KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 27.09.2023, Tallinn Haldusasja

) § 15 lg-t 1. Selle sätte kohaselt isik võib nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Pole tuvastatud, et ükski eelnimetatud kohtuasju lahendanud kohtunik oleks toime pannud kuriteo. Seega pole täidetud eeldused kohtumenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.

§ 15lg 1 põhiseaduspärasust on kohtupraktikas analüüsitud ja see säte on leitud olevat põhiseadusega kooskõlas (nt Tln

RKm 19.08.2021, nr 3-20-1389, p 13 ja seal viidatud varasemad lahendid). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

1. X esitas Tallinna Halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes halduskohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Kaebaja hinnangul on halduskohus jätnud arvestamata Tallinna Ringkonnakohtu 11.07.2022 määruses märgituga. Halduskohus oleks pidanud analüüsima, kas kaitstava õiguse riive on intensiivne. Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, valesti hinnanud tõendeid ja oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. Kohtuotsus on jäänud suures osas põhjendamata. Halduskohus ei lahendanud kaebust sisuliselt, vaid keeldus kaebuse menetlusse võtmisest. Kohtutäitur tõstis kaebaja välja tema kodust. Kohtukulud ja täitemenetluse tasud on kaebajale läinud maksma ligi 7000 eurot. Kohtumenetluste tõttu ei saanud kaebaja käia tööl, sest pidevad kohtuasjad võtsid ära jõu ja energia ning tekitasid vaimse kurnatuse. Ilma kohtuasjadeta oleks Xil olnud võimalik teenida töötasu. Üürilepingu ülesütlemine on kaebajale sundinud peale kohtuasjad, mis on kestnud
2. a jaanuarist alates. Kogu selle aja jooksul ei ole tsiviilkohtud ja halduskohtud selgitanud välja, kas on olemas Tartu linna tahteavaldused haldusaktidena, milles Tartu linn on teinud otsuse kaebajaga sõlmitud eluruumi üürileping lõpetada ja eluruum ta valdusest välja nõuda. Kohtud on ilma seadusliku aluseta andnud kõik kohalikule omavalitsusele kuuluvate eluruumide üürilepingute lõpetamisega seotud vaidlused halduskohtu pädevusest tsiviilkohtu pädevusse. Kohtud ei ole hinnanud, kas konkreetne vaidlus on tekkinud avalik-õiguslikest või eraõiguslikest suhetest. Tsiviilkohus ei kontrolli, kas kohalikus omavalitsuses on toimunud nõuetekohane haldusmenetlus enne haldusakti andmist. Kohtud on viidanud Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-15-
3. Sellest lahendist ei tulene põhimõtet, et munitsipaaleluruumi üürnikuga sõlmitud üürilepingu ülesütlemisel ei pea kohalik omavalitsus haldusakti andma. Kaebaja hinnangul on üürileping tähtajaline ja see kehtib. Tartu Maakohtu kohtunik Roman Levin rikkus tsiviilasjas nr 2-19-15949 Xi inimõigusi. Kaebaja esitas tsiviilasja nr 2-19-15949 menetlenud kohtunike õigusvastase tegevuse kohta 31.03.2023 kuriteoteate Politsei ja Piirivalveametile, kes saatis selle edasi Kaitsepolitseile. Kaitsepolitsei ei leidnud kohtunike tegevuses midagi õigusvastast. Kaebaja esitas selle vastuse peale kaebuse hilinenult ning prokuratuur keeldus 10.05.2023 määrusega kaebust menetlusse võtmast. Kaitsepolitsei ei leidnud kohtunike tegevuses midagi õigusvastast. Halduskohus peaks 4

§ 15

(Riigikohtu 28.03.2016 otsus asjas nr 3-3-1-70-15, p 23; Tallinna Ringkonnakohtu 09.10.2020 määrus asjas nr 3-20-1389, p 10). Selles erisättes ette nähtud eeldused peavad nõude rahuldamiseks olema täidetud. 9.

§ 15

lg 1 sätestab, et isik võib nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo ning lg 31 kohaselt lisaks lg-s 1 sätestatule võib isik nõuda § 15 lg-tes 1 ja 2 ettenähtud menetluste käigus, sealhulgas asjas tehtud lahendiga tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on rahuldanud tema individuaalkaebuse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) või selle protokolli rikkumise tõttu asjaomases menetluses, kui rikkumine viis asja ebaõige lahendamiseni ja isikul puuduvad muud võimalused oma õiguste taastamiseks.

§ 15lg 31 lisati seadusesse 2006.

aastal. Selle sätte eesmärgiks on tagada riigivastutuse kooskõla EIÕK-st ja selle rakenduspraktikast tulenevaga. See säte laiendab võimalust saada hüvitist ka kohtumenetlusega tekitatud kahju eest juhul, kui EIK on isiku kaebuse rahuldanud ja rikkumine, mille peale kaebus oli esitatud, kutsus esile asja ebaõige lahendamise riigisiseses kohtus. Säte kehtib ainult juhtumite kohta, kus isiku kaebust on EIK-s menetletud. Seega on kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamise eelduseks

§ 15

lg-te 1 ja 31 järgi see, et kohtunik oleks kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo või rahuldatud oleks isiku individuaalkaebus EIK-s. Tegemist on õiguslikult üheselt reguleeritud olukorraga. Praeguses asjas puudub vaidlus selle üle, et ühegi asja lahendanud kohtuniku suhtes ei ole jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust ning olemas pole ka EIK lahendit. Seega ei ole

§ 15

lg-tes 1 ja 3¹ sätestatud nõuded täidetud ning halduskohus ei ole kaebuse rahuldamata jätmisel eksinud. 10.

§ 15lg 1 ei ole praeguse vaidluse asjaoludel vastuolus PS-ga.

Riigi vastutust kohtu õigusvastase tegevuse eest on põhjendatud piirata erinormiga niivõrd, kuivõrd seda õigustab kohtu eripärane funktsioon, õigusemõistmine (Riigikohtu 22.12.2022 otsus haldusasjas nr 320-1033, p 24).

§ 15

lg‑t 1 tuleb kohaldada juhul, kui kohtule etteheidetav tegevus on käsitatav õigusemõistmisena PS § 146 tähenduses (samas). Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on seadusandja

§-ga 15 soovinud piirata kahju hüvitamist olukordades, kus kahju on võimalik ära hoida kohtulahendi edasikaebamisega.

§ 15

lg 1 piirab PS §‑s 25 sätestatud põhiõigust nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist.

§ 15

peamine eesmärk on tagada res judicata ehk kohtulahendi seadusjõu põhimõtte järgimine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-70-15, p 20), mis aitab saavutada õiguskindluse ja taastada õigusrahu. Piirangu eesmärk on tagada ka kohtute sõltumatus ning vältida olukorda, 5

§ 15

lg 1 välistab kahju hüvitamise nõude rahuldamise nii või teisiti, ei ole alust taasavada vaidlust küsimuses, kas Xxx eluruumi üürileping on kehtiv või kas lepingu ülesütlemine toimus õiguspäraselt. Seepärast jätab ringkonnakohus tähelepanuta ega vasta kaebaja väidetele, mis seonduvad üürilepingu ja selle ülesütlemisega.

1. Asjakohane ei ole kaebaja etteheide, et halduskohus pidi otsuse tegemisel hindama kaebuse perspektiivikust. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 11.07.2022 määruses, et perspektiivitu kaebuse saab tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel juhul, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Praegusel juhul on halduskohus lahendanud kaebuse sisuliselt ja lõplikult, jättes selle rahuldamata, mitte ei jätnud seda menetluslikul põhjusel läbi vaatamata HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Seetõttu pole kaebuse rahuldamise tõenäosust enam asjakohane hinnata.
2. Eespool märgitud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.
3. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja kannab oma menetluskulud seega ise. Vastustaja ei ole menetluskulude kohta taotlusi esitanud, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 6