Obsah (8)

§ 663§ 657§ 654§ 543§ 534§ 539§ 536§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 20.11.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-23-14215 Kohtuasi Sihtasutu

) § 534 lg 5 alusel võib esialgset õiguskaitset 4 2-23-14215 rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. 6.

1. Puudutatud isikul on raske psüühikahäire (Xxxxxxxxx). Enne tahtest olenematu ravi alustamist käitus puudutatud isik tekkinud psühhoosist tulenevalt agressiivselt (ründas oma vanemaid; üritas rünnata politsei- ja haiglatöötajaid; oli haiglas agressiivne ja ähvardav; sülitas hoolduspersonali pihta ja lõi jalaga diivanit). Ilma ravita selline käitumine tõenäoliselt süveneks, mistõttu haiglaravita jätmisel oleks puudutatud isik lähitulevikus ohtlik iseendale ja teistele. Kohtule jäi puudutatud isiku ärakuulamisel mulje, et puudutatud isik ei mõtle selgelt, on desorienteeritud ja käitub ettearvamatult. Puudutatud isiku arusaam tegelikkusest on moonutatud, mistõttu ta ei reageeri tekkivatele olukordadele adekvaatselt ja võib ohustada iseennast või teisi (nt oma vanemaid). Maakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul muu psühhiaatrilise abi andmine puudutatud isikule küllaldane. Arstide arvamuses on välja toodud ja kohus veendus ka puudutatud isiku ärakuulamisel, et puudutatud isik ei pea ravi vajalikuks ja tal puudub haiguskriitika. Oma seisundist lähtuvalt pole ta võimeline oma raviks teadvat nõusolekut andma ning tahtest olenemata saab puudutatud isikut ravida vaid haiglas. Määruskaebus
2. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määrus tühistada ja puudutatud isik kinnisest asutusest vabastada. 7.
3. Puudutatud isik ei nõustu kohtu järeldustega haiglasse sattumise asjaolude kohta. Puudutatud isikul on isaga raske suhe, kuna isa on alkohoolik. Haiglasse sattumise põhjustas puudutatud isiku erimeelsus isaga (muuhulgas takistas isa puudutatud isikul füüsiliselt jalgratta kasutamist). 06.10.2023 tekkinud olukorras kutsus puudutatud isik kiirabi oma isale, mitte isa temale, mistõttu puudutatud isiku haiglasse toimetamine ei olnud põhjendatud. 7.
4. Puudutatud isik nõustub, et neli päeva haiglaravi võis olla vajalik tema rahunemiseks, kuid ravi pikendamisega 40 päevaks ta nõus ei ole. Puudutatud isik on seisukohal, et tema puhul puudus selline ohtlikkus, mis oleks tinginud ravi pikendamiseks loa andmise. Avaldaja seisukoht määruskaebuse kohta ja menetluse edasine käik
5. Avaldaja 30.10.2023 vastuse kohaselt oli puudutatud isiku tahtest olenematu ravi pikendamine seaduslik ja põhjendatud.
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuid täpsustada tuleb maakohtu määruse resolutsiooni p-i 3, märkides kellaajalise täpsusega esialgse õiguskaitse kohaldamise lõpuaja. Maakohtu määrus jääb

§ 657

lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 sisuliselt muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6 ja § 659).

11. Vaatamata asjaolule, et praeguse lahendi tegemise ajaks on puudutatud isiku tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline ravi lõpetatud (dtl 74), annab ringkonnakohus hinnangu maakohtu määruste seaduslikkusele.

§ 543

lg 3 alusel saab kõrgema astme kohus ka pärast isiku kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamist tuvastada kinnisesse asutusse 5 2-23-14215 paigutamise määruse seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse, olgugi et avaldust ei saa enam uuesti lahendada (RKTKm 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 19). Seega ei takista puudutatud isiku ravi lõppemine määruskaebuse lahendamist. 12. Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus vaidlustatud määruse tegemisel põhjendatult seisukohale, et PsAS § 11 lg 1 p-des 1–3 ja

§ 534

lg 5 teises lauses sätestatud tahtest olenematu vältimatu ravi kohaldamise tähtaja pikendamise eeldused olid täidetud. Maakohus tuvastas, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, ning põhjendas oma seisukohta, et haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist ja/või julgeolekut. Samuti leidis maakohus, et muu psühhiaatrilise abi osutamine ei oleks küllaldane. Maakohus kuulas puudutatud isiku ära ning maakohtu otsustus tahtest olenematu ravi pikendamiseks tugines nii kohtu kui ka psühhiaatrite arvamusele, et ravi pikendamine oli vajalik. Vastuseks määruskaebuses väljatoodule, et puudutatud isik kutsus kiirabi ise (soovides, et abi osutataks tema isale), mitte puudutatud isikule ei kutsutud kiirabi, märgib ringkonnakohus, et see asjaolu ei olnud puudutatud isiku ravivajaduse üle otsustamisel määrav. Maakohus leidis, et puudutatud isik vajas vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile võtmist, ning see järeldus ei sõltunud sellest, kes kutsus kiirabi. 13. Maakohtu määrusega kohaldati puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist ravi kuni 40 päevaks. Ringkonnakohus märgib, et ravi tuleb lõpetada varem, kui ravi kohaldamise eeldused ära langevad. Tahtest olenematu ravi kohaldamiseks isiku kinnisesse asutusse paigutamise üheks eelduseks on see, et isik on oma psüühikahäirest tulenevalt iseenda või teiste elule, tervisele ja/või julgeolekule ohtlik (PsAS § 11 lg 1 p 2). Kui puudutatud isiku ravi annab tulemust ja puudutatud isik iseendale ega teistele enam ohtlik ei ole, tuleb avaldajal otsustada puudutatud isiku kinnisest asutusest vabastamine ja sellest kohtule viivitamatult teatada (

§ 539lg 3 teine lause).

1. Maakohtu määruses on esialgse õiguskaitse ja tahtest olenematu psühhiaatriline ravi määratud kuni 15.11.2023 ilma kellaajalise täpsuseta. Ringkonnakohus täpsustab esialgse õiguskaitse kohaldamise lõpuaega kellaajaliselt selliselt, et esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi loetakse lõpetatuks 15.11.2023 kell 12.00 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega (vt ka RKTKm 3-2-1-155-13, p 46.5).
2. Määruse peale võib

§ 543

lg 1 järgi esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning

§ 536

lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. 16. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad

§ 172lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.

Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 6