← Eesti

1-19-220/5

Obsah (7)§ 424§ 68§ 73§ 50§ 69§ 75§ 66

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-220 (19259000022) Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi s

§ 424

lg 2 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse kaudu Süüdistatav P.G , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidus, emakeel eesti keel, elukoht xxxx, töökoht Xxxx OP.G , kriminaalkorras karistatud 27.06.2016 Viru Maakohtu poolt

§ 424

järgi 5 k vangistusega,

§ 68

lg 1 alusel kuulus ärakandmisele 4 k 28 p vangistust

§ 73

lg 1,3 alusel tingimisi 1 a katseajaga ühes

§ 50

lg 1 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 k, väärteokorras 3 korral karistatud, kahtlustatavana kinni peetud 10.01.2019 Kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming määratud korras Juhindudes KrMS § 239 - 249, 2561 - 2565, 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada P.G

§ 424

lg 2 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistus 10.01.-11.01.2019, s.o 2 päeva karistusaja hulka. P.G’l kuulub ärakandmisele 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 28 päeva vangistust. 2

§ 69

lg 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus 718 (seitsmesaja kaheksateistkümne) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel allutada P.G üldkasuliku töö tegemise ajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75lg 2 p 2 alusel kohustada P.G käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

P.G vabastada istungisaalis vahi alt.

§ 50

lg 1 p 1 ja lg 3 ja

§ 424

lg 4 p 2 alusel võtta P.G-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Liiklusseaduse § 127 alusel on P.G kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 2565 lg 2 alusel välja mõista P.G-lt menetluskuluna sundraha 405 (nelisada viis) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista P.G-lt menetluskuluna kaitsjatasu 90 (üheksakümmend) eurot riigituludesse v.-adv. Arri Toominga poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 ja

§ 66

lg 3 alusel võimaldada P.G tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 495 eurot ositi 10 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 49,50 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE

  1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700001883 ning selgitus: „P.G , 1-19-220, menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
  2. peatüki
  3. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 3 SÜÜDISTUS P.G on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, omades kehtivat kriminaalkaristust mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, juhtis alkoholijoobes olles 10.01.2019 kella 22.50 paiku Lääne-Virumaal Tapa vallas Järva-Jaani-Tamsalu-Kullenga mnt
  4. kilomeetril mootorsõidukit xxxx riikliku registreerimismärgiga xxxx. Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alkotest 7110 EST seeria nr ARDM -0072 tuvastati tema väljahingatavas õhus alkoholisisalduse lõplikuks mõõtetulemuseks 0,85 mg/l kohta. Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja 2 p 1 sätetele loetakse P.G alkoholijoobes olevaks isikuks. Seega P.G , juhtides korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on P.G-le mõistetavaks karistuseks

§ 424

lg 2 järgi 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistus 10.01.-11.01.2019 karistusaja hulka ja P.G jääb kanda 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust.

§ 69alusel asendada vangistus 718 tunni üldkasuliku tööga.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata 24 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada P.G kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75

lg-s 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada P.G käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 50

lg 1 p 1 ja lg 3 ja

§ 424

lg 4 p 2 alusel võtta P.G-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. Süüdistatav P.G on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav P.G on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kiirmenetlust ja kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. P.G tuleb süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kr

MS § 2565 lg 2 sätestab, et süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha (milleks on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 810 eurot) suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. 4 KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks ½ sundrahast, s.o summas 405 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 90 eurot. Kokkuleppe kohaselt võimaldada tasuda menetluskulud kokku summas 495 eurot ositi 10 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 49,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.