3-23-202/15

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

1. oktoober 2023, Tartu 3-23-202 X kaebus Viru Vangla kohustamiseks säilitada
2. oktoobri
3. a hommikuse loenduse videosalvestis Menetluse alus ringkonnakohtus X määruskaebus Tartu Halduskohtu
4. augusti
5. a määruse peale ja riigi õigusabi saamise taotlus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja X Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
6. Jätta rahuldamata X taotlus riigi õigusabi saamiseks.
7. Tagastada X määruskaebus Tartu Halduskohtu
8. augusti
9. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lõike 2 ja § 207 lõike 3 punkti 2 alusel. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. RINGKONNAKOHTU SELGITUSED JA SEISUKOHT ESITATUD TAOTLUSE OSAS
10. X esitas
11. septembril 2023 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi saamise taotluse, mille halduskohus edastas Tartu Ringkonnakohtule
12. septembril
13. Taotluse kohaselt vajab kaebaja õigusabi selgitamaks välja, kas kaebaja soovitud videosalvestis on vanglal säilinud. Kaebajal endal puudub võimalus see asjaolu 15 päeva jooksul selgeks teha, kuna kirjalikele päringutele vastatakse 30 päeva jooksul. Videosalvestise säilimises saab veenduda ainult kaitsja. Kaebajal puuduvad vahendid õigusabi palkamiseks. Halduskohtu
14. augusti
15. a määrus, millega kaebaja kaebus tagastati, ei vasta seaduse nõuetele. Määratud esindaja saab välja selgitada, kas halduskohtu määruse vaidlustamine saab kaitsta kaebaja õigusi. Vastasel juhul taotleb kaebaja, et kohus veenduks ise video säilimises ja teavitaks sellest kaebajat.
17. oktoobril 2023 esitas X Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu
18. augusti
19. a määruse peale, millega halduskohus tagastas tema kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul tagastas Tartu Halduskohus
20. augusti
21. a määrusega X kaebuse õiguspäraselt, põhjendades ja selgitades piisavalt kaebuse tagastamise asjaolusid. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Eeltoodu alusel peab ringkonnakohus võimalikuks lahendada Tartu Halduskohtu
22. augusti
23. a määruse vaidlustamiseks esitatud määruskaebus käesoleva määruse resolutsioonis toodud õiguslikel alustel ilma kirjeldava ja põhjendava osata.
24. Kaebaja
25. augusti
26. a riigi õigusabi saamise taotluse jätab ringkonnakohus rahuldamata. Tuginedes HKMS § 2 lg-le 4 ning vaidluse menetlusetappi arvestades, saab ringkonnakohus aru, et kaebaja soovib riigi õigusabi Tartu Halduskohtu
27. augusti
28. a määruse vaidlustamiseks ja enda esindamiseks määruskaebemenetluses Tartu Ringkonnakohtus riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5 alusel.
29. Ringkonnakohus märgib, et kuna kaebaja esitas iseseisvalt ja tähtaegselt ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu
30. augusti
31. a määruse peale, puudub vajadus määrata kaebajale esindaja selleks, et vaidlustada halduskohtu määrust. Menetlustoiming, mille tegemiseks kaebaja esindajat soovis, on tehtud. Määruskaebus vastab nõuetele.
32. Kaebajale ei ole alust määrata esindajat ka selleks, et esindaja saaks kindlaks teha soovitud videosalvestise säilimise. Halduskohus tagastas kaebuse, mis sisaldas Viru Vangla kohustamisnõuet säilitada videosalvestised. Ringkonnakohus leiab, et kaebus tagastati õiguspäraselt. Seega puudub kohtumenetlus, mille raames omaks videosalvestise olemasolu suuremat tähendust. Lisaks nõustub ringkonnakohus halduskohtu
33. augusti
34. a määruses oleva seisukohaga, et kaebaja ei ole täpsustanud, milles seisneb võimalik kohtumenetlus, mille tarbeks on kõnealuseid videosalvestisi kaebajale vaja.
35. Kaebaja on varasemalt korduvalt erinevatele kohtuastmetele kaebusi ja taotlusi esitanud ning suutnud end arusaadavalt väljendada. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline iseseisvalt kohtule selgitama vaidlusega seotud asjaolusid nagu on näha ka määruskaebusest. Kaebaja õiguste kaitse on vajalikul määral tagatud kaebaja enda teadmiste ja oskustega ning halduskohtu uurimispõhimõttega. Praeguses menetlusetapis ei ole vajalik kaebajale riigi õigusabi määrata, kuna ta suudab iseseisvalt end kohtus esindada ja oma õigusi kaitsta.
36. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 p 12 sätestab, et riigi õigusabi ei anta ka juhul kui taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Eelpool toodud asjaolude pinnalt on ringkonnakohus seisukohal, et käesoleval juhul esinevad mõlemad nimetatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.
37. Ringkonnakohus leiab, et X riigi kulul õigusteenuse osutamine käesolevas asjas ei ole põhjendatud ning kaebaja
38. septembri
39. a riigi õigusabi saamise taotlus tuleb jätta RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 12 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2