Obsah (5)

§ 88§ 79§ 203§ 187§ 131

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohu

) § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. Vastavalt

§ 88

lg-le 2 võib

§ 88

lg-s 1 nimetatud õigust piirata

§ 79

lg-s 1 loetletud alustel.

§ 79

lg 1 p 1 kohaselt on selliseks aluseks ka riigi julgeoleku või avaliku korra tagamine ning asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitse. Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju. Halduskohus leidis, et praegusel juhul on põhjendatud piirata

§ 88

lg-s 1 sätestatud kaebaja õigust tutvuda asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud turvakaamera salvestisega. Kinnipidamisasutuste videosalvestistele juurdepääsu piiramist on õiguspäraseks pidanud ka väljakujunenud kohtupraktika (nt Tartu Ringkonnakohtu

1. oktoobri
2. a määrus asjas nr 3-19-1510). Halduskohus lisas, et kuigi kaebaja õigust tutvuda turvasalvestistega on piiratud, on tal võimalik tutvuda haldusasja ülejäänud materjaliga, sh vastustaja selgitustega
3. veebruaril 2023 toimunud sündmuste videosalvestiste juurde. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. X esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu
5. juuli
6. a määruse peale. Määruskaebuse kohaselt ei ole kaebaja nõus sellega, et halduskohus ei vaata asja läbi istungil ning ei kuula üle tunnistajaid. Kaebaja ei ole rahul, et ta ei saa kohtule näidata videosalvestist, sest see tõendab seda, et rikuti tema õigusi ja tehti talle haiget. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Kaebaja on ringkonnakohtule esitanud määruskaebuse, millega ta vaidlustab asjaolu, et halduskohus otsustas asja läbi vaadata kirjalikus menetluses ning jättis rahuldamata kaebaja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. Kuigi kaebaja määruskaebus on kohati raskesti mõistetav, saab ringkonnakohus selle sõnastusest siiski aru sedasi, et kaebaja vaidlustab määrust ka osas, mis puudutab turvasalvestistega tutvumise õiguse piiramist.
8. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kaebaja määruskaebus, mis on esitatud vaidlustamaks turvakaamera videosalvestise tutvumise õiguse piiramist, tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu määrus vastavas osas muutmata. 2
9. AvTS § 35 lg 1 p 9 sätestab üheselt, et teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Tartu Vangla kinnitusel sisaldavad kohtule edastatud videosalvestised teavet vangla turvasüsteemide, meetodite ja turvataktika kohta. Eeltoodu alusel nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et Viru Vangla edastatud videosalvestised on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave, mille osas tuleb piirata kaebaja õigust tutvuda haldusasja materjaliga. Kaebajale on tagatud võimalus tutvuda muude haldusasjas esitatud tõenditega, sealhulgas saab ta tutvuda selgitustega
10. veebruari
11. a videosalvestiste juurde. Kuna kaebaja oli üks osalisi toimunud intsidendis, peaks talle olema teada turvasalvestiste sisu teda puudutavas osas.
12. Kaebaja on vaidlustanud halduskohtu määrust ka osas, mis puudutab asja läbivaatamist kirjalikus menetluses ja tunnistajate ülekuulamata jätmist. Ringkonnakohus tagastab nimetatud osas kaebaja määruskaebuse ning põhjendab seda alljärgnevalt. 9.

§ 203

lg 1 kohaselt võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 203

lg 2 järgi kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui

19. peatükist ei tulene teisiti.

§ 187

lg 1 näeb ette, et pärast apellatsioonkaebuse saamist otsustab ringkonnakohus määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

§ 187

lg 3 p 6 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. Eeltoodust tulenevalt kuulub määruskaebus tagastamisele, kui selle esitajal ei ole määruskaebuse esitamise õigust. 10. Halduskohus leidis, et asjas esitatud seisukohtade ja tõendite põhjal on asja lahendamine võimalik ka kirjalikus menetluses ning puudub vajadus täiendavate tõendite kogumiseks, sh tunnistajate ülekuulamiseks.

§-st 131, kus on sätestatud kirjaliku menetluse eeldused, ei tulene, et juhul, kui halduskohus otsustab asja lahendada kirjalikus menetluses ja loobub asjas istungi korraldamisest, oleks menetlusosalisel võimalik esitada vastavas osas ringkonnakohtule määruskaebust. Ka tunnistajate ülekuulamata jätmine ei ole määruskaebe korras vaidlustatav. Halduskohus on edasikaebamise korda selgitades seda ka selgesõnaliselt märkinud, et määruskaebuse esitamine on lubatav vaid osas, milles halduskohus piiras kaebaja õigust tutvuda turvasalvestistega aset leidnud sündmuse kohta. Nagu ülal märgitud, saab kaebaja lähtudes

§ 203

lg-st 1 esitada vastuväited asjas istungi korraldamata jätmise ja tunnistajate ülekuulamata jätmise osas asjas apellatsioonkaebust esitades. Samas ei välistanud halduskohus

1. juuli
2. a määruses, et kui kohus peaks leidma kirjalikus menetluses, et asja tuleb lahendada kohtuistungil, määrab ta kohtuistungi või korraldab istungi mõne asjas tähtsust omava küsimuse uurimiseks, piirdudes ülejäänud osas kirjalike seisukohtadega vastavalt

§ 131lg 1 p-le 2 ning lg-dele 4 ja 5.

Seega on veel võimalus, et halduskohus ise muudab asja läbivaatamise vormi. Juhul, kui ta seda siiski ei tee, saab kaebaja esitada oma vastuväited apellatsioonkaebuses, kui ta seda soovib. 11. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest tagastab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse

§ 187

lg 3 p 6 alusel, kuna kaebajal ei ole määruskaebuse esitamise õigust küsimuses, mis puudutab asjas istungi korraldamata jätmist ja asja tunnistajate ülekuulamata jätmist. (allkirjastatud digitaalselt) 3