VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-21-11391 9. november 2023, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosali

asjakohased sätted. Elatise välja mõistmist miinimummäärast väiksemas ulatuses võimaldab

§ 102nii enne 31. detsembrit 2021 kehtinud kui kehtivas redaktsioonis. Ts

MS § 459 lg 1 sätted ei ole muutunud. Kohus tõi välja ka kohtupraktikat. Kohus tegi osapooltele ettepaneku esitada selgitusi ja tõendeid kohtumääruse põhjenduste põhjal. Samuti tegi kohus osapooltele ettepaneku sõlmida kompromissi.

1. Pooled kompromissi kohtule ei esitanud.
2. Hageja leidis, et esitas ammendavalt oma seisukohad varasemas menetluses ja jääb nende juurde. Kohtu järelepärimisel on erinevad asutused esitanud andmed, mis iseloomustavad lapse ema ja isa majanduslikku olukorda. Hageja arvates annavad esitatud andmed alust asuda seisukohale, et elatise määramine alla miinimummäära on põhjendatud. Üldjuhul jäävad menetluskulud elatishagimenetluses poolte kanda. Ent käesoleval juhul tehti kostjale ettepanek sõlmida kompromissi, aga kostja sellest loobus. Sellises olukorras ikka on õiglane hagi rahuldamise puhul jätta menetluskulud kostja kanda.
3. Kostja teatas kohtule, et hageja ei pöördunud tema poole kompromissi sõlmimise ettepanekuga. Kostja on arvestanud kohtu antud selgitusega, jättes kohtu otsustada kas elatise vähendamine on põhjendatud ning mis summani tuleb elatis vähendada. Kostjal on õigus kompromissiga mitte nõustuda, kui kompromissiga rikutakse lapse huvid. TsMS sätted ei anna alust menetluskulude jaotamiseks ülalpidamisasjades erinevalt TsMS 164 lg 1 toodust põhjusel, et kostja ei soovi lõpetada asja kokkuleppega, mis on lapse huvidega vastuolus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb seega osaliselt rahuldada. 4

§ 2172lg 1 järgi kui enne 2022.

aasta

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
2. aasta
3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Hagi esitati
4. juulil
5. Riigikohus tõi
6. juuni
7. a otsuse nr 2-19-19160 p-s 11 välja, et
8. jaanuaril 2022 jõustunud perekonnaseaduse muudatustega on kehtestatud uus alaealisele lapsele elatise arvutamise kord. Seadusandja on teinud

§-s 2172 enne nimetatud kuupäeva tehtud elatiselahendite kohta, kuid reguleerimata on, millise õiguse alusel tuleb lahendada pooleliolevad elatiseasjad. Sama otsuse p-de 12 ja 13 kohaselt rõhutas Riigikohus senises kohtupraktikas, et kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada. Perekonnaseaduse jõustumisel selgitas Riigikohus, et kui elatisehagi on esitatud enne 1. juulit 2010, saab kohus

§ 210lg 2 järgi mõista kuni 1.

juulini 2010 elatise välja enne

1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, alates
2. juulist 2010 tuleb lähtuda aga kehtiva perekonnaseaduse sätetest (vt Riigikohtu
3. oktoobri
4. a otsus nr 3-2-175-11, p 11;
5. mai
6. a otsus nr 3-2-1-33-11, p 16;
7. oktoobri
8. a otsus nr 3-2-1-8510, p 18;
9. veebruari
10. a otsus nr 3-2-1-164-10, p 16). Kolleegium jääb kõnealuse seisukoha juurde ning leiab, et sarnaselt saab kohus

§ 210lg 2 kohaselt mõista 31.

detsembrini 2021 elatise välja enne

1. jaanuarit 2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Elatisenõudele alates
2. jaanuarist 2022 peab kohus aga kohaldama alates
3. jaanuarist 2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus kohaldab õigust ise ning peab kohaldama elatisenõudele alates
4. jaanuarist 2022 kehtivat perekonnaseaduse redaktsiooni sõltumata poolte väidetest. Osundatud seisukohtadest juhindub kohus kõnealusegi asja lahendamisel. TsMS § 459 sätted ei ole muutunud, kuid enne 01.01.2022 elatise suurust kindlaks määrates võtab kohus aluseks kuni 31.12.2021 kehtinud

asjakohased sätted ning alates 01.01.2022 elatise suurust kindlaks 5

asjakohaste sätete redaktsiooni. Eeltoodu alusel on ekslik kostja seisukoht, et elatist ei muudeta automaatselt seoses seaduse muutmisega ning et seaduse muutmine ei ole elatise vähendamise aluseks. Hageja ei pidanud oma nõudeid muutma. Hagi esitamise ajal ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (kuni 31. detsember 2021 kehtinud

§ 101lg 1), mis oli 2020.–2021.

aastail 292 eurot. Alates 1. jaanuarist 2022 muutus perekonnaseaduses sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel. Miinimumelatise arvutamise alused on sätestatud

§ 101lg-tes 2–7.

Hageja nõuab väljamõistetud elatise vähendamist 100 euroni kuus. Kostja ei ole hagiga nõus. Kostja on arvestanud kohtu antud selgitusega, jättes kohtu otsustada kas elatise vähendamine on põhjendatud ning mis summani tuleb elatis vähendada.

§ 102

lg-tes 1 ja 2 sätestatud alused elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära jäid sisuliselt muutmata (muudeti vaid 2. lõike sõnastust), s.o et erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise välja mõista mõjuval põhjusel. Kohtupraktika kohaselt saab mõjuvaks põhjuseks olla lisaks seaduses otse nimetatutele (vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Hagi põhjendatuse otsustamisel peab kohus tuvastama, kas pärast varasema otsuse tegemist on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud ning millises suuruses on hageja võimeline andma oma lapsele ülalpidamist. Kuna kohtuotsus, mille muutmist hageja nõuab, oli hagi õigeksvõtul põhinev otsus, järeldab kohus, et aastal 2016 oli hageja võimeline tasuma elatist tol ajal seaduses sätestatud miinimummääras. Hageja tugines nõudeid põhjendades sellele, et pärast otsuse tegemist sündis hagejal laps E L, kes on kostja ülalpidamisel. Hageja on töötu ning tema võimalus pidada ülal kostja on oluliselt piiratud. Võttes arvesse hageja sissetuleku ja vältimatute kulude suuruse, jääb hageja elatise miinimummääras väljamõistmisel elamiseks vajalikest minimaalsetest rahalistest vahenditest ning välistatakse hageja võimalus anda ülalpidamist alaealistele lastele, s.h teisele alaealisele lapsele E L. Hageja palub otsuse tegemisel arvestada, et kostja ema saab peretoetust. Kuna uue töö leidmisel ja tööle asumisel ei tõuse hageja töötasu sama tempoga kui elatise alammäär, siis taotleb hageja ka nimetatud asjaolu arvestamist otsuse tegemisel. Kostja seaduslik esindaja ei esitanud ühtegi tõendit, mis annaks võimaluse hinnata lapse vajadusi. Johtuvalt sellest lähtub hageja jätkuvalt lapse vajaduste hindamisel RAKE uuringust. Elatis ajavahemikul 20.07.2021 (hagi esitamise kuupäev) – 31.12.2021 Hageja põhjendab varasema otsusega väljamõistetud elatise suuruse vähendamise muuhulgas asjaoluga, et pärast varasema otsuse tegemist sündis temal veel üks laps, kes on hageja ülalpidamisel. 6

§ 102

lg-st 2 tulenevalt peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Hageja väikene sissetulek või sissetuleku puudumine ei ole iseenesest aluseks elatise suuruse vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Küll hageja peab tegema kõik endast sõltuva vahendite hankimiseks oma laste ja enese ülalpidamiseks. Samuti jääb tõendamata, et kostja kasuks väljamõistetud elatis seadusega sätestatud miinimummääras osutub hageja teise alaealine lapse varaliselt vähem kindlustatuks kui kostjat. Varasema otsusega mõisteti elatis välja seadusega sätestatud miinimummääras, seega eeldatakse, et kostja ülalpidamisele kulutatakse igakuine summa, mis vastab seadusega sätestatud kuupalga 8

§ 105

lg 3 näeb ette, et mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Kohus kontrollis ka kostja ema J B sissetulekud ja varalise seisundi üle. Kinnistusraamatus pole andmeid kostja emale kuuluvate kinnisasjade kohta. Äriregistris puuduvad andmed, et kostja emale kuuluks liikmesus hooneühistus või et ta ajaks äri. Transpordiameti liiklusregistriös puuduvad andmid, et kostjale emale kuuluks sõiduauto või ta oleks teisele isikule kuuluva sõiduauto vastutavaks kasutajaks. S AS-i 01.10.

1. a vastuse (tl 30) kohaselt on kostja emal arvelduskonto ja kogumishoius. Nähtuvalt arvelduskonto väljavõttest ajavahemiku 24.09.2020-01.10.2021 eest (tl 31-48) oli perioodi algjääk 79,73 eurot, perioodi lõpus on kontojääk 99,70 eurot. Arvelduskontol teostati tavapärased sissetulekud ja väljaminekud: maksed teenuse osutamise eest, kohtutäituri ülekantud elatis, digikassa kanded, kanded Sotsiaalkindlustusametilt, Eesti Töötukassalt, Narva-Jõesuu Linnavalitsuselt. Vastavalt kogumishoiuse kontole (tl 49-52) sama perioodi eest oli perioodi algjääk 10,44 eurot ja lõppjääk 7,88 eurot. Maksu- ja Tolliameti poolt peetavast töötajate registrist saadud andmete (tl 74-75) kohaselt ei töötanud kostja ema ametlikult hagi esitamise päeva seisuga. Kostja ema töötas ajavahemikul 29.09.2021-07.12.2021 N AS-is hotelli administraatorina. Maksu- ja Tolliameti 15.09.
2. a teatise (tl 95) kohaselt tehti ajavahemikul 01.01.2021– 31.08.2023 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist kostja emale väljamakseid 24 631,36 eurot. Vastavalt teatisele lisatud TSD kokkuvõttele (tl 96) tegi N AS kostja emale väljamakseid pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist ajavahemikul
3. a oktoober-detsember kokku 1426,34 eurot, mis teeb keskmiselt 475,45 eurot. Eesti Töötukassa 12.09.
4. a teatise (tl 89) kohaselt oli kostja ema ajavahemikul 01.01.2021– 12.09.2023 töötuna/tööotsijana arvel: töötu 30.06.2021–28.09.2021, töötu 08.12.2021– 9

§ 101

lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni 10

§ 101lg 6).

Ajavahemikul 01.01.2022–31.03.2022 oli ühele alaealisele lapsele miinimumelatis 213,44 eurot (243-60/2), baassumma 200 eurot; ajavahemikul 01.04.2022–31.01.2023 oli miinimumelatis 225,64 eurot (255,64-60/2), baassumma 209,20 eurot; ajavahemikul 01.02.2023-31.03.2023 oli see 215,64 eurot (255,64-80/2), baassumma 209,20 eurot ning alates 1. aprillist 2023 kuni 31. märtsini 2024

§ 101

alusel väljaarvutatav elatise suurus on 260,33 eurot (303,33-80/2), baassumma 249,78 eurot. Seega nõuab hageja elatise vähendamist tunduvalt madalale ulatusele kui on

§ 101alusel arvutatud suurus.

Riigikohus

1. novembri
2. a otsuse nr 2-20-9571 p-s 15 leidis, et kuna hageja on nõudnud elatise vähendamist niipalju, et ta peaks kostjatele maksma elatist vähem, kui on

§ 101

lg-s 3 sätestatud baassumma (baassumma), siis peab kohus hindama, kas on

§ 102

lg 2 järgi alust vähendada hagejalt kostjate kasuks välja mõistetud elatist alla baassumma.

§ 102

(alates 01.01.2022 kehtima hakanud redaktsioon) lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna hageja palub vähendada varasema lahendi alusel välja mõistetud elatist 100 euroni, mis on tunduvalt vähem kui on

§ 101

lg-s 3 sätestatud baassumma, peab hageja tõendama asjaolud, mis

§ 102

lg 2 järgi annavad alust vähendada hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatist alla baassumma. Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri andmetel (tl 76-77) töötas hageja ajavahemikus 22.03.2022–24.03.2022 P OÜ-s üldtöölisena ning alates 06.12.2022 töötab ta E AS-s remondilukksepana. Maksu- ja Tolliameti 15.09.

1. a teatise (tl 97) kohaselt tehti ajavahemikul 01.01.2021– 31.08.2023 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist hagejale väljamakseid 12 878,89 eurot. Vastavalt teatisele lisatud TSD kokkuvõttele (tl 98) tegi P OÜ
2. a aprillis hagejale väljamakse pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete 11

§ 102

lg 2 kohaselt peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus leiab toodud tõendite kogumis hindamisel, et arvestades hageja sissetulekute suurust ei ole alust vähendada alates 01.01.2022 varasema otsuse väljamõistetud elatist 100 euroni, küll aga põhjendatud on alates 01.01.2022 elatise suurust puudutavate seaduse sätete muutmise tõttu vähendada elatis kuni seaduses sätestatud miinimummäärani. Kohus leiab, et sellises suuruses on hageja võimeline andma kostjale ülalpidamist enda ja oma teise alaealise lapse huvide kahjustamata. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt, jätab hagi rahuldamata elatise vähendamise nõude osas ajavahemikul 20.07.2021–31.12.

1. Kohus rahuldab hagi osaliselt elatise vähendamise osas alates 01.01.2022, muudab varasema otsusega väljamõistetud elatise suurust alates 01.01.2022 kuni kostja täisealiseks saamiseni ning mõistab elatise välja alljärgnevalt: ajavahemiku 01.01.2022–31.03.2022 eest 213,44 eurot kuus; ajavahemiku 01.04.2022–31.01.2023 eest 225,64 eurot kuus; ajavahemiku 01.02.2023–31.03.2023 eest 215,64 eurot kuus; alates 01.04.2023 kuni kostja täisealiseks saamiseni 31.01.2033 summas 260,33 eurot kuus (209 eurot 20 senti (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
2. aprillil (järgmine kord
3. aprillil 2024), tulenevalt baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest perekonnaseaduse § 101 lg-te 3 ja 4 järgi ning lapsetoetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kostja ema sissetulekud ja varaline seisund alates 01.01.2022 Ka kontrollis kohus kostja ema J B sissetulekud alates 01.01.
4. Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri andmete (tl 74 pöördel-75) kohaselt töötas kostja ema ajavahemikul 17.01.2022–28.02.2022 Narva linna Sotsiaalabiametis; ajavahemikul 19.05.2022–12.07.2022 Sotsiaalkindlustusametis VÕS lepingu alusel ning alates 13.07.2022 töötab kostja ema Sotsiaalkindlustusametis töölepingu alusel. Maksu- ja Tolliameti 15.09.
5. a teatise (tl 95) kohaselt tehti ajavahemikul 01.01.2021– 31.08.2023 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist kostja emale väljamakseid 24 631,36 eurot. Vastavalt teatisele lisatud TSD kokkuvõttele (tl 96-96 pöördel) tegid aastal 2022 kostja emale väljamakseid pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist Narva linna Sotsiaalabiamet, Sotsiaalministeerium ja S AS kogusummas 12 13

§ 102alusel hagi elatise suuruse muutmise nõudes. MENETLUSKULUD Ts

MS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. 14