← Eesti

3-23-2138/6

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

  1. november 2023, Tartu 3-23-2138 A kaebus Tapa valla tegevuse peale seoses üürihinna tõstmisega A määruskaebus Tartu Halduskohtu
  2. oktoobri
  3. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja A Vastustaja Tapa vald RESOLUTSIOON
  4. Jätta A määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  5. oktoobri
  6. a määrus muutmata.
  7. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustas kaebaja ja Tapa Vallahooldus vahel sõlmitud sotsiaalkorteri üürilepingu täitmisel
  9. oktoobrist 2023 toimuvat üüri suurendamist. Nimelt
  10. septembril 2023 teavitas sotsiaaltöötaja kaebajat, et üür tõuseb neljakordselt.
  11. Vastuseks halduskohtu järelepärimisele selgitas Tapa vald, et Tapa Vallavalitsus otsustas eluruumide üürimäärasid tõsta
  12. septembri
  13. a määrusega nr 3 „Eluruumide üüri suuruse kehtestamine“. Määrus on avaldatud Riigi Teatajas ja jõustus
  14. oktoobril
  15. Uued üürihinnad ei rakendu enne
  16. oktoobrit 2023 sõlmitud üürilepingutele automaatselt, vaid vastavalt lepingus kokku lepitud tingimustele. Kuna kaebaja üürileping on sõlmitud käesoleva aasta märtsis kehtivusega kuni
  17. veebruar 2025, siis tema suhtes uut üürimäära rakendada ei ole võimalik. Kaebaja teavitamine üüritõusust toimus sotsiaalhoolekandespetsialisti poolt üksnes informatsioonina.
  18. Tartu Halduskohus
  19. oktoobri 2023 a. määrusega tagastas kaebuse. Halduskohus leidis, et kaebaja on esitanud kaebuse Tapa valla
  20. septembri
  21. a toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Kuna teavitustoiming kaebaja õigusi ei riiva, siis puudub kaebajal kaebeõigus toimingu vaidlustamiseks ning kaebus kuulub tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
  22. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
  23. oktoobri
  24. a määruse tühistamist. Kaebaja selgitab, et soovib Tapa Vallavalitsus
  25. septembri
  26. a määruse nr 3 „Eluruumide üüri suuruse kehtestamine“ tühistamist. Kaebaja hinnangul on vallavalitsuse määrus haldusakt, mis võib mõjutada kaebaja õigusi. Kaebaja praeguse üürilepingu järgne üür küll ei muutu, aga üürivõla tõttu võib vastustaja kaebaja sõlmitud üürilepingu üles öelda ja määrata asenduspinna, kus rakendub üür juba uues määras. Igal juhul rakenduks uus määr üürilepingu pikendamisel 2025 aastal. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  27. Ringkonnakohus on kontrollinud määruskaebuse esitamise lubatavust, tähtaega ning määruskaebuse esitatavatele nõuetele vastavust ning võtab määruskaebuse menetlusse. Halduskohtu määrus on selge, määruskaebus puudutab üksnes kaebaja õigusi. Nendel asjaoludel, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks küsida vastustajalt seisukohta määruskaebuse osas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4 alusel põhjendusi ei korda. Määrusekaebuse kohta märgib ringkonnakohus järgmist.
  28. Kaebaja tugineb määruskaebuses sellele, et ta ei soovinudki kaebusega vaidlustada vastustaja teavitamistoimingut, vaid Tapa Vallavalitsuse
  29. septembri
  30. a määrust nr 3 „Eluruumide üüri suuruse kehtestamine“.
  31. Esmalt nõustub ringkonnakohus, et vastustaja ametniku teade määruse andmisest ja uutest üürimääradest kaebaja õigusi iseseisvalt ei mõjuta. Seetõttu ei ole kaebajal kaebeõigust teavituse vaidlustamiseks (HKMS § 44 lg 1) ning halduskohus oli õigustatud kaebuse tagastama.
  32. Vallavalitsuse määrus on selle vormi kohaselt õigustloov akt. Sellisena ei ole Tapa Vallavalitsuse
  33. septembri
  34. a määrus nr 3 „Eluruumide üüri suuruse kehtestamine“ halduskohtus vaidlustatav. Kaebus kuulub sel juhul tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Õigustloovate üldaktide põhiseadusele ja seadusele vastavuse kontroll on õiguskantsleri pädevuses. Kaebajal on võimalus pöörduda õiguskantsleri poole taotledes õigusloova üldakti põhiseadusele ja seadustele vastavuse kontrollimist. Juhul kui õiguskantsler leiab, et õigusloov akt ei ole kookõlas seaduse ja/või põhiseadusega saab ta teha ettepaneku vastuolu kõrvaldamiseks. Kui õigustloova akti andja vastuolu ei kõrvalda, on õiguskantsler õigustatud pöörduma Riigikohtu poole põhiseaduslikkuse kohtumenetluse alustamiseks. Samuti on määruse kooskõla põhiseadusega kontrollitav kohtumenetluses, näiteks üürilepingu täitmisest tekkinud eraõigusliku vaidluse lahendamisel. Kui maakohus üürivaidluse lahendamisel leiab, et vallavalitsuse määrus on ülemääraselt koormav üürniku suhtes, on maakohtul õigus jätta vallavalitsuse määrus kohaldamata ning saata asi Riigikohtule määruse põhiseaduslikkuse kontrollimiseks.
  35. Vaidlust ei ole selleski, et ka vallavalitsuse
  36. septembri
  37. a määrusel praegusel ajal ei ole mõju kaebaja õigustele. Vallaga sõlmitud üürilepingu järgi eluruumi kasutamise eest tasub kaebaja jätkuvalt üürilepingus kokkulepitud määras üüri. Kaebaja on esile toonud võimalused, kuid määrus võib kaebaja õigusi tulevikus puudutada. Kuid nende võimaluste realiseerumine on ebaselge. Teadaolevalt ei ole vastustaja kaebajaga sõlmitud üürilepingut üles öelnud, mistõttu kaebajale asenduspinna andmine ja kõrgemas määras üüri nõudmine on üksnes hüpoteetiline. 2 Olemasoleva lepingu pikendamises
  38. aastal ei saa samuti kindlust olla. Nii kaebajast kui ka vastustajast sõltuvatel asjaoludel võib üürisuhe ka lõppeda. Lisaks ei ole teada seegi, kas vaidlusalune määrus lepingu pikendamise ajal üldse kehtib või kehtib praeguses redaktsioonis. Seetõttu, kui määruse vormi kasutamisele vaatamata tuleks vallavalitsuse määrust pidada üldkorralduseks, on määrus küll halduskohtus vaidlustatav, kuid kaebaja on siiski pöördunud halduskohtusse ennatlikult. Nimelt on Riigikohus selgitanud, et kui tegemist on määramata arvu juhtumeid käsitleva sättega, mis akti adressaadi õigusi selle teatavakstegemise ajal ei mõjuta, saab isik esitada kaebuse üldkorralduse tühistamiseks 30 päeva jooksul pärast mõju ilmnemist, näiteks pärast üldkorralduse alusel tema suhtes toimingu sooritamist või haldusakti andmist
  39. Vastavalt saab kaebaja kaebeõigus sel juhul tekkida, kui uue üürimäära mõju avaldub tema suhtes üürilepingu muutmisel või uue üürilepingu sõlmimisel.
  40. Eeltoodu alusel jääb määruskaebus rahuldamata.
  41. Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 1 Vt RKHK
  42. märts
  43. a määrus asjas nr 3-22-1218 (p 11 ja seal viidatud praktika) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.