KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohu

§ 252lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, mille kohaselt Viru Vangla
2. juuli
3. a korraldusega nr 1-4/449-1 ja
4. juuli
5. a korraldusega nr 1-4/461-1 lukustati osaliselt V7 ja V8 osakonnad. X esitas vanglale nimetatud korralduste peale vaide, milles palus tunnistada nimetatud korraldused õigusvastaseks ja tema õigusi rikkuvaks. Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt olid sektorid lukustatud, kuna tööl oli vaid kolm valvurit. Osakondade lukustamist on ka varasemalt ette tulnud. Kui tavapäraselt saab osakonnas liikuda neli tundi, siis vaidlustatud korraldustega piiras vangla seda õigust kahele tunnile. X taotles ka enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
6. Tartu Halduskohus jättis
7. augusti
8. a määrusega X esialgse õiguskaitse taotluse ja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse läbi vaatamata. Halduskohus leidis X tahet tõlgendades, et tema eesmärk esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel on keelata Viru Vanglal piirata tema liikumisõigust kambriväliseks liikumiseks ettenähtud ajal. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse kohtule esitada ka vaidemenetluse ajal. Sama sätte lõige 5 täpsustab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Halduskohus märkis, et sama nõude, mis taotleja on esitanud esialgse õiguskaitse taotluses, peab ta olema esitanud ka vaides või kohtule esitatud kaebuses. Kui taotlejal ei ole esialgse õiguskaitse taotluses esitatud nõudega seoses käimas vaide- või kohtumenetlust, tuleb tema esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata, sest sama nõudega seoses puudub põhivaidlus. Halduskohus leidis, et esialgse õiguskaitse taotlust ei saa lubatavaks lugeda, sest sellega seoses ei ole käimas ei vaide- ega kohtumenetlust. Vaidemenetluses ei ole X taotlenud keelata vanglal piirata tema liikumisõigust kambriväliseks liikumiseks mõeldud ajal või taotlenud keelata lukustada kambreid selleks mitte ette nähtud ajal. Selle asemel on ta esitanud nõude vaidlustatud korralduste õigusvastasuse tuvastamiseks. Eelneva põhjal jättis halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Seetõttu ei pidanud halduskohus vajalikuks lahendada ka X esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust ning jättis sellegi läbi vaatamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 3. X esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 10. augusti 2023. a määruse tühistamiseks. Määruskaebuses viitab X

§ 251

lg 1 p-le 5, mille kohaselt võib esialgse õiguskaitse määrusega keelata haldusakti adressaadil haldusaktis reguleeritud tegevuse. Määruskaebuse esitaja palub rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
2. X esitas halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, millest nähtub kaebaja tahe, et Viru Vangla ei lukustaks kambreid ega piiraks kinnipeetavate liikumisõigust ajal, mil osakond on avatud. Halduskohus leidis, et esialgse õiguskaitse taotlust ei saa lubatavaks pidada, kuna kaebaja ei ole vanglale esitanud vastavasisulist vaiet ning neil asjaoludel ei ole käimas ka kohtumenetlust. 6.

§ 249

lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kuigi määruskaebuse esitaja esitas Viru Vanglale vaide, taotles ta selles vangla korralduste ja tegevuse, mis seisnes tema liikumisõiguse piiramises, õigusvastasuse tuvastamist. Seevastu halduskohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses oli kaebaja tahe suunatud vangla tegevuse keelamisele. Halduskohus märkis õigesti, et sellises olukorras ei saa esialgse õiguskaitse taotlust lubatavaks pidada, sest vaidemenetluses esitatud nõue ja halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluses esitatud nõue ei kattu omavahel, st nad ei ole samasihilised.

§ 251

lg 1 p 2 kohaselt saab esialgse õiguskaitse raames taotleda küll toimingu tegemise keelamist, kuid määruskaebuse esitaja ei ole täitnud

§ 249

lg-s 5 kehtestatud nõuet, st ta ei ole vaidemenetluses taotlenud tema liikumisõiguse piiramise keelamist ning esitatud pole ka kaebust, milles oleks taotletud sellist keelamist. Seega ei saa esialgse õiguskaitse taotlust pidada lubatavaks ja halduskohus jättis selle õiguspäraselt läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2