← Eesti

2-23-102838/18

Obsah (5)§ 31§ 35§ 41§ 40§ 42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Määruse tegemise aeg ja koht 11.august 2023, Jõhvi Kohtuasja number 2-23-102838 Kohtuasi Osaühing Tammiku Maja avaldus D. S. vastu võlgnevuse nõ

§ 31

lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal.

§ 35

lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist.

§ 41

lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab.

§ 40

lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Maakohus tuvastas, et võlgnik on rikkunud korteriühistu põhikirjast tulenevat kohustust tasuda jooksvate ja planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid (ka makseid elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest) ning maksetega viivitamisel tasuma viivist. Avaldaja on avaldust põhistanud ja esitas nõude tõendamiseks tõendid (avalduse Lisad 1-70 ning Järve Biopuhastusarved ning juhatuse otsused hoolduskulude osas). 11. Maakohus peab põhjendatuks ka avaldaja viivise nõuet. Viivise arvestamise alus tuleneb korteriühistu põhikirjast ja

§ 42lg.1.

  1. Maakohus selgitab võlgnikule, et kuna korteriomandi ühisomanikud vastutavad korteriomandiga seotud kohustuste solidaarselt, on võlgnikul õigus nõuda tema poolt kantud kohustuste hüvitamist teiselt ühisomanikult. MENETLUSKULUD
  2. Maakohus on seisukohal, menetluskulud tuleb jätta võlgniku kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
  3. TsMS § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda.
  4. Avaldaja palub määrata kindlaks ja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kõik avaldaja poolt kantud menetluskulud summas 250 eurot, mille avaldaja tasus riigilõivuna avalduse esitamisel kohtus. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.