← Eesti

4-23-1019/26

Obsah (9)§ 2§ 204§ 156§ 155§ 31§ 29§ 132§ 30§ 23

4-23-1019 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2023. a, Pärnu Väärteoasja number 4-23-1019 (3625,22,001804) Kohtunik Anu Tammeniit Kohtuistungi s

§ 2, § 132 p 1, § 133135 kohus otsustas: 1.

Jätta Margit Susi kaebus rahuldamata ja Pärnu Linnavalitsuse 13.03.

  1. a otsus väärteoasjas nr 3625,22,001804 muutmata.
  2. Rahatrahv 20 eurot tasuda Pärnu Linnavalitsuse a/a-le EE10220059103016 SEB Pangas, viitenumber
  3. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. Kui süüdlane ei tasu nõuet täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab kohtuväline menetleja vastavalt

§ 204lgle 3 kümne päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest kohtutäiturile lahendi koopia ning järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. 1

(9)4-23-1019
  1. Menetluskulud summas 1848 eurot jätta Margit Susi kanda ning 336 eurot jätta riigi kanda, mõistes Eesti Vabariigilt Margit Susi kasuks välja 336 eurot (sh käibemaks) valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
  2. Kohtuotsuse lõpposa saata kaebuse esitajale, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Käesolevale otsusele on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule.

§ 156

lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

§ 155

lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 25.07.

  1. a. Asjaolud ja menetluskäik 11.10.
  2. a koostas Pärnu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna menetleja E. L trahviteate, mille kohaselt parkis 11.10.
  3. a kella 15.08 ajal mootorsõiduk registreerimisnumbriga X keelatud kohas, millega rikuti liiklusseaduse § 20 lg 3 nõuet. Margit Susile määrati eeltoodud rikkumise eest hoiatustrahv 20 eurot. 17.10.
  4. a palus Margit Susi e-kirjaga saata temale tõendid selle kohta, mille abil rikkumine tuvastati. 17.10.
  5. a edastas kohtuväline menetleja Margit Susile e-kirja, milles selgitas, et rikkumine tuvastati fotode abil ning edastas fotod manusena. 18.10.
  6. a ekirjas palus Margit Susi saata talle pildil mõõtevahendina kasutatud mõõdulindi kalibreerimise tõend ja number, mis seob kalibreerimise tõendi pildil kasutatava mõõdulindiga. 18.10.
  7. a selgitas kohtuväline menetleja e-kirja teel, et kasutatud mõõdulindi taatlemisvajadus tekib juhul, kui oleks vajalik teostada täppismõõtmine. 07.11.
  8. a esitas Margit Susi lepingulise esindaja vahendusel kaebuse trahviteatele
  9. Kaebaja on seisukohal, et hoiatustrahvi aluseks olev mõõtetulemus on saadud mõõteseadusega vastuolus oleval viisil, mistõttu ei vasta mõõtetulemus seaduses sätestatud nõuetele ning trahviteade tuleb tühistada. 11.11.
  10. a koostas Pärnu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna vanemmenetleja R. S kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse. 29.11.
  11. a esitas Margit Susi lepingulise esindaja vahendusel kaebuse kohtuvälise menetleja 11.11.
  12. a kaebuse läbi vaatamata jätmise määrusele. Kaebuses paluti tühistada 11.11.
  13. a kaebuse läbi vaatamata jätmise määrus ja trahviteade ning lõpetada menetlus. 05.12.
  14. a kohtuvälise menetleja juhi määrusega jäeti kaebus rahuldamata. 11.01.
  15. a esitas Margit Susi lepingulise kaitsja vahendusel Pärnu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja juhi 05.12.
  16. a määrusele. Pärnu Maakohtu 19.01.
  17. a määrusega nr 4-23-172 rahuldati Margit Susi kaitsja kaebus ning tühistati Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuse 05.12.
  18. a määrus väärteoasjas, millega jäeti rahuldamata Margit Susi kaitsja kaebus kohtuvälise menetleja 11.11.
  19. a 2

(9)4-23-1019 koostatud määrusele. Pärnu Linnavalitsust kohustati lahendama Margit Susi kaitsja 07.11.2022. a kaebust, järgides

§-s 54 sätestatut. 10.02.

  1. a koostas Pärnu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna vanemmenetleja M. J väärteoprotokolli selle kohta, et 11.10.
  2. a parkis Margit Susi mootorsõiduki Chevrolet Captiva registreerimisnumbriga X X linnas X 8 juures kõnniteeäärest lubatust kaugemal, kui seda on 0,2 meetrit. Sõiduki uksed olid suletud, mootor ei töötanud, inimesi sõidukis ja selle juures ei olnud. Mootorsõiduk Chevrolet Captiva registreerimisnumbriga X oli pargitud kõnniteeäärest eemal ligikaudu 0,45 meetrit. Oma teoga rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (LS) § 20 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 241 lg 1 järgi. 13.03.
  3. a koostatud otsusega määras kohtuväline menetleja eelnimetatud väärteo toimepanemise eest Margit Susile karistuseks LS § 241 lg 1 alusel rahatrahvi 5 trahviühikut, s.o. 20 eurot. Kaebuse sisu 28.03.
  4. a esitas Margit Susi kaitsja vahendusel Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud 13.03.
  5. a otsusele. Kaebaja leiab, et väärteotoimikus puuduvad seaduse nõuetele vastavad tõendid, mis kinnitaksid väärteo lühikirjelduses kirja pandud liiklusseaduse nõuetele mittevastava teo toimepanemist. Kaebaja ei nõustu, et ülekuulamise protokollid on tõendid, mis saavad tõendada väärteo toimepanemist ning mille alusel on võimalik karistada kaebajat väärteo toimepanemise eest. Kaebaja ei nõustu, et väärtegu menetledes on tegemist olnud nõuetele vastava ja jälgitava rikkumise fikseerimisega, mis annab õiguse asuda seisukohale kaebaja poolt liiklusseaduse § 20 lg 3 nõuete rikkumises ja karistada kaebajat liiklusseaduse § 241 lg 1 järgi. Riikliku järelevalve läbiviimiseks on oluline tagada esmalt mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamine, mida antud juhul kaebaja huvide kaitseks tehtud ei ole. Käesoleval juhul ei ole mõõtmine ja mõõtetulemus usaldusväärsed ning jälgitavad. Käesoleval juhul ei ole üldmenetluse otsuses kirjeldatud väärteo fikseerimisel kasutatud mõõdulint olnud taadeldud ega kalibreeritud ning selle kohta puuduvad dokumentaalsed tõendid. Ainuüksi tunnistaja ülekuulamise protokoll ei tõenda väärteo toimepanemist ning ei kinnita, et kaebajale kuuluv mootorsõiduk oli pargitud kõnnitee äärest eemale ligikaudu 0,45 meetrit. Riikliku järelevalve teostamisel peab mõõtmine ja mõõtetulemus vastama mõõtmisseaduses sätestatud nõuetele sõltumata asjaolust, kui ilmne on menetleja subjektiivse hinnangu kohaselt väidetav toime pandud rikkumine. Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatud üldmenetluse otsuses välja toodud väärteo toimepanemine on tõendamata ning puudub alus kaebaja karistamiseks. Samuti leiti kaebuses, et väärteo kohta tehtud piltidelt ei ole mõõtevahendi vastavusmärgis ja täpsusklass loetavad. Lisaks on väidetavat rikkumist jäädvustav pealt vaates tehtud pilt lubamatult moonutatud ehk puudub võimalus tuvastada, millisest punktist millisesse punkti mõõdulint on täpselt asetatud ja kas see asetseb sirgelt. Pilti vaadates võib väita, et tegemist on kaardus asetseva mõõdulindiga, mis näitab auto rehvi ja kõnnitee ääre vahelist distantsi tegelikult mõõdetud distantsist pikemana. Lähtudes eeltoodust palus kaebuse esitaja tühistada täielikult vaidlustatud 13.03.
  6. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 362522001804 ning lõpetada menetlus. Väärteomenetluse ja üldmenetluse otsuse vaidlustamisega seotud menetluskulud palus jätta Pärnu Linnavalitsuse kanda ja mõista need kaebajale välja. 3

(9)4-23-1019 Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Kohtuväline menetleja oma 10.04.
  1. a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule ei nõustu kaebaja esitatud väitega, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid üldmenetluse otsuses väärteo lühikirjelduses kirja pandud tegu. 06.02.
  2. a on tunnistaja ülekuulamise käigus esitanud fototabeli. Kui teo avastanud tegeval ametnikul ei olnud võimalik kohe tuvastada mootorsõiduki juhti ning rikkumine jäädvustati fotol, filmil või muul teabesalvestisel ja

§ 31

lg 11 nõuete kohaselt, näidates ära toimepanemise aja, koha ja viisi, võib see olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebaja väitega, et rikkumine on fikseeritud moonutatult mõõdulindiga, mis ei vasta mõõtevahenditele sätestatud nõuetele. Sõidutee äärt märgistab juhile selgelt nähtav kõnnitee äärekivi ning takistusi nõuetekohaseks parkimiseks, mis on kuni 0,2 meetrit sõiduteeäärest (äärekivist), ei esinenud. Asjaoludest ja tõenditest nähtub, et menetleja tuvastatud rikkumine on fikseeritud II täpsusklassi mõõdulindiga, millel on tuvastatav vastavushindamismärgis CE M21 0071 ning et mõõdulint asetseb sirgelt. Mõõdetud on sõiduki rehvi sisemisest äärest kuni kõnnitee äärekivini ning mõõdetud vahemaa ületab olulises määras liiklusseaduses sätestatud 0,2 meetrit. Mõõtevahendi kasutamisel ja tulemuse jäädvustamisel ei ole seda tehtud moonutatult. Kaebusest ei nähtu sellist kirjeldust, mida oleks võimalik üle kanda olemasolevatele tõenditele ning nendest nähtuvalt tuvastada kaebaja selgitust. Kohtuvälise menetleja hinnangul on rikkumise toimepanemine nõuetekohaselt tõendatud fotodega, teo toimepanemise koht väärteoprotokollis ära toodud ja üldmenetluse otsuse väärteoasjas 362522001804 tegemine on õigustatud ja väärtegu on õigesti kvalifitseeritud ega esine

§ 29sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid.

Lähtudes eeltoodust palus kohtuväline menetleja jätta

§ 132p 1 alusel kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja kaebusega ei nõustunud. Pärnu Maakohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. Vaidlust ei ole selles, et Margit Susi parkis 11.10.

  1. a mootorsõiduki Chevrolet Captiva registreerimisnumbriga X X linnas X juures. Seda on Margit Susi ka ise kohtuvälises menetluses kinnitanud ning ka kaitsja tõi istungil välja, et Margit Susi aktsepteerib, et ta on sellel kuupäeval selle sõiduki antud asukohas parkinud. Küll aga ei tunnista Margit Susi, et ta on mootorsõiduki parkimisega rikkumise toime pannud. Käesolevas asjas on vaidlus üksnes selles, kas rikkumise tuvastamine on toimunud sellise mõõtevahendiga, mis on olnud mõõteseaduse kohaselt lubatud. Pärnu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna vanemmenetleja M. J poolt 13.03.
  2. a koostatud üldmenetluse otsuse kohaselt heidetakse Margit Susile ette, et ta parkis 11.10.
  3. a mootorsõiduki Chevrolet Captiva registreerimisnumbriga X X linnas X juures kõnniteeäärest lubatust kaugemal, kui seda on 0,2 meetrit. 4

(9)4-23-1019 10.02.
  1. a väärteoprotokollist nähtub, et sõiduki uksed olid suletud, mootor ei töötanud, inimesi sõidukis ja selle juures ei olnud. Mootorsõiduk Chevrolet Captiva registreerimisnumbriga X oli pargitud kõnniteeäärest eemal ligikaudu 0,45 meetrit. Menetlusalune isik Margit Susi kohtuistungil ei osalenud, kuid andis kohtuvälises menetluses ütlusi, et tema käis ilusalongis, kuid täpset kuupäeva ja kellaaega ei oska ta öelda. Ta teab, et parkis oma auto Chevrolet Captiva registreerimisnumbriga X X linnas X tänaval nõuetekohaselt. Vaidlust ei ole selles, et Pärnu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna menetleja E. L on teostanud 11.10.
  2. a kella 15.05 ajal inspektsioonilist järelevalvet liiklusseaduses sätestatud parkimisnõuete tagamise eesmärgil. Materjalidega on tuvastatud, X hoone vastas oli mitu parkivat mootorsõidukit ning neist eristus selgelt tumedat värvi linnamaastur Chevrolet Captivaga registreerimisnumbriga X, mis oli pargitud kõnniteeäärest kaugemale, kui seda olid teised mootorsõidukid. Mootorsõiduk oli pargitud kõnniteeäärest mitte lähemale kui ligikaudu 40-50 cm. Esimese rehvi kaugus kõnniteeäärest on ligikaudu 48 cm ja tagumise rehvi kaugus kõnniteeäärest oli mitte vähem kui 45-46 cm. Sõiduk oli pargitud nii, et visuaalsel vaatlusel vahekaugus tagumise pargitud sõidukiga oli umbes 2,5 meetrit. Tänaval ja kõnniteedel ei olnud 11.10.
  3. a kella 15.06 takistusi, mis oleks raskendanud mootorsõiduki parkimist. 11.10.
  4. a järelevalve teostamise hetkest kuni menetlustoimingute lõpuni, kella 15.06-15.11, kedagi mootorsõiduki Chevrolet Captiva registreerimisnumbriga X juures ei olnud. Toimikus olevatest fotodest nähtub, et mootorsõiduk registreerimisnumbriga X pargib kõnniteeäärest kaugemal kui 0,2 meetrit. Kaebuse esitaja ei nõustu, et ülekuulamise protokollid on tõendid, mis saavad tõendada väärteo toimepanemist ning mille alusel on võimalik karistada kaebajat väärteo toimepanemise eest. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu ning leiab, et ülekuulamise protokollid on käsitletavad tõenditena.

§ 31

lg 11 p-d 1-3 sätestab, et kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: salvestise seos väärteoasjaga; millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Käesoleval juhul on E. L jäädvustanud fotodega sõiduki Chevrolet Captiva registreerimisnumbriga X parkimise. Kohtu hinnangul eelnimetatud fotod kogumis üldmenetluse otsusega täidavad

§ 31lg 11 p-de 1-3 sätestatud nõuded ning on asjas hinnatavad iseseisva tõendina.

Liiklusseadus (LS) § 2 p 78 sätestab, et sõidutee on sõidukite liiklemiseks ettenähtud teeosa. LS § 20 lg 3 kohaselt tohib asula sõiduteel sõidukeid peatada või parkida ühes reas, kaherattalisi külghaagiseta mootorrattaid, jalgrattaid, mopeede ja pisimopeede kõrvuti kahes reas, kusjuures sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõiduteeäärega ja takistuse puudumisel ei tohi sõiduk olla kaugemal kui 0,2 meetrit sõiduteeäärest. Kaebuse esitaja on seisukohal, et väärteotoimikus puuduvad seaduse nõuetele vastavad tõendid, mis kinnitaksid Margit Susi poolt liiklusseaduse nõuetele mittevastava teo toimepanemist. Väidetava rikkumise mõõtmine ja mõõtetulemus ei ole usaldusväärsed ning jälgitavad. Käesoleval juhul ei olnud üldmenetluse otsuses kirjeldatud väärteo fikseerimisel kasutatud mõõdulint ei taadeldud ega kalibreeritud ning selle kohta puuduvad dokumentaalsed tõendid. 5

(9)4-23-1019 Kohus leiab, et Margit Susi poolt toimepandud rikkumise tuvastamine on toimunud seadusekohaselt. Mõõteseadus (MõõteS) reguleerib mõõtmise ja mõõtetulemuse usaldusväärsuse ning jälgitavuse tõendamist. MõõteS § 5 lg 1 kohaselt mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat, või mõõtmisel on järgitud mõõteseadusest või muust seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevaid üksikasjalikke nõudeid mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele. MõõteS § 5 lg 2 sätestab, et kui õigusaktis ei ole mõõtevahendile seatud taatlemise kohustust, võib mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamisel kasutada jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendit või sertifitseeritud etalonainet. MõõteS § 5 lg 3 kohaselt võib mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamisel seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga lubada kasutada mõõtmiseks seadet, mida ei ole võimalik jälgitavalt kalibreerida või taadelda, järgides seadme kontrolliks asjakohaseid protseduure ja mõõtemetoodikat. MõõteS § 6 lg 4 sätestab, et metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded kehtestab MõõteS § 6 lg 2 loetletud kasutusaladest lähtudes ja mõõtmise usaldusväärsuse tagamiseks valdkonna eest vastutav minister määrusega. Majandus- ja taristuministri 18.12.
  1. a määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ § 1 sätestab sõltuvalt kasutusalast turule lastavate, kasutusele võetavate ja kasutusel olevate mõõtevahendite nimistu, mis allutatakse mõõteseaduse § 6 lõike 2 kasutusaladest lähtuvalt kohustuslikule metroloogilisele kontrollile koos eranditega ja kehtestab nendele mõõtevahenditele täpsusnõuded, metroloogilise kontrolli täpsustatud nõuded ning taatluskehtivusajad koos statistilise taatlemise täpsustatud nõuetega. Nimetatud määruse lisa punkti 6.1 kohaselt on mõõdulindi kasutamisel riiklikus järelevalves vajalik kasutada I, II või III täpsusklassiga mõõdulinti. Materjalidest nähtub, et mõõtmiseks kasutas E. L 3-meetrilist Tamo Professional mõõdulinti. Mõõdulint vastab EÜ direktiivile nr 32 aastast 2014 kuna mõõdulindil on järgmised märked: CE-vastavus EÜ direktiivile; M21-on mõõdulindi väljalaskeaasta jaemüüki, mõõdulindi eeltaatlus on läbi viidud Prantsuse Riikliku Metroloogia- ja katselabori poolt (märge mõõdulindil 0071). Mõõdulint omab II täpsusklassi, mille +/- laiendmääramatus ehk lubatud viga on kuni 0,99 mm 3 meetri kohta. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et Margit Susi poolt toimepandud rikkumine on fikseeritud II täpsusklassi mõõdulindiga, millel on tuvastatav vastavushindamismärgis CE M21
  2. Kaitsja on seisukohal, et isegi kui eeldada kohtuvälises kirjalikus hoiatusmenetluses avaldatud andmete õigsust, et rikkumise fikseerimisel kasutati väidetavalt vastavushindamismärgisega CE M21 0071 ja lubatud II täpsusklassi mõõdulinti, mis vastab riikliku järelevalve läbiviimiseks kehtestatud reeglitele, ei ole väärteo kohta tehtud piltidelt mõõtevahendi vastavusmärgis ja täpsusklass loetavad. 6
(9)4-23-1019 Kohtuväline menetleja võttis kohtuistungile kaasa mõõdulindi ja kinnitas, et istungile kaasa võetud mõõdulint on just see sama mõõdulint, millega Pärnu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna menetleja E. L teostas 11.10.
  1. a mõõtmist. Samuti lisas kohtuväline menetleja, et see mõõdulint on koguaeg E. L l autos ja sellega ta mõõdabki. Kohtuväline menetleja esitas mõõdulindi ka kohtule ja kaitsjale. Kaitsja nõustus, et tegemist on sarnase mõõdulindiga, mis toimikus olevatel piltidel, kuid lisas, et vastavusmärgis ei ole piltidelt selgelt tuvastatav ja üheselt loetav. Kohus tõdes istungil, et kui võrrelda pilte ja istungil esitatud mõõdulinti, siis tunduvad need sarnased. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tegemist on tõenäoliselt sama mõõdulindiga, millega E. L teostas 11.10.
  2. a mõõtmist. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et mõõtmine oleks läbi viidud mõne muu mõõtevahendiga. Lisaks kaitsja leidis, et väidetavat rikkumist jäädvustav pealt vaates tehtud pilt on lubamatult moonutatud ehk puudub võimalus tuvastada, millisest punktist millisesse punkti mõõdulint on täpselt asetatud ja kas see asetseb sirgelt ning pilti vaadates võib väita, et tegemist on kaardus asetseva mõõdulindiga, mis näitab auto rehvi ja kõnnitee ääre vahelist distantsi tegelikult mõõdetud distantsist pikemana. Kohus on seisukohal, et fotodelt on selgelt näha, et mõõtmist on teostatud sõiduki rehvist kuni kõnnitee äärekivini ning mõõtetulemus on suurem kui seaduses sätestatud lubatud 0,2 meetrit. Samuti ei ole kohtu hinnangul pealt vaates tehtud pilt kuidagi moonutatud. Mõõdulint asetseb sirgelt ning puudub alus asuda seisukohale, et see oleks kaardus. Isegi kui mõõdulint oleks kaardus, ei saaks see kohtu hinnangul mõõtmistulemust sedavõrd palju mõjutada, et anda distantsile juurde ca 25 cm. Samuti leiab kohus, et ei ole eluliselt usutav, et metallist mõõdulint ajas kuidagi veniks või tõmbuks kokku. Kohtu hinnangul käesolev mõõteseade s.o mõõdulint vastab seaduses sätestatud tingimustele ja omab vastavusmärgist. Kohus on seisukohal, et mõõtetulemus on olnud jälgitav ning on usaldusväärne. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et Margit Susi on parkinud 11.10.
  3. a mootorsõiduki Chevrolet Captiva registreerimisnumbriga X Pärnu linnas X juures kõnniteeäärest lubatust kaugemal, kui seda on 0,2 meetrit. Seega on tuvastatud Margit Susi tegevuses LS § 241 lg 1 sätestatud süüteo objektiivsete tunnuste esinemine st sõiduki parkimine selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes. Karistusseadustiku (KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Kohus on seisukohal, et Margit Susi pani väärteo toime vähemalt otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusalune isik Margit Susi andis kohtuvälises menetluses ütlusi, et ta on teadlik, et sõiduk peab olema pargitud kuni 0,2 meetrit kõnniteeäärest eemal. Temale tundus, et parkimine vastas nõuetele. Seega oli Margit Susi teadlik, et tulenevalt LS § 20 lg 3 ei tohi asula sõiduteel sõiduki parkimisel sõiduk olla kaugemal kui 0,2 meetrit sõiduteeäärest, kuid 7
(9)4-23-1019 hoolimata sellest parkis ta sõiduki sõiduteeäärest kaugemale kui seda on 0,2 meetrit. Sõiduteeäärt märgistas kõnnitee äärekivi ja sõiduki nõuetekohaseks parkimiseks takistusi ei olnud. Margit Susi ei veendunud, kas tema poolt oli sõiduk nõuetekohaselt pargitud. Seega on Margit Susi täitnud LS § 241 lg-s 1 sätestatud väärteo koosseisu. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus tegi kindlaks, et Margit Susile omistatud süütegu vastab süüteokoosseisule ning tegemist on õigusvastase teoga. Kuivõrd menetlusalune isik on väärteo toime pannud, siis ei esine väärteoasjas

§-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud asjaolusid, mis tooksid kaasa võimaluse menetluse lõpetamiseks

§ 30kohaselt. Vastavalt Kar

S § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 241 lg 1 sätestab põhikaristuse sanktsioonina rahatrahvi kuni 10 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on Margit Susile karistuseks määranud LS § 241 lg 1 alusel rahatrahvi 5 trahviühikut, s.o 20 €. Margit Susi süü suurust mõjutab väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest. Kohus leiab, et Margit Susi pani antud väärteo toime tahtlikult, täpsemalt vähemalt otsese tahtlusega. Samuti arvestab kohus süü suuruse hindamisel asjaoluga, et väärteoga ei tekitatud kellelegi kahju. Eeltoodust tulenevalt, arvestades Margit Susi süü suurust mõjutavaid asjaolusid, leiab kohus, et Margit Susi süü on keskmine. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et Margit Susi puhul ei esine karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik Margit Susi mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri kohaselt ei ole Margit Susil varasemaid kehtivaid karistusi. Seega kohtu hinnangul ei vähenda ega suurenda eripreventsioon süüle vastavat karistust. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Margit Susi süüline käitumine LS § 20 lg 3 nõude rikkumisel on aset leidnud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 241 lg 1 järgi. Samuti vastab Margit Susile määratud karistus sanktsiooni keskmises määras, s.o 5 trahviühikut ehk 20 eurot tema süü suurusele ning üldja eripreventiivsetele eesmärkidele. Seega jätab kohus Margit Susi kaebuse rahuldamata ja Pärnu Linnavalitsuse 13.03.2023. a otsuse väärteoasjas nr 3625,22,001804 muutmata. Menetluskulud Kaitsja on esitanud kohtule taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Taotluses palub kaitsja menetlusaluse isiku Margit Susi kasuks välja mõista Eesti Vabariigilt 1848 eurot ja 336 eurot, kokku 2184 eurot sealhulgas käibemaks, valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsja on 8

(9)4-23-1019 esitanud menetluskulude spetsifikatsioonid, millest nähtuvad kaitsja toimingud ning toimingutele kulunud aeg. Samuti nähtub kaitsja ühe tunni maksumus, milleks on 140 eurot (käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et kaitsja poolt kirjeldatud tegevused ja neile kulunud aeg on mõistlik, põhjendatud ning vajalik. Samuti on kohtu hinnangul mõistlik ka kaitsja tunnihind 140 euro, millele lisandub käibemaks.

§ 23

kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd kohus ei lõpeta asjas väärteomenetlust normis toodud alustel, tuleb kaebaja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab 28.03.

  1. a Margit Susi kaebuse rahuldamata ning Pärnu Linnavalitsuse 13.03.
  2. a otsuse väärteoasjas nr 3625,22,001804 muutmata, siis jäävad menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Küll aga leiab kohus, et kuivõrd 05.06.
  3. a kohtuistungil esinesid tehnilised tõrked kohtusüsteemides, mistõttu tuli kohtuistung edasi lükata, on kohus seisukohal, et 336 eurot sealhulgas käibemaks, tuleb jätta riigi kanda. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud summas 1848 eurot Margit Susi kanda ning 336 eurot riigi kanda, mõistes Eesti Vabariigilt Margit Susi kasuks välja 336 eurot (sh käibemaks) valitud kaitsjale makstud tasu katteks. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.