Obsah (8)

§ 654§ 436§ 232§ 171§ 174§ 176§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 30. oktoober 2023 Tsiviilasja number

) § 657 lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. 7. Maakohus on kohaldanud materiaalõigust tuvastatud asjaoludele õigesti, samuti ei tuvastanud ringkonnakohus menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi maakohtu menetluses. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.

Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist. 7.1. Kohtu peamine ülesanne on poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (

§ 436lg 7, § 438 lg 1 esimene lause).

Maakohus on tuvastatud asjaoludel nõude õigesti kvalifitseerinud VÕS § 1028 järgse nõudena. Kui isik (saaja) on 5 teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja VÕS § 1028 lg-st 1 järgi saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Asjakohased on ka maakohtu viited AÕS §-le 119 ning TsÜS §-dele 83 ja

1. 7.
2. Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt ei nõustu kostja eelkõige maakohtu poolt tõenditele antud hinnangutega. Samas ei ole see iseenesest alus maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Apellatsioonkaebuses väidetud tõendite hindamist puudutavate menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi ringkonnakohus asja materjalide põhjal ei tuvastanud. Ringkonnakohtu arvates hindas maakohus esitatud ja kogutud tõendeid kooskõlas

§ 232

lg-tega 1 ja 2 ning on oma järeldusi otsuses

§ 436ja § 442 lg 8 nõuetele vastavalt põhjendanud.

Ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. 7.

1. Kostja põhiväide on tõepoolest olnud, et hageja soovis osta vallasasju ning seda müügitehingut tuleb vaadata eraldiseisvana kinnisasja omandamisest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei ole tõendanud väiteid, nagu soovinuks hageja kinnisasja müügikuulutusele tuginedes kinnisasjast eraldi osta sellel asuvaid vallasasju. Sellist hageja huvi ei saa eeldada, arvestades, et hageja soovis omandada eelkõige kinnisasja. Kohus ei ole pidanud K.K. ütlusi ebausaldusväärseks, kuid on leidnud, et neil ole piisavat kaalu kostja väidete tõendamiseks, arvestades mh R. M. ütlusi. Maakohus on oma sellekohaseid seisukohti otsuses piisavalt põhjendanud. 7.
2. Maakohus ei ole asunud otsuses seisukohale, et kostjal polnud õigus vallasasju müüa ning kostja oleks pidanud oma asjade müümise õigust tõendama. Vastupidi, maakohus on põhjendatult märkinud, et õigustamatu isiku käsutus ei too kaasa käsutustehingu tühisust. VÕS § 12 lg 1 kohaselt ei mõjuta lepingu kehtivust asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal ei olnud lepingupoolel õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. Ringkonnakohus nõustub seega maakohtuga, et väidetav vallasasjade müügileping ei oleks tühine üksnes selle tõttu, et kostja ei pruukinud olla asjade omanik. Kostja ei ole vallasasjade omandi kohta apellatsioonimenetluses uusi tõendeid esitanud. 7.
3. Samuti ei ole õige apellatsioonkaebuses väidetu, nagu oleks maakohus leidnud, et hageja poolt maksekorraldusele (millega hageja tasus kostjale 5000 eurot) märgitul ei ole tähtust. Maakohus on leidnud, et arvestades asjaoludega kogumis ja teiste tõendite kõrval, ei ole makse selgitusel määravat tähendust. Ringkonnakohus nõustub ka selle maakohtu järeldusega. Nõude kvalifikatsioon ega hagi rahuldamine ei sõltu käesoleval juhul makse selgitusse märgitust. Tühise tehingu alusel saadud raha tuleb kostjal VÕS § 1028 alusel hagejale tagastada.
4. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotus ega kindlaksmääratud menetluskulude suurust. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulud

§ 171lg 1 alusel kostja (apellandi) kanda.

9. Ringkonnakohus määrab

§ 174lg-st 3 lähtudes kindlaks ka apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse.

9.

1. Hageja
2. oktoobril 2023 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud seoses tsiviilasja menetlemisega ringkonnakohtus kokku 450 eurot (sh käibemaks). Menetluskulud koosnevad esindajakulust. Nimekirjadest nähtuvalt on esindaja vandeadvokaat R. Golovenko teinud toiminguid järgmiselt: kohtuotsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumine ning vastuse koostamine ja kohtule 6 esitamine (kokku 3,5 tundi); kostja menetluskulude nimekirjaga tutvumine ja hageja menetluskulude nimekirja koostamine (0,25 tundi). Hageja esindaja tunnitasu on 120 eurot (sh käibemaks). Hageja kinnitab, et kulud on tekkinud seoses käesoleva kohtuminetlusega (

§ 176

lg 5) ning et ta ei ole käibemaksukohustuslane (

§ 174lg 10).

9.2. Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirja osas seisukohta esitanud. 9.3.

§ 175

lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt nt RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324/42, p 17 koos selles viidatud praktikaga). Ringkonnakohus leiab, et hageja esindaja ülalviidatud toimingud on asja mahtu ning keerukust arvestades asjatundliku õigusteenuse osutamiseks

§ 175lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalikud.

Nende kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja materjalidest ei nähtu, et esindaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Hageja esindaja tunnitasu 120 eurot (sh käibemaks) on ringkonnakohtu arvates

§ 175lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud.

Esindaja tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 9.

1. Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus hageja hüvitatavate menetluskulude suuruseks apellatsiooniastmes 450 eurot (3,75 × 120) ning mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja. 9.
2. Lähtudes

§ 177

lg-st 4, märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) 7