2-23-8446/17

2-23-8446 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Osaotsus Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 08.11.

1. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-8446 Tsiviilasi I. L. e hagi K. L. e vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: I. L. (isikukood XXX elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: K. V. (e-post: XXX); Kostja: K. L. (isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja: S. R. (e-post: XXX) Kohtuistungi aeg 01.11.
2. a RESOLUTSIOON
3. Rahuldada I. L. e hagi K. L. e vastu abielu lahutamise nõudes hagi õigeksvõtul põhineva osaotsusega.
4. Lahutada I. L. e ja K. L. e abielu, mis sõlmiti XX.XX.XXXX. a.
5. Jätkata tsiviilasja menetlust I. L. e hagis K. L. e vastu ühisvara jagamise nõudes.
6. Jätta abielu lahutamise hagiga seotud poolte menetluskulud poolte endi kanda.
7. Toimetada käesolev kohtuotsus kätte pooltele ja pärast jõustumist edastada poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. I. L. esitas 07.06.
9. a Tartu Maakohtule hagiavalduse nõuetega K. L. e vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes ning lisaks poolte ühiste lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Hagiavaldus registreeriti tsiviilasjas nr XXX .
10. Kohus otsustas 09.06.
11. a määrusega tsiviilasjas nr XXX eraldada iseseisvaks menetluseks I. L. e hagi K. L. e vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. Iseseisvaks menetluseks eraldatud hagi registreeriti tsiviilasjas nr 2-23-
13. Kohus 13.06.
14. a määrusega käesolevas tsiviilasjas nr 2-23-8446 võttis menetlusse I. L. e hagi K. L. e vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes ning kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
15. Kostja, K. L. , esitas 11.09.
16. a hagile kirjaliku vastuse, milles võttis abielu lahutamise nõude õigeks, aga vaidles osaliselt vastu ühisvara jagamise nõudele. Kostja teatas, et on nõus poolte ühisvara jagamisega, kuid ei nõustu hageja taotletud ühisvara jagamise viisiga ja tegi omapoolsed ettepanekud ühisvara jagamise osas.
17. 01.11.
18. a pidas kohus poolte isiklikul osavõtul kohtuistungi. Hageja, I. L. , jäi abielu lahutamise nõude juurde ja palus kohtul hagi rahuldada osaotsusega. Hageja teatel lõppes poolte kooselu XXXX. aasta XXX. Ta ei soovi abielulisi suhteid taastada ega soovi leppimisaega ning palub kohtul abielu lahutada. Kostja, K. L. , teatas, et võtab abielu lahutamise nõude õigeks ega esita sellele vastuväiteid. Kostja võttis õigeks, et poolte kooselu lõppes XXXX. aasta XXX. Kostja teatas, et ka tema ei soovi aega hagejaga leppimiseks ning soovib abielu lahutamist. Kohus otsustas lahendada abielu lahutamise hagi osaotsusega ja jätkata menetlust ühisvara jagamise nõude osas. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et abielu lahutamise hagi on otsustamiseks valmis ja selles osas on võimalik teha osaotsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 450 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hagi on võimalik rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 4 ei ole kohus abieluasjas hagi õigeksvõtuga seotud. Antud juhul on kostja tema vastu esitatud abielu lahutamise hagi õigeks võtnud. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust jätta kostja hagi õigeksvõtt vastu võtmata. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 näeb ette, 2 et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus tegi kindlaks, et poolte abielu sõlmiti XX.XX.XXXX. a. Nii hageja kui ka kostja avaldasid kohtuistungil, et nende kooselu lõppes XXXX. aasta XXX ning mõlemad olid arvamusel, et nende abielulised suhted on käesolevaks ajaks pöördumatult lõppenud. Kumbki pooltest ei ole avaldanud soovi abielulisi suhteid taastada. Seetõttu ei pea kohus mõistlikuks ega vajalikuks võtta tarvitusele abinõusid poolte lepitamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte abielu lahutamise eeldused on täidetud ja abielu tuleb lahutada. Kohus teeb TsMS § 450 lg 1 alusel abielu lahutamise nõude osas hagi õigeksvõtul põhineva osaotsuse ja jätkab menetlust lahendamata ühisvara jagamise nõude osas. TsMS § 455 lg 2 alusel saadab kohus otsuse jõustumisel selle ärakirja poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodu alusel jätab kohus abielu lahutamise hagiga seotud poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 3