2-22-18554/30

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-18554 Kohtuasi XXi hagi YYi vastu ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. septembri
3. a otsus Kaebuse esitaja ja liik YYi apellatsioonkaebus Kaebuse hind 0 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja XX (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Kostja YY (isikukood xxxxxxxxx), lepinguline esindaja Jaanus Silm Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Rahuldada YYi apellatsioonkaebus.
5. Tühistada Harju Maakohtu
6. septembri
7. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-18554 menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist puudutavas osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.
8. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus ühisvara jagamise hagi rahuldas.
9. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt: 4.
10. Hagi rahuldada. 4.
11. Lõpetada ühisomand ning jagada XXi ja YYi ühisvara selliselt, et kinnistu asukohaga Xxxxxxxxxxxxxxx, registriosa nr xxxxxx müüakse avalikul enampakkumisel. Kinnistu müügist saadud raha jagada XXi ja YYi vahel võrdsetes osades. 4.
12. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
13. XX (hageja) esitas
14. detsembril 2022 Harju Maakohtule YYi (kostja) vastu hagi ühisvara jagamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xx.xxxxx.xxxxx ning lahutati yy.yyyyyyyyyyy.yyyy kohtuotsusega. Poolte varasuhteks oli varaühisuse varasuhe. Poolte ühisvara hulka kuulus kinnistu (Xxxxxxxxxxxxxxx). Hageja soovib ühisvara jagada selliselt, et kinnistu võõrandatakse avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagatakse poolte vahel võrdselt. Alternatiivselt palus hageja jätta kinnistu kostja omandisse ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 94 500 eurot. Kostja vastuväited
15. Kostja tegi vastuses hagiavaldusele hagejale kompromissettepaneku, mille kohaselt müüakse kinnistu maakleri vahendusel ning selle müügist saadud raha jagatakse poolte vahel võrdselt. Maakohtu otsus ja põhjendused
16. Harju Maakohus rahuldas
17. septembri
18. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi. Maakohus lõpetas ühisomandi selliselt, et kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel ja selle müügist saadud raha jagatakse poolte vahel võrdselt. Maakohus tugines perekonnaseaduse § 37 lg-le 3 (ekslikult viide lg-le 2) ja asjaõigusseaduse § 76 lg-tele 1 ja
19. Kostja alternatiivset kaasomandi lõpetamise viisi kohtule ei esitanud, mistõttu saab kohus valida üksnes hageja pakutud viiside vahel. Maakohtu hinnangul tuleb eelistada kinnistu võõrandamist avalikul enampakkumisel. Hageja pakutud teist viisi kaasomandi lõpetamiseks ei pea kohus põhjendatuks, sest kumbki pooltest ei soovi kinnistut enda omandisse ja mõlemad on nõus selle võõrandamisega. Pooled ei taotlenud otsuse täitmise korra kindlaksmääramist. Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel, jättes kulud kostja kanda põhjusel, et hagi rahuldatakse. Samuti määras maakohus hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1632,50 eurot ja seadusjärgse viivise sellelt. 2 Apellatsioonkaebus
20. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist puudutavas osas ja teha uus otsus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kohtuväliselt pöördus hageja kostja poole kinnistu osas ühisvara jagamiseks. Kostja vastas sellele pöördumisele
21. detsembril 2022, et ühisvarasse kuulub veel esemeid ning palus esitada tervikliku ettepaneku ühisvara jagamiseks. Kostja ei ole keeldunud kinnistu müügist maakleri vahendusel leitavale ostjale ja müügitulemi jagamisest võrdsetes osades. Hagi esitati olukorras, kus maakler tegeles ühisvaraks olevale kinnistule ostja leidmisega. Kostja pole kunagi kinnistu müügile vastu vaielnud. Maakohus on menetluskulude jaotamisel ebaõigesti kohaldanud TsMS § 162 lg-t 1 ja on põhjendamatult jätnud kohaldamata TsMS § 162 lg
22. Samuti on maakohtu menetluskulude jaotus vastuolus Riigikohtu praktikaga, et kaasomandi lõpetamise vaidlustes jäetakse menetluskulud poolte endi kanda. Olukorras, kus hageja esitas hagi kiirustades ja selleks ei olnud ka vajadust, ei ole põhjendatud jätta menetluskulusid kostja kanda. Ühisvara jagamine oli mõlema poole huvides. Vastustaja seisukoht
23. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osas, milles maakohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 1632,50 eurot ja sellelt viivise. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega jätab maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse ning ringkonnakohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
25. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Tulenevalt apellatsioonkaebuse ulatusest on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud osas, milles maakohus rahuldas hagi ühisvara jagamiseks.
26. Ringkonnakohus selgitas pooltele, et TsMS § 102 lg 1 p 4 järgi on ühisvara jagamine hagiline abieluasi, mille puhul on menetluskulude jaotamisel erinormiks TsMS § 164 (vt ka RKTKo 05.03.2014 3-2-1-183-13, p 10). Hageja on jätkuvalt seisukohal, et asjas tuleb menetluskulude jaotamisel kohaldada TsMS § 164 lg-t 2 ja jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette võimaluse jagada kulud erinevalt paragrahvi lg-st 1, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kulude selline jaotus ei ole õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi.
27. Maakohtu otsusest ei nähtu põhjendusi selle kohta, kuidas kohus kaalutlusõigust sisustas ja 3 missugustel kaalutlustel langetas maakohus valiku just sellise menetluskulude jaotusviisi kasuks. Praegusel juhul saab kõne alla tulla TsMS § 164 lg-te 1 ja 2 kohaldamine. Kohtu ette toodud asjaoludel tuleb kohtul hinnata, kas menetluskulude poolte kanda jätmine oleks ebaõiglane. Kumbki pooltest ei ole tuginenud sellele, et menetluskulude tema kanda jätmine kahjustaks ülemääraselt tema olulisi vajadusi.
28. Kolleegium leiab, et ainuüksi hagi rahuldamine ei anna alust üldreeglist kõrvale kaldumiseks. Seega tuleb hinnata, kas hageja esile toodud asjaolud annavad aluse TsMS § 164 lg 2 kohaldamiseks. Hageja tugineb sellele, et kostja ei olnud nõus ühisvara kohtuväliselt jagama, mistõttu oli ta sunnitud pöörduma kohtu poole. Samas ei vaidle pooled selle üle, et enne hagi esitamist oli kinnistu kohta müügikuulutus avaldatud, kuid hageja leiab, et ka see ei taganud kinnistu müüki kostja vastuseisu tõttu. Kolleegiumi hinnangul ei anna hageja kirjeldatud asjaolud kogumis alust menetluskulude kostja kanda jätmiseks. Ühestki kohtule esitatud seisukohast ei nähtu, et kostja oleks kinnistu müümisele vastu või et kinnistu müüki takistas kostja n-ö vastutegevus (dtl-d 31, 56). Kostja vastas hageja kohtuvälisele pöördumisele, märkides, et vastamiseks on talle antud liiga lühike aeg ning jagamist vajab ka vallasvara (dtl 17). Kostja on omakorda esile toonud, et hageja ise alustas kinnistu müügiga maakleri vahendusel, kuid hiljem ei olnud hageja enam nõus kinnistule leitud ostjale seda müüma, nõudes kostjalt lisaks õigusabikulude hüvitamist (dtld 57–58, 60). Kolleegium leiab, et kostjal oli õigus otsustada kinnistu müügi tingimuste üle, et saada kaotatud omandi eest õiglane hüvitis. Isegi, kui poolte kohtuväline dialoog kinnistu müügi osas oli edutu, ei viita see kostja pahatahtlikule käitumisele või vastuseisule. Asja materjalidest nähtuvalt eelistas kostja kinnistu müüki maakleri vahendusel, kuid maakohtu menetluse käigus nõustus ta selle müügiga avalikul enampakkumisel.
29. Kuna asjas ei nähtu kolleegiumi arvates mõistlikke põhjusi, miks tuleks kulud jagada erinevalt TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust, tuleb ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad kulud puuduvad.
30. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 4