteenust tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta, s.o koos käibemaksuga 120 eurot). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud õigusabiteenust kokku 15,25 tunni ulatuses.
3. Kohus, tutvunud kostja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
4. Kohus on seisukohal, et kostja tõlkekulu 384 eurot on vajalik ja põhjendatud menetluskulu (

§ 138

lg 2, § 143 p 1), milline tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjate kasuks välja mõista.

1. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjale õigusabiteenust tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta, s.o 120 eurot koos käibemaksuga). Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on kostjale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär mõistlik. Kohus leiab, et tunnitasumäär on kooskõlas turu keskmise tasuga, on 6 käesoleva vaidluse sisu arvestades mõistlik ja põhjendatud ning nimetatud tunnitasumäära on peetud mõistlikuks ka kohtupraktikas.
2. Hinnates ja analüüsides kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on välja toodud mahus põhjendatud ja vajalik. 27.

§ 174

lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on vastava taotluse kohtule esitanud, mistõttu on põhjendatud kostja menetluskulude hüvitamine koos käibemaksuga.

1. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2214 eurot (tõlkekulud 384 + õigusabikulud 1830 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt välja mõista.
2. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 7