← Eesti

4-23-2721/37

Obsah (10)§ 2§ 29§ 38§ 156§ 155§ 123§ 133§ 69§ 19§ 87

4-23-2721 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Lõpposa Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2023.a Pärnu kohtumaja Väärteoasja number 4-23-2721 (9400,22,000861) Kohtunik Tambet Gr

§ 2, § 132 p 3, § 133-135, kohus otsustas: Annika Koha, e-post 1.

Rahuldada Rainert RL OÜ kaebus. 2. Tühistada Keskkonnaameti uurimisosakonna vanemuurija Reet Aspre poolt 02.08.2023.a koostatud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 9400,22,000861 Rainert RL OÜ karistamises Looduskaitseseaduse § 71 lg 2 järgi rahatrahviga summas 1600 eurot, ning lõpetada tema suhtes alustatud väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel, so isiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

3.

§ 38lg 1, Kr

MS § 181 lg 1 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt KrMS § 175 lg 1 p-s 1 nimetatud menetluskulu, s.o valitud kaitsja mõistliku suurusega tasu ja kulud, Rainert RL OÜ kasuks summas 4818 eurot (ilma käibemaksuta), mis kanda Rainert RL OÜ arveldusarvele. 4.

§ 38lg 1, Kr

MS § 181 lg 1 alusel jätta Eesti Vabariigi kanda KrMS § 175 lg 1 p 3 nimetatud menetluskulu, so ekspertiisi tegemise kulu summas 1008 eurot. 5. Kohtuotsus saata kaebuse esitajale, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. 1

(6)4-23-2721 Edasikaebamise kord

§ 156

lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

§ 155

lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav 09.11.2023.a kell 15.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu. Asjaolud

  1. Väärteoasjas koostas Keskkonnaamet kokkuvõtlikult 03.07.2023 Rainert RL OÜ-le selles, et Märtsis
  2. a, kohtuvälise menetlusega täpselt tuvastamata ajal, teostas Rainert RL OÜ, ettevõtte juhatuse liikme Margit Lääne korraldusel metsamajandamise eesmärgil Rainert RL OÜle kuuluva X kinnistu (katastritunnus X) eraldisel nr 1, Jäärja väike-konnakotka püsielupaigas, giljotiiniga raietöid, mille tulemusel on kahjustatud nimetatud kinnistul asuvat väike-konnakotka püsielupaika (EELISE id -1 167 146 554). Raietöödega rikkus Rainert RL OÜ Kaitsekohustuse teatisega 01.12.2021 nr 7-12/21/25125 looduskaitseseaduse § 30 ja § 50 lg 2, 4 ja 5 alusel sätestatud tingimusi, mille kohaselt vaikekonnakotka püsielupaigas, pesapuu ja seda ümbritseva 100 meetri raadiuses on keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine ja sõidukiga sõitmine. Margit Lääne, Rainert RL OÜ juhatuse liikmena jättis metsamajandamise eesmärgil korraldatud raietööde ajal rakendamata vajalikud meetmed, et tagada X kinnistul seaduslik raietegevus. Ta ei pööranud vajalikku tähelepanu Keskkonnaameti poolt väljastatud Kaitsekohustuse teatisele 01.12.2021 nr 7-12/21/25125 ega sellele, et nimetatud kinnistu eraldisele nr 1 ei olnud väljastatud kehtivat metsateatist. Kirjeldatud väärteo pani Rainert RL OÜ juhatuse liige Margit Lääne toime Rainert RL OÜ huvides, kuna nimetatud ettevõtte põhitegevusalaks on metsaraie ja lisategevusalaks küttepuude tootmine, metsamajandust abistavad tegevused ja saematerjali tootmine. Seega juhindudes karistusseadustiku § 14 lõikest 1 kuulub Rainert RL OÜ vastutusele võtmisele juriidilise isikuna. Keskkonnaamet karistas 02.08.2023 otsusega Rainert RL OÜ looduskaitseseaduse § 71 lg 2 järgi rahatrahviga 1600 (üks tuhat kuussada) eurot.
  3. Kohtule esitatud kaebuses ning samuti ka 17.08.2023 toimunud kohtuistungil leidsid Rainert RL OÜ juhatuse liige Margit Lääne ja tema kaitsja, et Keskkonnaameti uurimisosakonna
  4. augusti
  5. a otsus üldmenetluses väärteoasjas nr 940022000861 on õigusvastane ja kuulub tühistamisele, väärteomenetlus lõpetamisele ning Osaühing Rainert RL menetluskulud hüvitamisele. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
  6. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlused ning kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, asub seisukohale, et OÜ Rainert RL kaebus tuleb rahuldada. Tulenevalt asjaolust, et

§ 123

lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus järgnevalt lahendama

§ 133loetletud küsimused.

4.1. OÜ-le Rainert RL heidetakse ette, et juhatuse liikme Margit Lääne korraldusel on X kinnistu (katastritunnus X) eraldisel nr 1, Jäärja väike-konnakotka püsielupaigas, teostatud giljotiiniga raietöid, mille tulemusel on kahjustatud nimetatud kinnistul asuvat väike-konnakotka püsielupaika. Raietööd on OÜ Kaitsekohustuse teatisest 01.12.2021 nr 7-12/21/25125 tulenevalt looduskaitseseaduse § 30 ja § 50 2

(6)4-23-2721 lg 2, 4 ja 5 alusel, s.o vaike-konnakotka püsielupaigas, pesapuu ja seda ümbritseva 100 meetri raadiuses on keelatud. Kohtule on esitatud tõendina sündmuskoha vaatlusprotokollid, milles on kirjeldatud 11.08.2022 läbi viidud vaatlusi X Jäärja väike-konnakotka püsielupaigas X kinnistu (X) eraldisel 1 (edaspidi: kinnistu). Vaatlusprotokollist nähtub, et väärteoprotokolli nimetatud kohas on puid raiutud giljotiiniga, metsamaterjal on raielangilt ära viidud. X kinnistu idapoolsel välispiiril, X tee ääres oli sündmuskoha vaatluse teostamise ajal näha raiutud metsamaterjali hunnik. Seejuures selgub, et kahe kinnistu vaheline piirikraav oli puittaimestikust puhastatud. Tunnistajatena on kohtuistungil andnud ütluseid A. A ja J. K, kelle ütluste kohaselt on nad Keskkonnaameti ametnikena käinud kinnistul pärast seda, kui I. T laekus Keskkonnaametile teave selle kohta, et kinnistul on puid raiutud. Kohapeal oli tunnistajate ütluste kohaselt sündmuskoha vaatluse käigus näha, et kinnistul oli giljotiiniga puid maha võetud, sest oli näha kändusid ja juurvõsusid. Samuti oli metsas näha äraveo teed. Pesapuu oli alles, mis tehti kindlaks GPSkoordinaatide järgi ja protokolliti. 4.
  1. Asja on tehtud looduskaitsealane ekspertiis, mille tulemusena selgus, et raie tulemusel on oluliselt suurenenud konnakotkapesa eksponeeritus ja negatiivse servaefekti (tormimurru tõenäosuse suurenemine, võimalik pesitsusaegne häirimine, röövlus) potentsiaalne mõju on suurem. Kohtuistungil üle kuulatud eksperdi V. V ütluste kohaselt leidis ekspert, et Jäärja külas asuval X kinnistul (X) asuv väike-konnakotka püsielupaik on kahjustatud, kuna raie tulemusena on väike-konnakotka elupaiga seisund oluliselt halvenenud, kuid püsielupaik ei ole hävitatud. Pesa asus vana metsa servale niigi ebatüüpiliselt lähedal ja nüüd on teisel pool kraavi, vahetult pesapuu vastas, umbes 20 m läbimõõduga lage ala, kus raie on olnud intensiivsem kui katastriüksuse muudes osades. Tunnistajana üle kuulatud Keskkonnaameti spetsialisti Liisu Auliku ütluste kohaselt oli lagedaks raiutud elupaiga osadel oluline negatiivne mõju Jäärja väike-konnakotka püsielupaigale. Kasvama hakanud noor mets, mis oleks kotkale hakanud pakkuma paremaid varjetingimusi, eemaldati ja puistu peab hakkama kasvama jälle nullist. Kohus leiab, et asjas on leidnud tõendamist väike-konnakotka püsielupaiga kahjustamine, sest raietööde tulemusena on muudetud elupaiga seisundit olulisel määral ebasoodsamaks. Kaitsekohustuse teatisest tulenevalt on 01.12.2021 nr 7-12/21/25125 (edaspidi: kaitseteatis) kinnistul keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. 4.
  2. Riigikohtu kriminaalkolleegium on praktikas selgitanud väärteoprotokolli õiguslikku tähendust väärteomenetluses ja leidnud, et

§ 69

lg 2 kohaselt tuleb väärteoprotokolli märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda menetlusalusele isikule etteheidetava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused täidetuks. Vastasel juhul on rikutud

§ 19

lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Kaitseõiguse tagamiseks ei piisa süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamisest. Kriminaalkolleegium on selgitanud, et

§ 87

kohaselt on maakohus seotud rangelt väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ja ei saa ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (RKKKo 3-1-1-45-11 p 9-12; 3-1-1-32-13, p 7-8). Antud juhul on Keskkonnaamet lähtunud sellest, et menetlusalune isikule heidetakse ette tegevust, s.o kinnistul raietööde teostamist, mida on ka kohtuvälise menetleja ametnik kohtule selgitanud. Seega ei ole OÜ-le Rainert RL ette heidetud tegevusetust, millele on kaitsja kaebuses tähelepanu pööranud.

  1. Kohtuistungil on OÜ Rainert RL juhatuse liige Margit Lääne andnud ütluseid, mille kohaselt oli talle kaitseteatis kätte toimetatud 03.01.
  2. a. Dokumendihaldussüsteemist tehtud väljavõttega leiab kinnitust asjaolu, et Kaitsekohustuse teatise 01.12.
  3. a nr 7-12/21/25125 on OÜ Rainert RL nimel vastu võtnud Margit Lääne 03.01.
  4. a. M. Lääne ütluste kohaselt ei ole ta vastavat teavet saanud ka kinnistu eelmiselt omanikult R. L. 3

(6)4-23-2721 5.
  1. Vaidlust ei ole selles, et kinnistul on raietöid teostatud, kuid kaebaja seadusliku esindaja M. Lääne ütluste kohaselt ei tehtud raietöid
  2. aastal, vaid
  3. a oktoobris või novembris. Raietöid on teostatud G OÜ poolt, mida tõendab G OÜ 17.12.2021 arve nr 15, millele on selgitusena märgitud „Raieteenus. X kinnistu.“ Kohtusse on tunnistajana andnud ütluseid G OÜ juhatuse liige I. K , kelle sõnade kohaselt on arve esitatud kaebajale pärast tehtud töid
  4. a detsembris. Arve tasumist kinnitab kaebaja OÜ Rainert RL 17.12.2021 maksekorraldus nr 65, samuti kaebaja
  5. a detsembrikuu käibedeklaratsioon, millest kogumis teiste tõenditega leiab kinnitust asjaolu, et G OÜ on kinnistul hiljemalt
  6. a detsembris raie teostanud. I. K ja M. Lääne on andnud haakuvaid ütluseid selle kohta, et M. Lääne on edastanud I. Kiviseljale andmed metsaeraldiste kohta, kus tuleb töid teha. Raietööde piirangute kohta saab I. K tavaliselt teavet omanikult, kuid vajalikku teavet saab ka metsaregistrist. Kohtuistungil on Keskkonnaameti esindaja selgitanud, et metsaregister ei kajasta väike-konnakotka püsielupaika, sest need ei ole avalikud andmed, sh ei ole need ka kinnistu omanikule nähtavad. Kinnisasja omanikule saadetakse kaitseteatis, millest nähtuvad kinnisomandi kitsendused, mida tehti ka käesoleval juhul. 5.
  7. Keskkonnaameti esindaja on leidnud, et I. K ütlused ei ole usaldusväärsed, sest tunnistaja mainis, et ta teostas raie X kinnistu eraldisel 1 sügisel metsateatise alusel. Kuid kohtumenetluse käigus on leidnud kinnitust asjaolu, et eraldisele 1 ei ole metsateatist väljastatud. Samuti kinnitas I. K X kinnistul tööde tegemist, kuid ei öelnud piisavalt selgelt, et ta on pesapuu juures raietöid teinud. Kohus leiab, et need asjaolud ei viita sellele, et I. K oleks andnud ebatõeseid ütluseid või oleks olnud segaduses raitööde asukoha määratlemisel. Tunnistajale näidati sündmuskoha vaatlust ja kaarte, mille põhjal selgitas, et ta tegi M. Lääne soovil raietööd. Raietööde tegemiseks sai ta teavet mobiilirakenduse kaudu, mille abi leidis õige metsaeraldise üles. Metsateatisest või selle puudumisest ei olnud tunnistaja I. K teadlik. Kohtu hinnangul ei ole tunnistaja ütlustes vastuolusid, mis haakuvad hästi ka teiste tõenditega. 5.
  8. Küll aga on vastuolusid M. Lääne kohtuistungil antud ütluste ja kohtuvälises menetluses antud ütluste vahel osas, mis puudutab raie teostamise aega. M. Lääne ütluste kohaselt on raie toimunud
  9. a sügisel, kuid varem antud ütluste kohaselt – „täpset kuupäeva ma ei oska öelda, aga arvan, et see oli märtsi alguses.“ Vastuolu on M. Lääne põhjendanud sellega, et ta täpselt ei mäletanud, kas raie toimus
  10. a lõpus või
  11. a alguses, kuid kindlasti enne aprillis algavat linnurahu. Kohus leiab, et kaebaja esindaja on usutavalt põhjendanud vastuolu tekkimise asjaolusid, seejuures on kaebaja poolt esitatud andmed selle kohta, et tegelikult on raie teostatud G OÜ poolt
  12. aastal. Kohtu järeldust ei väära Keskkonnaameti ametnike A. K ja J. K ütlused selle kohta, et vaatluse ajal oleks pidanud kännuvõsud olema pikemad ja puistunud, kui raie toimunud
  13. a sügisel. Samale järeldusele on jõudnud ka K liige I. K , kelle ütluste kohaselt oli tema arvates raietöid tehtud
  14. a. kevadel, millele viitas taimekasv. Kohus leiab, et taimekasvu alusel ei saa teha järeldusi, eriti olukorras, kus tegelikult ei ole vaatluse ajal pööratud tähelepanu raie toimumise aja kindlaks tegemisele (A. A ütlused). I. Tammekand võib olla asjatundja kohtule kotkaste pesitsuskohtade kohta selgituste andmisel, kuid tal ei ole piisavalt teadmisi (erialast ettevalmistust), et anda selgitusi taimede kasvu kohta (vt RKKKo 1-205071/72, p 13, 14). Tunnistajate ütlustest nähtuvad asjaolud, et taimekasvud peaksid olema pikemad, ei ole veenev, mille põhjal leiaks kohus kinnistust väitele, et raie toimus
  15. aastal. A. A on küsitlemisel selgitanud, et „pigem ei saa öelda, et praegu nüüd konkreetse näite põhjal, et kas november või enne seda. Seda vahet on suht raske paika panna, kui ma ei lähe täpselt kasvuperioodi alguses seda vaatama.“ Tunnistajate A. A e, J. J ja I. T ütlused kajastavad 2022 augustikuud, kui raiest oli palju aega möödas, mistõttu ei saa tõsikindlalt väita, et pelgalt kohapealset olukorda sedastades, mille eesmärgiks oli puude ja põõsaste raie kindlakstegemine, saaks täiendavate uuringuteta ka raie aja kindlaks teha. Usutav on aga kaitsja 4
(6)4-23-2721 vastuväide, et kui taimekasv algab vegetatsiooniperioodi alguses, s.t kui püsivalt on 5 kraadi sooja, siis pidid kännukasvud hakkama kasvama ikkagi
  1. a kevadel, sõltumata sellest, kas raitöid tehti
  2. a hilissügisel või
  3. a varakevadel. Taimekasvude kõrgus võib tunnistajate A. A e ja J. J ütluste järgi olla mõjutatud nii ilmast kui ka mullastikust, mistõttu ei ole veenvad järeldused kevadel tehtud tööde kohta, kui need toetuvad argumentidele, et kasvud tundusid lühikesed ja raiepinnad paistsid heledad.
  4. Kohus leiab, et asjas on tõendatud G OÜ juhatuse liikme I. K poolt kinnistul raietööde tegemine. Kaebaja OÜ Rainert RL vastutus oleks võimalik KarS § 21 lg 1 alusel vahendlikult teist isikut (G OÜ) ülekaaluka teadmisega ära kasutades. 6.1.

§ 2

kohaselt kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kuigi KrMS § 61 kohaselt on tõendite hindamisel määravaks kohtuniku siseveendumus, ei tähenda see seda, et kohtunik võiks tõendiallika usaldusväärsuse üle otsustada pelgalt kõhutundele toetudes (RKKKo 1-20-9406/41, p 41). KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Kuna tunnistajate üldsõnaliste järelduste põhjal ei saa menetlusalusele isikule etteheidetavate teo toimepanemist tõendatuks lugeda ning ka kohtuistungil ei kõrvaldatud kahtlust, et raietöid on teostatud

  1. a, siis tuleb tekkinud kõrvaldamata kahtlus vastavalt KrMS § 7 lg-le 3 tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Kohus leiab, et väärteoprotokollis ette heidetud raitöid ei ole teostatud
  2. a märtsis, vaid
  3. a sügisel. Kaebaja OÜ Rainert RL on seega tellinud võsa hooldust ja kraavide puhastust kaebajale kuuluval X kinnistul enne kaitsekohustuse teatise kättesaamist. Seega ei teadnud OÜ Rainert RL juhatuse liige M. Lääne looduskaitselistest piirangutest. Isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane tegu toime tahtlikult (KarS § 17 lg 1). 6.
  4. Kohus ei nõustu ka Keskkonnaameti seisukohaga, et Margit Lääne pani Rainert RL OÜ huvides toime teo ettevaatamatusest hooletuse vormis, kuivõrd ta korraldas metsaraie konnakotka elupaigas sõltumata metsaraie keelust antud kohas. Hoolsa ja kohustundliku suhtumise korral oleks ta pidanud järgima kaitsekohustuse teatist ja vajadusel küsima asjakohaselt asutuselt lisainfot (KarS § 18 lg 3). Kohus leiab, et M. Lääne ei saanud ette näha asjaolu, et kinnistul on väike-konnakotka pesitsuspaik. Usutavad on kaitsja selgitused, et kaebajal on mitmeid kinnistuid (ca 181 kinnistut majandada), mistõttu ei ole faktiliselt võimalik kontrollida kõiki kinnistuid n-ö igaks juhuks, et tuvastada võimalikke piiranguid. Veelgi enam, metsaportaal, mis on mõeldud selleks, et kinnistute omanikud saaksid vahetut teavet, ei kajasta kõnealuseid piiranguid. Neid andmeid saaks Keskkonnaametilt üle küsides, mida ei saa mõistlikult ettevõtjalt eeldada, kui ei ole viiteid kaitstava loodusobjekti kohta. Seega kohus asub seisukohale, et kaebaja tegevuses puuduvad LKS § 71 lg 1 ja 2 sätestatud väärteokoosseisu tunnused. Menetluskulud
  5. OÜ Rainert RL kaitsja vandeadvokaat Enno Heringson on esitanud kohtule taotluse mõista OÜ Rainert RL kasuks välja 5358 euro suurune kaitsjatasu (ilma käibemaksuta, arvestades, et OÜ Rainert RL on käibemaksukohustlane), mille menetlusalune isik on kohustunud tasuma Advokaadibüroole Heringson GLO talle osutatud õigusabi eest.

§ 38

lg-st 1 tuleneb, et menetluskulude üle otsustamisel tuleb väärteomenetluses juhinduda kriminaalmenetluse sätetest. 7.1. KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi kuulub menetluskulude hulka ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Enno Heringson on taotluse kohaselt osutanud kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses Rainert RL õigusabi 29 tunni ja 46 minuti vältel, kusjuures ühe tunni maksumus on 180 eurot (käibemaksuta). Kohtule on esitatud menetluskulude spetsifikatsioonid, millest nähtuvad kaitsja toimingud. Kohtu arvates tuleb kaitsja poolt tehtud toiminguid ja neile kulutatud aega pidada üldiselt vajalikuks ja põhjendatuks. Mõistlikuks tuleb lugeda ka tunnihinda. Küll ei pea kohus 5

(6)4-23-2721 vajalikuks kaitsja toiminguks ajakulu osas kohtuistungiks ettevalmistamist ja menetluskulude nimekirja koostamist 4 tunni ja 56 minuti jooksul. Kohtu hinnangul on viidatud ulatuses õigusabi osutamine selgelt ülemäärane ja liialdatud. Kohtu hinnangul, arvestades väärteoasja sisu, mahtu, keerukust, on viidatud osas põhjendatud õigusabi ajakulu ca ½ ulatuses, so 2 tundi ja 26 minutit. Kaitsja oli juba varasemalt tutvunud väärteoasja materjalidega ning koostanud kirjalike dokumentidena kohtuvälisele menetejale vastulause ja esitanud kohtule mahuka 17 lehelise kaebuse. Eeltoodu põhjal oli kaitsja kursis väärteoasja asjaoludega ning enda kaitsetaktika juba välja töötanud, mistõttu ei pikka ettevalmistusaega kohtuistungiks enam põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks pidada ei saa. Kohtu hinnangul on põhjendatud kohtuistungiks ettevalmistuseks ca 1:45 pikkune ajakulu ning ülejäänud aeg 2 tunnist ja 26 minutist sai kuluda menetluskulude nimekirja koostamisele. Lisaks on kaitsja arvestanud menetluskulude hüvitamise taotluses 20.10.2023.a kohtuistungi kestuseks 7 tundi. Vastavast ajakulust tuleb maha arvata 30 minutit, arvestades reaalse kohtuistungi kestusega viidatud kuupäeval. Seega tuleb menetluskuluks lugeda õigusabi osutamine 26 tunni ja 46 minuti vältel kogumaksumusega summas 4818 eurot (ilma käibemaksuta). 7.2. Kuna kohus lõpetas OÜ Rainert RL suhtes alustatud väärteomenetluse

§ 29lg 1 p 1 alusel, so isiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu, tuleb kaitsja kulud Kr

MS § 181 lg 1 alusel jätta riigi kanda. Seega leiab kohus, et KrMS § 181 lg 1 alusel tuleb välja mõista Eesti Vabariigilt KrMS § 175 lg 1 p-s 1 nimetatud menetluskulu, s.o valitud kaitsja mõistliku suurusega tasu, OÜ Rainert RL kasuks summas 4818 eurot. Samadel põhjendustel ning KrMS § 181 lg 1 alusel tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda ka kohtueelses menetluses kantud KrMS § 175 lg 1 p 3 nimetatud menetluskulu, so ekspertiisi tegemise kulu summas 1008 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.