← Eesti

1-22-5927/54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november 2023, Tartu Kriminaalasja number 1-22-5927 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  2. oktoobri
  3. a määrus Artem Bulovile (Bulov; isikukood: 38602173735) Viru Maakohtu
  4. oktoobri
  5. a otsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Artem Bulov ja tema kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev, määruskaebused Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  6. Jätta Viru Maakohtu
  7. oktoobri
  8. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
  9. Määrata Narva Esimesele Advokaadibüroole vandeadvokaat Valeriy Gimaevi poolt Artem Bulovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 108 eurot, sealhulgas käibemaks 18 eurot.
  10. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Artem Bulovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 108 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  11. Viru Maakohtu
  12. oktoobri
  13. a otsusega tunnistati Artem Bulov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle üheaastane vangistus. Eelvangistuses viibitud 3 päeva arvati karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks loeti 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud karistus 357 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemiseks määrati Artem Bulovile KarS § 69 lg 3 alusel kaheaastane tähtaeg. Ühtlasi kohustati teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p- s 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Süüdimõistev kohtuotsus jõustus
  14. novembril
  17. juulil 2023 esitas Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakond Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles heidetakse Artem Bulovile ette registreerimiskohustuse rikkumist – ettekande kohaselt ei ilmunud ta
  18. juunil 2023,
  19. juunil 2023 ja
  20. juulil 2023 registreerimistele. Seetõttu taotleb kriminaalhooldusosakond Artem Bulovile mõistetud karistuse täitmisele pööramist.
  21. Viru Maakohus korraldas kriminaalhooldaja erakorralise ettekande arutamiseks kohtuistungid
  22. juulil 2023 ja
  23. juulil
  24. Kummalegi kohtuistungile Artem Bulov ei ilmunud. Ka kutse kättetoimetamise katsed ebaõnnestusid: Artem Bulov ei viibinud oma elukohas ning e-posti aadressile edastatud kutsetele ta ei reageerinud. Ebaõnnestusid ka sundtoomised
  25. augustil 2023 ja
  26. septembril 2023 toimunud kohtuistungitele.
  27. Viru Maakohtu
  28. septembri
  29. a määrusega lükati erakorralise ettekande arutamine edasi ning kuulutati Artem Bulov tagaotsitavaks. Kohus leidis, et Artem Bulov tuleb kinnipidamise hetkest vahi alla võtta. Määruse täitmine tehti ülesandeks Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuurile.
  31. oktoobril 2023 teavitas Politsei- ja Piirivalveamet Viru Maakohut, et Artem Bulov peeti samal päeval kell 13.00 kinni ning toimetati Viru Vanglasse.
  33. oktoobril 2023 toimus Viru Maakohtus kohtuistung, kus arutati kriminaalhooldusosakonna esitatud erakorralist ettekannet. Kriminaalhooldaja taotles Artem Bulovile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Artem Bulov selgitas, et ta ei ilmunud registreerimisele, kuna viibis kuu aega haiglas. Kolm nädalat oli ta koomas. Kaitsja hinnangul on võimalik, et kooma tõttu tekkis Artem Bulovil segadus ja ta ei saanud aru, kas ta peab täitma kriminaalhoolduse nõudeid või mitte. Tänaseks on süüdlane aru saanud, et ta peab tegema üldkasulikku tööd. Maakohtu määrus
  34. Viru Maakohus rahuldas
  35. oktoobri
  36. a määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse ja pööras Artem Bulovile mõistetud karistuse täitmisele. Kohtu põhjendused olid lühidalt sellised. 7.
  37. Alates
  38. juunist 2023 ei ilmunud Artem Bulov registreerimistele. Samas ilmneb kohtule esitatud materjalidest, et
  39. aprillil 2023 toimunud registreerimisel kinnitas süüdlane oma allkirjaga, et (järjekorralt) järgmine registreerimine toimub
  40. juunil
  41. Sinna ta ei ilmunud. Registreerimistele jättis ta ilmumata ka
  42. juunil 2023 ning
  43. juulil
  44. Kohtuistungil põhjendas Artem Bulov rikkumisi sellega, et viibis kuu aega haiglas, millest kolm nädalat oli ta koomas. Maakohus tõi välja, et vaatamata sellele, et Artem Bulov oli enda kohustustest teadlik, ei teavitanud ta mitteilmumist takistavatest asjaoludest kriminaalhooldajat. Samuti ei ole süüdlane esitanud haigestumist kinnitavat tõendit. Seega on Artem Bulovi selgitused paljasõnalised. Erakorralises ettekandes välja toodud rikkumised on tõendatud. 7.
  45. Artem Bulov on 357 üldkasuliku töö tunnist sooritanud
  46. Erakorralise ettekande kohaselt ei ole ta üldkasuliku töö tunde alates
  47. aasta juunist teinud. Ehkki tundide tegemise 2 kaheaastane tähtaeg veel kulgeb, ei välista see süüdlasele mõistetud karistuse täitmisele pööramist. 7.
  48. Kriminaalhooldaja hinnangust ning Artem Bulovi selgitustest järeldub, et süüdlane hoidus kohtuotsuse täitmisest kõrvale. Seetõttu ei ole kriminaalhoolduse jätkamine tema suhtes otstarbekas. Artem Bulov on enda suhtumist kriminaalhooldusesse ja kohtusse väljendanud sellega, et ta ei ilmunud
  49. juulil 2023 ja
  50. juulil 2023 toimunud kohtuistungitele.
  51. juulil 2023 lubas Artem Bulov ametnikule tagasi helistada, kuid seda ta ei teinud. Kaitsja väide, justkui poleks Artem Bulov kutseid kätte saanud, pole asjakohane, kuna kriminaalhoolduse kohustuste täitmiseks peab hooldusalune olema kättesaadav ja koostööaldis. Artem Bulovi suhtumine on hoolimatu ja kergemeelne: erakorralisest ettekandest selgub, et kriminaalhooldusalune on rikkunud
  52. jaanuaril 2023 ja
  53. juunil 2023 alkoholi tarvitamise keeldu. Selle kohta on talle koostatud kaks kirjalikku hoiatust. 7.
  54. Artem Bulovil on sooritamata veel 285 tundi üldkasuliku töö tundi. KarS § 69 lg 6 kohaselt vastab sellele 9 kuu ja 15 päeva pikkune vangistus. Karistuse kandmise algust tuleb arvestada
  55. oktoobrist 2023, mil Artem Bulov peeti kinni. Tema suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tuleb tühistada kohtumääruse jõustumisel. Määruskaebused
  57. novembril 2023 esitas Artem Bulovi kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev Viru Maakohtu
  58. oktoobri
  59. a määruse peale kaebuse, milles palub vaidlustatud kohtumääruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jäetaks Artem Bulovile mõistetud karistus täitmisele pööramata. Kaitsja märgib määruskaebuses järgmist. 8.
  60. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 429 lg 3 kohaselt järgitakse süüdimõistetu vahistamisel sama seadustiku §-des 131–136 sätestatut. Tagaotsitav vahistatu viiakse eeluurimiskohtuniku juurde küsitlemiseks hiljemalt ülejärgmisel päeval pärast tema tabamist. Kuigi Artem Bulov peeti kinni
  61. oktoobril 2023, toimus tema küsitlemine eeluurimiskohtuniku juures (videokonverentsi teel) alles
  62. oktoobril
  63. Kuna Artem Bulovit pole seaduses sätestatud tähtaja jooksul küsitletud, on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõigust. 8.
  64. Artem Bulov selgitas kohtuistungil, et ta ei ilmunud registreerimisele, kuna viibis kuu aega haiglas. Kolm nädalat oli ta koomas. Kõik oli nagu unes ning ta arvas, et üldkasuliku töö tunnid on juba sooritatud. Kuna süüdlane pidi haigusest pikalt taastuma, suhtus ta oma kohustuse täitmisse kergemeelselt. Artem Bulovi registreerimiskohustuse rikkumised olid tingitud tema haigusest, mitte eesmärgist hoiduda töö tegemisest kõrvale. Artem Bulovi abikaasa teatas talle, et politsei otsib teda. Artem Bulov võttis politseiga ühendust ning ilmus politseijaoskonda, kus ta peeti kinni. Niisiis ei hoidnud ta menetlusest kõrvale. Artem Bulovil on üldkasuliku töö tegemiseks aega kuni
  65. oktoobrini
  66. Ta ei ole katseajal uusi kuritegusid toime pannud.
  67. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ka Artem Bulov, paludes kohtul läbi vaadata otsustus, millega kohaldati tema suhtes tõkendit vahistamine. Süüdimõistetu toob välja, et ta selgitas kohtunikule, miks ta ei ilmunud kriminaalhooldaja juurde. Samuti palub Artem Bulov uurida tema digilugu – ta oli haiglas koomas. Pärast väljakirjutamist taastus ta kuni septembrikuuni. 3 Ringkonnakohtu seisukoht
  68. Esmalt väärib tähelepanu kaitsja argument, et Artem Bulov jäeti pärast kinnipidamist eeluurimiskohtuniku juures küsitlemata. Viru Maakohtu
  69. septembri
  70. a määrusega kuulutati Artem Bulov tagaotsitavaks ning määrati, et kinnipidamise hetkest tuleb ta vahi alla võtta. Kohtute infosüsteemi sissekannetest nähtubki, et kuigi Artem Bulov peeti
  71. oktoobril 2023 politsei poolt kinni, toimus tema küsitlemine eeluurimiskohtuniku juures alles
  72. oktoobril 2023, s.o nädal aega hiljem. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et süüdimõistetu küsitlemine toimus hilinenult. Aluse n-ö täitmisvahistuse kohaldamiseks näeb ette KrMS § 429, mille esimese lõike kolmanda punkti kohaselt võib täitmiskohtunik süüdimõistetu kriminaalhooldusametniku taotlusel vahistada juhul, kui viimane hoidub – või (suure tõenäosusega) võib hoiduda – süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning eeldusel, et esineb piisavalt suur tõenäosus, et üldkasuliku tööga asendatud vangistus pööratakse täitmisele. Täitmisvahistamise käigus tekkivate menetluslike küsimuste puhul järgitakse KrMS § 429 lg 3 kohaselt sama seadustiku §-des 131-136 sätestatut, s.o vahistamise üldsätteid. Kuivõrd oht süüdimõistetu pakkumineku ees aktualiseerub kohtupraktika kohaselt ennekõike olukordades, kus süüdimõistetu juba hoiab kriminaalmenetlusest kõrvale, kohaldab täitmisasja lahendav kohus üldjuhul vahistamisega paralleelselt ka sundtoomist (KrMS § 139) või tagaotsimist (KrMS § 140). Nii toimis täitmiskohtunik praeguseski asjas, kui püüdis Artem Bulovi suhtes sundtoomist kohaldada. Kuna sundtoomised ebaõnnestusid, kuulutas kohus süüdimõistetu tagaotsitavaks ning kohaldas tema suhtes tõkendina vahistamist. Taolises olukorras võimaldab KrMS § 131 lg 4 tagaotsitavaks kuulutatud isiku küll vahistada tagaselja, kuid mitte jätta teda küsitlemata. Sama sätte teine lause näeb ette kohustuse hiljemalt ülejärgmisel päeval pärast isiku tabamist küsitleda teda eeluurimiskohtuniku juures. Kuna praegusel juhul küsitles eeluurimiskohtunik Artem Bulovit alles nädal aega pärast tema tabamist, pole küsitlemine toimunud õigeaegselt. Sellegipoolest ei jaga ringkonnakohus kaitsja seisukohta, et kõnealune minetus oleks käesoleval juhul käsitletav menetlusõiguse olulise rikkumisena, mis tooks kaasa Artem Bulovi vahi alt vabastamise. Ehkki kolleegium möönab, et süüdimõistetu ülekuulamine ei toimunud eeluurimiskohtuniku juures õigeaegselt, ei väära see esimese astme kohtu järeldusi vahistamise aluste olemasolus. Maakohus on Artem Bulovi istungil ära kuulanud ja protokollilise määrusega tema vahistamise põhjendatust hinnanud.
  73. Ringkonnakohtu hinnangul on seaduslik ja põhjendatud ka esimese astme kohtu otsustus pöörata Artem Bulovile mõistetud ning ära kandmata karistus täitmisele. Määruskaebustes esitatud argumendid sellekohast järeldust ümber ei lükka.
  74. Vaidlust ei ole selles, et Artem Bulov on rikkunud registreerimiskohustust. Ehkki Artem Bulov väidab, et ta oli koomas ning viibis mitu nädalat haiglas, pole ta esitanud ainsatki tõendit, mis niisuguse väite paikapidavust kinnitaks. Kuigi süüdimõistetu viitab võimalikule sissekandele digiloo patsiendiportaalis, ei ole ta ise ega tema kaitsja sellekohast väljavõtet kohtule esitanud. Seetõttu jäävad haigestumise ja ravil viibimisega seonduvad väited paljasõnalisteks ning karistuse täitmisele pööramise perspektiivis tagajärjetuteks. Ringkonnakohus loeb Artem Bulovi registreerumiskohustuse rikkumised tõendatuks.
  75. Ehkki Artem Bulov pöördus ise politseisse, näitab tema käitumine tervikuna siiski äärmist ükskõiksust võimalusse vanglakaristuse asemel vabaduses üldkasulikku tööd teha. Muutudes kriminaalhooldaja eest kättesaamatuks ning asudes end ametivõimude eest varjama, halvas Artem Bulov täielikult kriminaalhoolduse toimumise. Seetõttu ei pea ringkonnakohus põhjendatuks jätta talle mõistetud vanglakaristus täitmisele pööramata. Argument, et Artem Bulov on osa üldkasuliku töö tundidest tänaseks ära teinud ning kohtuotsusega antud tähtaeg 4 tundide tegemiseks veel kulgeb, on asjakohatu, kuna ei muuda olematuks tõsiasja, et Artem Bulov on võimalust üldkasulikku tööd tehes karistust vabaduses kanda ignoreerinud. Liiati on maakohus korrektselt arvestanud süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid maha täitmisele pööratavast vangistusest.
  76. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et süüdimõistetu on kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud tahtlikult, puuduvad õigustavad asjaolud ning ainus proportsionaalne meede rikkumistele reageerida on talle mõistetud karistus täitmisele pöörata. Kohtukolleegium toonitab, et süüdimõistetu on ise oma käitumisega näidanud, et ta pole võimeline kriminaalhooldusele alluma, mistõttu on leebemate meetmete kohaldamine välistatud. Üldkasuliku töö tegemisega kaasnev kriminaalhooldus on karistus – nagu vangistuski – , mida tuleb täita tervikuna. Neil põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
  77. oktoobri
  78. a määruse muutmata ja selle peale esitatud määruskaebused rahuldamata.
  79. Artem Bulovi kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev taotleb kohtumäärusega tutvumise, kliendiga arutamise ja määruskaebuse koostamise eest tasu 90 eurot, millele lisandub käibemaks summas 18 eurot. Ringkonnakohus peab tasutaotlust põhjendatuks ja rahuldab selle. Kuna ringkonnakohus kaitsja määruskaebust ei rahulda, jääb menetluskulu summas 108 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel Artem Bulovi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.